Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kelle mure see on?
  • Kuidas on lahendatud energia probleemid?
  • Kes on protistid?
  • Miks meil on meeleorganid ja miks taimedel ei ole?
  • Kuidas me tunneme maitset?
  • Kuidas me näeme?
  • Kui kaua võtab aega uue liigi teke?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #1 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #2 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #3 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #4 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #5 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #6 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #7 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #8 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #9 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #10 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #11 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #12 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #13 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #14 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #15 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #16 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #17 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #18 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #19 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #20 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #21 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #22 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #23 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #24 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #25 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #26 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #27 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #28 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #29 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #30 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #31 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #32 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #33 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #34 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #35 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #36 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #37 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #38 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #39 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #40 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #41 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #42 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #43 Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia #44
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nils1 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
44
ppt

Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia?

http://et.wikipedia.org/wiki/Ümaralehine_huulhein http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9903/taelik.jpg 4. Stabiilne sisekeskkond • Püsiv keemiline koostis (vesi, soolad, valgud, hormoonid jne.) • Püsiv happelisus • Püsiv temperatuur Kõigusoojased…? Püsisoojased …? Ja muud näitajad 5. Reageerimine keskkonna muutustele Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi meeleorganitega. Miks meil on meeleorganid ja miks taimedel ei ole? Kas taimed näevad? Kas taimed tunnevad maitset? Kas ainuraksed tunnevad maitset? Rakumembraanis on valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse Kõiki rakke ümbritseb membraan: http://biomedicum.ut.ee/~andress/eesti/lood/aju%20kui%20arvuti.htm Kuidas me tunneme maitset? Keel koosneb rakkudest, mille ümber on membraan. www.nature.com/.../fig_tab /nature05401_F1 Vaata retseptorvalgu tööd

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Elu omadused

Elu omadused Mis on elu?.................................................................................... Omadusi: koosneb rakkudest, hingamine, toitumine, paljunemine, reageerimine keskkonnale, evolutsioon. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud töötavad elu nimel. Valgumolekulid on suured molekulid. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. Valkude töös seisneb elu! Geenid määravad valkude ehituse. Kus ja kes otsustab, millised valgud ja kuidas töötavad? pärilikkuse mõte Kuidas on lahendatud energia probleemid? energeetika mõte raku ehitus 1. Rakuline ehitus........................................................................ Rakk – väikseim üksus elu omadustega. Iga raku ümber on membraan (ALATI). Rakkude sees on tuum. Rakul on palju igasuguseid organelle (mitokonder – tegeleb energia saamiseg

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Elu omadused

Elu omadused Elu on mateeria osa , mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. · Valgud töötavad selle nimel · Valkude töös seisneb elu · Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. 1)Rakk- väikseim üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid(kingloom, amööb, pärmseen, silmviburlane) Hulkraksed-loomad(koer,kass jne.) 2)Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganisimid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3)Aine-ja energiavahetus Autostroofid-organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees. Valgus+6CO2+6H2OC6H12O6(glükoos)+6O2 Heterotroofid-organismid , kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaaanilisest ainest rakuhingamise käigus C6H12O6+6O26CO2+6H2O+energia Mitokonderis toimub rakuhingamine ,st glükoosis reageerimine hapnikuga, mille tulemusel tekkib energia, süsihappegaas ja vesi. Rakuhi

Bioloogia
thumbnail
5
docx

Bioloogia: elutunnused

Bioloogia KT Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud on väga vajalikud eluks. 1. ELU TUNNUSED 1.1. Rakuline ehitus Jaguneb ainurakseteks ja hulkrakseteks. Rakk on väikseim üksus eluomadustega. Igal rakul on oma kindel ülesanne, millel on selle jaoks oma kindel ehitus. Algselt olid rakud vaid eeltuumsed ning hiljem ka päristuumsed. Näiteks: Bakterid (eeltuumsed), kingloom, amööb, koppvetikas jt vetikad, roheline silmviburlane. 1.2. Kõrge organiseerituse tase Elundid koonduvad elunkondadeks, millest moodustub terve inimene, mida juhib närvisüsteem ja hormoonid, see väljendub ehituses ja talitluses. Difentseerunud rakud – koed – elundid – elundkond 1.3. Aine- ja energiavahetus Väliskeskkonnast võetakse aineid ja energia, ning tagastatakse jääkaineid. 1.3.1. Autotroofid – toodavad ise orgaanilist ainet anor

Bioloogia
thumbnail
20
doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eosteg

Bioloogia
thumbnail
12
doc

Elusorganismide aineline koostis, rakuõpetus

Ühte liiki isendid, kes omavahel territooriumil kokku puutuvad ja neil on võimalus paljuneda, moodustavad populatsioone- ühte liiki isendeid. 4.) Liigi tasand- liik on sarnase ehituse ja talitlusega organismid kellel on looduslikult võimalik normaalselt paljuneda ja järglasi saada. Liik koosneb paljudest populatsioonidest. Liik on oluline tasand evolutsiooni käigus, st elus looduse ajaloolises arengus. Liik Maal koosneb paljudest populatsioonidest. Ökoloogia- bioloogia haru, mis uurib liikide vahelisi suhteid. 5.) Ökotasand- organismide omavaheliste suhete ning organismide ja keskkonnavaheliste suhete süsteem. Ökosüsteemis suhted kujunevad piirkondlikul tasandil ja kõrgeim tasand biosfääri tasand- kõik piirkonnad maal, kus on võimalik elu. Teaduslik uurimismeetod Teadusliku tegevuse eesmärgiks on teha kindlaks teaduslikke fakte. Teadusliku töö kõige ulatuslikum, aeganõudvam etapp- hüpoteesi kontrollimine.

Bioloogia
thumbnail
19
doc

Gümnaasiumi bioloogia

Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster ­ vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus ­ aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus ­ aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon ­ keemilise ühendi liitumine veega. Dehüdratatsioon ­ veekaotus. Hüdrol�

Bioloogia
thumbnail
9
docx

Kokkuvõte bioloogiast 11.klassi materjal

BIOLOOGIA TASEMETÖÖ 1) Millised tunnused iseloomustavad elusorganisme? (n: konna, tigu, tiigrit)? · Elu erinevused elutust ei toimu hingamist, toitumist jne. · Elusorganisme iseloomustavad biomolekulide olemasolu aineja energiavahetus (hingamine!) rakuline ehitus ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) sisekeskkonna stabiilsus toitumine areng paljunemine 2) Biomolekulid, bioelemendid. · Bioelemendid jagunevad kolmeks: Põhielemendid ehk makroelemendid N, O, P, S, C, H. Esinevad aatomitena. Ioonsel kujul esinevad elemendid Na, K, Ca, Mg, Cl, Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, I, F · Biomolekulid orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. (valgud,

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun