Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kelle mure see on?
  • Kuidas on lahendatud energia probleemid?
  • Kes on protistid?
  • Miks meil on meeleorganid ja miks taimedel ei ole?
  • Kuidas me tunneme maitset?
  • Kuidas me näeme?
  • Kui kaua võtab aega uue liigi teke?
Miks on kooli kohustuslikus  
õppekavas  bioloogia ?
Meditsiin:    ravimid ?       
                    arstid? kirurgid ?
                    ennetustöö??!!!
Tervislikud  eluviisid:  toitumine
                                     füüsiline aktiivsus
                                     vaimne tervis
                                     laste kasvatamine
Põllumajandus:   mullaviljakus
                             sordiaretus
                             tõuaretus
Toiduainetetehnoloogia  
Materjalidetehnoloogia
Majandusteadused
 on ilma bioloogiata 
mõeldamatud (ressursside kasutamine)
Kriminoloogia
Sport
Turism

Energeetika  ( ressursid )
Rahvastikuküsimuse lahendamine
KESKKONNAPROBLEEMIDE lahendamine
Kel e mure see on? Ettevõtete? Ri  kide ?
                    Iga inimese?
Kui kõik inimesed mõistaksid looduses 

olevaid suhteid, siis nad mõistaksid, et 
tehes kahju loodusele, teevad kahju 
iseendale  ja eriti oma lastele.

Inimestevahelised suhted:
                    
kodus – kaasad, lapsed, ämmad
                    töökaaslased
                     alluvad , ülemused, kool
Psühholoogia – tänapäeva psühholoogia 
teoreetikud tammuvad paigal, sest nende 
hüpoteese pole võimalik tõestada ega ümber 
lükata. 
Intervjuudest saadud andmed pole 
usaldusväärsed, sest inimestel on omane ka 
iseennast   petta .
Psühholoogia peab hakkama tuginema 
evolutsioonilisel ja neurobioloogilisel 
aluspinnal. Ja sellega on juba alustatud 
90ndatel.
Sotsiaalteadused  – seni võivad sotsiaal-
teadlased väita igaüks, mida tahab, sest 
tõestada ei saa. Samad vaidlused kestavad 
sadu aastaid, s. t. sots. teadlased ei ole 
kusagile kaugemale jõudnud.
Miks? Sest ühiskond on li ga keeruline, ka si n 
kehtivad  loodusseadused , kuid 
sotsiaalteadlased sageli ei mõista neid, sest 
puudub vastav  haridus .
Eetika  ja  moraal  – filosoofia osa, mis on 
aastasadu  paigal tammunud.
Inimese  emotsioonid , käitumine, motivatsioon  
on seletatavad suurel määral 
evolutsiooniliselt (geneetiliselt). 
Eetika peab saama  funktsionaalseks nii 
poliitikas  kui õigusloomes.
ÜRO inimõigused põhinevad ikka veel XIII s. 
valgustusfilosoofidel!
Näited kiiret lahendust  vajavatest 
probleemidest (takistavad vaid teaduslikult 
põhjendamata eetikareeglid).
Humaansus ?
Eutanaasia?
Elujõuetud  beebid , lootusetud haiged?
Tasuta ravi haigetele, kes on oma haiguse 
teadlikult põhjustanud?
Truudus,  armukadedus , abielu kestvus?
Homoseksuaalsus ?
jne
  ELU OMADUSED
Kersti Veskimets
MIS ON ELU?
Mateeria  osa, mis suudab end ise kasvatada  ja 
paljundada.
•  Valgud  töötavad sel e nimel.
  VALKUDE TÖÖS SEISNEB ELU.
• Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende 
koostoimimine ongi elu.
• Kus ja kes otsustab, mil ised valgud ja kuidas 
töötavad?
• Kuidas on  lahendatud  energia probleemid? 
1.  Rakuline ehitus
1 0
1
Rakk  - 
2
1 1
väikseim
3
1
10
2
34
12
56
7
13
8
14
9
üksus elu
1 2
4
5
omadustega
6
7
1 3
8
1 4
9
      Elusorganism on nagu mitmekorruseline maja, milles palju erinevaid 
kortereid – rakke.
•  Korteris  on oluline see, mil est on tehtud  lagi  ja põrand ( rakumembraan
ning kust saadakse rahaenergia (ATP, süsivesikud) ja info (DNA
remondi  jaoks. Kuid  elamise  korteris teevad mugavaks igasugused 
masinad  ja aparaadid, mis korteris on – alates mikrolaineahjust kuni 
pesumasinani välja. Rakkudes on sellisteks masinateks valgud
• Rakkudes saavad valgud oma ülesandeid õigeaegselt ja täpselt täita tänu 
sellele, et nad võivad omada väga erinevat kuju, sõltuvalt keemilisest 
ehitusest.  
• Üks ja seesama valk võib olenevalt tingimustest oma kuju oluliselt 
muuta – seejuures toimuvad muutused sageli just valgu sees, mitte 
pinnal. Ni  ka masinad meie korterites oma töö jooksul väliskuju enamasti 
ei muuda, kuid töötava masina sees toimuvad  protsessid.
• Masina käivitamiseks või seiskamiseks on masinal olemas lüliti.  Ka 
rakus peab valk omama võimalust ol a vastavalt „välja lülitatud“ või 
„sisse lülitatud
“.
• Fosforüülrühma lisamine (lüliti) valgu koostisse ongi üks võimalus, mis 
lubab pöörduvalt muuta valgu ruumilist kuju.   ( Darja  Lavõgina)
Ainuraksed  ja  hulkraksed
Ainuraksed –  bakteridkingloom , amööb, 
pärmseen, koppvetikas, silmviburlane.
Kes on  protistid ?
    Hulkraksed - ...
      Kolooniad ?
http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.brynmawr.edu/biology/franklin/LPN/volvox.jpg 
http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.homeopathyandmore.com/med_images/SPONGIA_TOSTA.jpg 
Bakterid on alati ainuraksed
http://www.healthhype.com/wp-content/plugins/salmonella1.jpg 
Pärmseen          Koppvetikas       Kingloom
Saccharomyces         Chlamydomonas       Parmecium
Vaata kinglooma, kes sööb pärmseeni 
Siin ka sööb 
http://www.microscope-microscope.org
 www.greaterimmunity.com/Files/digestive_immun 
     Silmviburlane                    Amööb
       Euglena                                                    Amoeba
Amööbi liikumine 
http://www.helpfulhealthtips.com/Images/A/Amoeba.jpg 
http://images.google.ee/imgres?imgurl=http
2.  Kõrge organiseerituse tase
Kõik  elusorganismid  on 
keerukama 
organiseeritusega, kui 
eluta objektid,
 nii ehituses, talitluses 
kui ka reguleerituses
3. Aine- ja energiavahetus 
I  Autotroofid – organismid, kes toodavad 
ise orgaanilist ainet anorgaanilisest ainest. 
Valgusenergia abil  teevad seda TAIMED.
See protsess on fotosüntees:
VALGUS
   6CO  + 6H O              C H O   + 6O
2
2
6
12
6
2
Laulame fotosünteesist! 
Mõned bakterid on ka autotroofid.
FOTOSÜNTEES
Valgus­
energia
hapnik
süsinikdioksiid
vesi
II  Heterotroofid – organismid, kes peavad 
saama orgaanilist ainet, et varustada 
ennast energia ja keha ülesehitamiseks 
vajalike molekulidega. 
Need on LOOMAD, SEENED, enamus 
BAKTERITEST
Loomad, seened saavad energiat ainult 
rakuhingamisest:
   C6H12O6  + 6O2               6CO2 + 6H2O
ENERGIA
Kuid ka taimed hingavad pidevalt .
Nende juured ei saaks teisiti kuidagi enegiat.
Mitokonde
1 0
1
r
Mitokondris toimub 
2
1 1
rakuhingamine , st. 
3
glükoosi reageerimine 
1 2
4
5
hapnikuga, mille 
6
tulemusel vabaneb 
ENERGIA ja tekib 
7
1 3
süsihappegaas ning vesi.8
1 4
Rakuhingamine toimub 
9
kõigis organismides
 v. a. bakterid.
Kas  auto- või heterotroofid?
http://et.wikipedia.org/wiki/Ümaralehine_huulhein 
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9903/taelik.jpg 
4.  Stabiilne sisekeskkond
• Püsiv keemiline koostis (vesi, 
soolad,
valgud, hormoonid jne.) 
• Püsiv  happelisus
• Püsiv temperatuur
        Kõigusoojased…?
        Püsisoojased …?
Ja muud näitajad
5. Reageerimine keskkonna 
muutustele
Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi 
meeleorganitega.
Miks meil on meeleorganid ja miks taimedel ei ole?
Kas taimed näevad?
Kas taimed  tunnevad   maitset ?
Kas ainuraksed tunnevad maitset?
Rakumembraanis on valgumolekulid, mis 
muutes oma kuju, saadavad  infot raku sisse

Kõiki rakke ümbritseb  membraan :
http://biomedicum.ut.ee/~andress/eesti/lood/aju%20kui%20arvuti.htm 
Kuidas me  tunneme maitset? 
Keel koosneb
 rakkudest, 
mille ümber on 
membraan.
www. nature .com/.../fig_tab
/nature05401_F1
    
Vaata retseptorvalgu tööd! 
Vaata vahetunnil G-valgu (ajus) lugu - 5 min. 
Retseptor  G-valk ja Ca  kanal  
Retseptorvalk  rakumembraanis 
töötab
Ettekande teema:  rakkudevaheline signalisatsioon: G-valk?
Kuidas me näeme?
Kui valgus jõuab fotoretseptorraku 
valgustundlike pigmentideni, muudab 
pigment  kuju. 
Kolvikeste rakumembraanis paikneb pigment 
jodopsiin (näeme värve).
Kepikeste  membraanis on rodopsiin (aitab 
pimedas ). 
Kuju muutus vallandab vajalikud reaktsioonid, 
mille tulemusena liigub  signaal  ajju.
Koerad ja kassid näevad ka värve!
http://webvision.med.utah.edu/imageswv/Sagschem.jpeg 
Silma võrkkesta ehitus
Kepikesed
Kolvike

 
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Retina-diagram.svg?uselang=et
Nägemisprotsessi fotokeemiline alus
ehk fototransduktsioon.
 
Kolvikese raku membraanis on G-valkudega 
seotud retseptorvalk opsiin. Footon muudab 
opsiini konformatsiooni (cis- vormist  trans-
vormi).
Kaasub Na-tasakaalu muutus, membraanide
hüperpolarisatsioon ja närviimpulsi teke-levik. 
Rodopsiin 
sisaldab 348 
aminohapet

Sääse kobijad tunnevad 
CO2, mis on peamine 
põhjus, et nad meid üles 
leiavad. 
Tundlad tunnevad rohkem 
lõhnu. 
http://llecerf.tripod.com/mosquito.html 
Putuka lõhnaretseptorid kobijates

http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0301008210001954 
Inimese haistmine  üldisemalt 
http://www.youtube.com/watch?v=dIDBG -
UPRUI&feature= related  
Linda B.  Buck  
(2004  Nobel ):
Imetajatel on 
1000 geeni, mis 
vastutavad 
lõhnaretseptorite 
eest
http://science.howstuffworks.com/environmental/life/human-biology/smell2.htm 
Retseptorvalgu töö
6. Paljunemine
  Mittesuguline: uus organism saab alguse 
sugurakkude ühinemiseta, ühest 
  vanemast:
         Pooldumine – ainuraksed …
          Vegetatiivne  – taimed …
         Eostega – seened …
  Suguline – uus organism
  saab alguse kahe suguraku 
  ühinemisest.

7. Areng
Organismi muutused tema eluaja jooksul.
• Sugulise paljunemise puhul algab areng  
viljastumisega, mittesugulise paljunemise 
puhul  eraldumisega vanemorganismist.
• Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja 
välisehituslikke tunnuseid, kohanetakse 
keskkonnaga.
• Areng jätkub ka peale kasvu lõppu ja lõpeb 
alati surmaga. 
• Arenevad ka ökosüsteemid ja biosfäär
Kahepaiksed        Monarhliblikad
8. Evolutsioneerumine
...on liikide  pika aja jooksul pidev ühesuu-
naline  muutumine.
Kui kaua võtab aega uue liigi teke?
Elu iseloomustavad omadused
• Rakuline ehitus 
• Kõrge organiseerituse tase 
• Aine- ja energiavahetus 
• Stabiilne sisekeskkond 
• Reageerimine keskkonna muutustele
• Paljunemine 
• Areng 
• Evolutsioneerumine

Document Outline

  • Miks on kooli kohustuslikus  õppekavas bioloogia ?
  • PowerPoint Presentation
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • MIS ON ELU?
  • 1. Rakuline ehitus
  • Slide 11
  • Ainuraksed ja hulkraksed
  • Bakterid on alati ainuraksed
  • Pärmseen          Koppvetikas       Kingloom Saccharomyces        Chlamydomonas      Parmecium
  •      Silmviburlane                    Amööb       Euglena                                                   Amoeba
  • Slide 16
  • 2.  Kõrge organiseerituse tase
  • 3. Aine- ja energiavahetus 
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Mitokonder
  • Kas  auto- või heterotroofid?
  • 4.  Stabiilne sisekeskkond
  • 5. Reageerimine keskkonna muutustele
  • Slide 25
  • Slide 26
  •  
  • Retseptorvalk rakumembraanis töötab
  • Kuidas me näeme?
  • Slide 30
  • Silma võrkkesta ehitus
  • Slide 32
  • Slide 33
  • Slide 34
  • Slide 35
  • Slide 36
  • Slide 37
  • Slide 38
  • Retseptorvalgu töö
  • 6. Paljunemine
  • 7. Areng
  • Kahepaiksed       Monarhliblikad
  • 8. Evolutsioneerumine
  • Elu iseloomustavad omadused
Vasakule Paremale
Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #1 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #2 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #3 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #4 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #5 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #6 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #7 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #8 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #9 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #10 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #11 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #12 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #13 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #14 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #15 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #16 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #17 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #18 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #19 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #20 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #21 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #22 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #23 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #24 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #25 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #26 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #27 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #28 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #29 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #30 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #31 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #32 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #33 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #34 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #35 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #36 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #37 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #38 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #39 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #40 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #41 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #42 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #43 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #44
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nils1 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia
44
ppt

Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia?

http://et.wikipedia.org/wiki/Ümaralehine_huulhein http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9903/taelik.jpg 4. Stabiilne sisekeskkond • Püsiv keemiline koostis (vesi, soolad, valgud, hormoonid jne.) • Püsiv happelisus • Püsiv temperatuur Kõigusoojased…? Püsisoojased …? Ja muud näitajad 5. Reageerimine keskkonna muutustele Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi meeleorganitega. Miks meil on meeleorganid ja miks taimedel ei ole? Kas taimed näevad? Kas taimed tunnevad maitset? Kas ainuraksed tunnevad maitset? Rakumembraanis on valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse Kõiki rakke ümbritseb membraan: http://biomedicum.ut.ee/~andress/eesti/lood/aju%20kui%20arvuti.htm Kuidas me tunneme maitset? Keel koosneb rakkudest, mille ümber on membraan. www.nature.com/.../fig_tab /nature05401_F1 Vaata retseptorvalgu tööd

Bioloogia
Elu omadused
3
doc

Elu omadused

Elu omadused Mis on elu?.................................................................................... Omadusi: koosneb rakkudest, hingamine, toitumine, paljunemine, reageerimine keskkonnale, evolutsioon. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud töötavad elu nimel. Valgumolekulid on suured molekulid. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. Valkude töös seisneb elu! Geenid määravad valkude ehituse. Kus ja kes otsustab, millised valgud ja kuidas töötavad? pärilikkuse mõte Kuidas on lahendatud energia probleemid? energeetika mõte raku ehitus 1. Rakuline ehitus........................................................................ Rakk – väikseim üksus elu omadustega. Iga raku ümber on membraan (ALATI). Rakkude sees on tuum. Rakul on palju igasuguseid organelle (mitokonder – tegeleb energia saamiseg

Bioloogia
Elu omadused
2
doc

Elu omadused

Elu omadused Elu on mateeria osa , mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. · Valgud töötavad selle nimel · Valkude töös seisneb elu · Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. 1)Rakk- väikseim üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid(kingloom, amööb, pärmseen, silmviburlane) Hulkraksed-loomad(koer,kass jne.) 2)Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganisimid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3)Aine-ja energiavahetus Autostroofid-organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees. Valgus+6CO2+6H2OC6H12O6(glükoos)+6O2 Heterotroofid-organismid , kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaaanilisest ainest rakuhingamise käigus C6H12O6+6O26CO2+6H2O+energia Mitokonderis toimub rakuhingamine ,st glükoosis reageerimine hapnikuga, mille tulemusel tekkib energia, süsihappegaas ja vesi. Rakuhi

Bioloogia
Bioloogia-elutunnused
5
docx

Bioloogia: elutunnused

Bioloogia KT Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud on väga vajalikud eluks. 1. ELU TUNNUSED 1.1. Rakuline ehitus Jaguneb ainurakseteks ja hulkrakseteks. Rakk on väikseim üksus eluomadustega. Igal rakul on oma kindel ülesanne, millel on selle jaoks oma kindel ehitus. Algselt olid rakud vaid eeltuumsed ning hiljem ka päristuumsed. Näiteks: Bakterid (eeltuumsed), kingloom, amööb, koppvetikas jt vetikad, roheline silmviburlane. 1.2. Kõrge organiseerituse tase Elundid koonduvad elunkondadeks, millest moodustub terve inimene, mida juhib närvisüsteem ja hormoonid, see väljendub ehituses ja talitluses. Difentseerunud rakud – koed – elundid – elundkond 1.3. Aine- ja energiavahetus Väliskeskkonnast võetakse aineid ja energia, ning tagastatakse jääkaineid. 1.3.1. Autotroofid – toodavad ise orgaanilist ainet anor

Bioloogia
Bioloogia gümnaasiumile 1osa
20
doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eosteg

Bioloogia
Elusorganismide aineline koostis-rakuõpetus
12
doc

Elusorganismide aineline koostis, rakuõpetus

Ühte liiki isendid, kes omavahel territooriumil kokku puutuvad ja neil on võimalus paljuneda, moodustavad populatsioone- ühte liiki isendeid. 4.) Liigi tasand- liik on sarnase ehituse ja talitlusega organismid kellel on looduslikult võimalik normaalselt paljuneda ja järglasi saada. Liik koosneb paljudest populatsioonidest. Liik on oluline tasand evolutsiooni käigus, st elus looduse ajaloolises arengus. Liik Maal koosneb paljudest populatsioonidest. Ökoloogia- bioloogia haru, mis uurib liikide vahelisi suhteid. 5.) Ökotasand- organismide omavaheliste suhete ning organismide ja keskkonnavaheliste suhete süsteem. Ökosüsteemis suhted kujunevad piirkondlikul tasandil ja kõrgeim tasand biosfääri tasand- kõik piirkonnad maal, kus on võimalik elu. Teaduslik uurimismeetod Teadusliku tegevuse eesmärgiks on teha kindlaks teaduslikke fakte. Teadusliku töö kõige ulatuslikum, aeganõudvam etapp- hüpoteesi kontrollimine.

Bioloogia
Gümnaasiumi bioloogia
19
doc

Gümnaasiumi bioloogia

Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster ­ vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus ­ aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus ­ aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon ­ keemilise ühendi liitumine veega. Dehüdratatsioon ­ veekaotus. Hüdrol?

Bioloogia
Kokkuvõte bioloogiast 11 klassi materjal
9
docx

Kokkuvõte bioloogiast 11.klassi materjal

BIOLOOGIA TASEMETÖÖ 1) Millised tunnused iseloomustavad elusorganisme? (n: konna, tigu, tiigrit)? · Elu erinevused elutust ei toimu hingamist, toitumist jne. · Elusorganisme iseloomustavad biomolekulide olemasolu aineja energiavahetus (hingamine!) rakuline ehitus ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) sisekeskkonna stabiilsus toitumine areng paljunemine 2) Biomolekulid, bioelemendid. · Bioelemendid jagunevad kolmeks: Põhielemendid ehk makroelemendid N, O, P, S, C, H. Esinevad aatomitena. Ioonsel kujul esinevad elemendid Na, K, Ca, Mg, Cl, Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, I, F · Biomolekulid orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. (valgud,

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun