Ruth Püss (0)

Tallinna Kuristiku Gümnaasium
Ruth Püss – ETV teadustaja, tädi Ruth – väikeste vaatajate hea sõber.
Uurimistöö
Kati-Ly Lippus 12A klass
Juhendaja : Heidi Tammar
Tallinn 2009
Sisukord
Sissejuhatus...........................................................................................................
1.ELUKAAREL...................................................................................................
1.1. Vanemad ja pere, sünnikoht...............................................................
1.2. Koolid ja koolitajad............................................................................
1.3. Olulised inimesed ja tähtsad otsused.................................................
1.4. Abikaasa, ema, vanaemana................................................................
1.5. Pensionärielu......................................................................................
2. EELDUSED, VÕIMALUSED, KUTSUMUS ................................................
3. TÖÖELU JA ELUTÖÖ ETV’S.......................................................................
3.1. ETV aastal 1955...............................................................................
3.1.1. Teadustajad ja koosseis.................................................................
3.1.2. Töö algus ETV’s...........................................................................
KOKKUVÕTE...................................................................................................
KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................
LISAD
1. Elukaarel
1.1 Vanemad ja pere, sünnikoht
Ruth Püss, tundud ka kui lihtsalt tädi Ruth sündis Tallinnas Eesti Vabariiki 1927. aastal. Tema isa oli tol ajal Kalevi kommivabrikus meister ning selle tulemusena oli perel ka Kaarli puiesteel väikene pood ülal pidada, kus komme müüdi. Tädi Ruthil oli ka õde Eevi .
Kui aga saabus pikk ja tume Nõukogude aeg, võeti mõlemad Ruthi vanemad kinni. Ema saadeti Siberisse. Põhjuseks see sama poekene.
Ruthile oli see väga raske aeg. (Arvi Püssi mälestused, 2009)
1.2 Koolid ja koolitajad
Alustas kooliteed Tallinna 15.algkoolist, seejärel jätkas õpinguid Tallinna 8. keskkoolis.
1.3 Olulised inimesed ja tähtsad otsused
Ruth Püss oli algselt lihtne kontoritöötaja, mille kõrvalt meeldis käia kunstiringis. Selle kaudu sai ta osa mitmetes filmides. „ Andruse õnn“ ja „Jahid merel“ on vasti kõige tuntumad.
Samuti osales ta väga heas lavatükis „Äike“, kirjutatud vene kirjaniku Aleksandr Ostrovski poolt. Hakkas tegelema isetegelikult näitlejana. Jäi silma inimestele oma kena väljanägemise ja näitleja annetega. See Ruthi filmidesse tõigi.
Tädi Ruthile meeldis ka võimelda nind trennis tutvus oma kauaaegse sõbranna Ingridiga, kes kahjuks Estonia laeval hukkus.
Ruth Püss on olnud kaks korda abielus. Esimene abielu kinnitati 1947. aastal, kuid see lõppes lahutusega. Teine kord abiellus 1968.aastal operaatori ja töökaaslase Arvi Püssiga, kellega oli koos kuni surmani.
Televisiooni sattus Ruth päris juhuslikult. Nimelt jäi ta lihtsalt jällegi silma oma võluva sarmiga ning kutsutigi teda seejärel tööle.
Oma teise abikaasaga tutvus ta tööl. Kuna tol ajal olid kõik saated otse, siis pidi töötama pea, et iga päev nädalas. Laupäevad ja pühapäevad olid samuti kinni. Nii tekkisidki oma peod, väljasõidud ja paljud muud, kus ainult väikese seltskonnaga osaleti.(Arvi Püssi mälestused, 2009)
„Tal olid suurepärased marineeritud seened, sellised pisikesed nööbikesed.” ( M. Talvik , Õhtuleht, 2005.)
1.4 Abikaasa, ema, vanaemana
„Ruth oli väga hoolitsev, tubli , hoidis alati kodu korras. Ta ei olnud uhke. Oma positsiooni ei kasutanud ära, et midagi saada. Vestles kõigiga võrdselt ja suhtus kõiki võrdväärselt.“ (abikaasa Arvi Püssi mälestused, 2009)
„Ruth Peramets Püss ei suhtunud minusse mitte kui rohelisse algajasse, vaid vestles kui võrdne võrdsega.” (E. Viilup , Meenutusi tädi Ruthist, Õhtuleht, 2005)
„Hoolitsev, poputas palju. Mõnikord isegi liiga palju. Kippus veidike üle pingutama. Hommikuti tegi alati võileibu, isegi kui ma ei tahtnud. Ema tahtis alati kõike teha kõige paremini. Mida vanemaks sai, seda rohkem sai temaga rääkida. Oli nagu sõbranna eest. Hea ema oli, vanaemana isegi veel parem“ (tütre Mari Püssi mälestused, 2009)
„Kui maale hakkasime minema, siis tal oli alati kommi kaasas. Ta oli tore. Eriti kuri ei olnud. Siis kui pahandusi tegin, siis õiendas küll natuke. Iga hommik tegi putru ja joonistas moosiga naerunäo peale.“ (lapselapse Erik Lippuse mälestused, 2009)
„Mäletan mammat(nii me teda kutsusime) lõbusa ja tundelise inimesena . Õiendada sain tema käest ka ja siis tujutsesin ikka terve päeva. Eriti meeles on, kui viskasin kahvli natukene kõvemini lauale. See pahandas teda ja nii oligi tüli majas . Kui leib maha kukkus, pidi selle alati üles tõstma ja musi tegema. Klimbisupp oli kõige parem asi, mis temast maitsemeelele jälje jättis. Emme tahtis koguaeg selle tegemise selgeks õppida, kuid kahjuks ei jõudnud.
Vahepeal kui mul teismeeaga hullud soengumoed kaasnesid, oli tema ainuke, kes neid heaks kiitis . Samuti oli ka salaja tehtud kulmuneediga. Parajalt hullumeelne vanaema. Jubedalt meeldisid tema kätekreemi lõhnad. Õhtuti enne magama minekut lõhnas ta alati fantastiliselt. Ostsin ka hiljuti endale kreemi, mille lõhn kõik mälestused ellu äratas. Tema pehmetest kätest tunnen ma vast kõige rohkem puudust. Kui klimbisupp välja arvata. Alati kui jälle maale sõitsime, võrdlesime kumb pikem on. Tema sünnipäevadel sai alati ülihäid marineeritud valgeid sõstraid, mida pole juba ammu enam söönud.“ (lapselapse Kati-Ly Lippuse mälestused, 2009)
1.6 Pensionärielu
Pensionile jäädes ja lahkudes ETV’st jäi Ruth Püss vaikseks ja hoidis pere ligi. Tähelepanust ta ei hoolinud. 2005. aastal võttis vastu Valgetähe V klassi teenetemärgi, ning kauaaegsete kolleegide suurima tänu – Eesti televisiooni elutöö preemia. See oli ka ainuke kord kui armastatud tädi Ruth taas avalikuse ette ilmus. Oli ka juttu , et ta ei soovinud sinna üldse minna. Kuid lõpuks sai meel siiski muudetud.
„Ega ma intervjuud ei anna,” ütleb Ruth Püss ehk – nagu teda mitu põlvkonda eestlasi tunneb – tädi Ruth, kui teda Valgetähe viienda klassi teenetemärgi pälvimise puhul õnnitleme. „Teate, see on põhimõtte küsimus. Olen iseendale lubanud ja mina seda lubadust ei murra.” („Tädi Ruthi kuulsaim sõnapaar: Jawaharlar Nehru ”, Verni Leivak , Õhtuleht, 2005)
Ruth Püss on ise öelnud, et ainuke mees, kellele ta intervjuud oli nõus andma, oli Urmas Ott. Kahjuks ei saanud ka see andekas mees Ruthi käest sõnakestki. (Perekonna allikad, 2009)
„Peale ekraanilt lahkumist loobus Ruth Peramets – Püss kõigist intervjuudest ning avalikest esinemistest ja pühendus ainult perekonnale.” (Hüvasti, lapsepõlve lemmiktädi Ruth!, Õhtuleht, 2005)
2. Eeldused, võimalused, kutsumus
Ruth haarasi kõigist võimalustest iseseisvalt kinni. Tegutses iseseisvalt ning kõrvalist abi eriti ei vajanud. Teised inimesed ei saanud teda kuidagimoodi mõjutada. See naine oli lihtsalt liiga kindel oma tegudes.
Täitmata unistusi ei olnud. Vähemalt neist ei teata.
Üks suur eeldus, mis tal oli, oli nimelt see sarm , millest paljud räägivad. Ta ei jäänud iialgi ekraanil hätta ja suutis igast olukorrast iseseisvalt välja tulla.
„Aga seda tean ma küll, et Ruthi kõige kuulsam sõna „Aktuaalse kaamera ” diktorina oli Jawaharlal Nehru, omaaegne India president . See oligi vist tema ainus komistuskivi.” (M.Talvik, Õhtuleht, 2005)
3. Tööelu ja elutöö ETV’s
3.1 ETV aastal 1955
Tol ajal oli ainule üks pisike stuudio koos ühe kaameraga. Saateid teha ei saanud. Paari kuu pärast tuli juurde ka teine kaamera, mis võttis jube palju valgust. Tehti ka suurem stuudio. Kuid salvestada ei olnud võimalik, ning kõik läks otse eetrisse. Sellepärast valitses stuudios alati karm õhkkond, kuna kõik pidi välja tulema perfektselt. (Arvi Püssi mälestused, 2009)
3.1.1 Teadustajad ja koosseis
Esimene teadustaja oli Z.Madissova.
Tädi Ruth asus tööle kolmandana ning ETV’s on ka töötanud soomekeelne diktor .
ETV koosseis oli sel ajal väga kesine. Oli ainult 1 toimetaja , 1 režissöör, 1 režissööri abi, 1 operaator ja 1 valgustaja, kes sel ajal oli Arvi Püss.
Teadustajaid valiti täiesti suvaliselt. Konkursse ei olnud. Kes silma jäi ja poliitiliselt „puhas“ oli, sai tööle. Ühtegi pattu ei tohtinud hingel olla. Riiklik Raadiokomitee otsustas kas inimene sobib või mitte. (Arvi püssi mälestused, 2009)
3.1.2 Töö algus ETV’s
Ruth Püss alustas diktorina, kõrvalt tegi ka lastesaateid. Töötas ka AK’s. Teadustaja oli koguaeg. Ta oli oma tööga väga rahul. Suhtus asja kohusetundlikult, kuna ei tohtinud eetris vääratada. Kord oli väga range.
Kord oli juhtunud seik , kus Ruth ütles kogematta Keskkomitee 2. sekretäri asemel ainult Keskkomitee sekretär ning sellest tuli suur pahandus. Oli oht isegi vallandatud saada.
Kokutamisi olla ei tohtinud, töö oli väga pingeline , kuid Ruth sai asjaga väga hästi hakkama. Kui tektis tuli sisse mõni võõrsõna, uuriti täpselt välja kuidas seda hääldada. Konsulteeriti isegi asjatundjatega. (vanaisa Arvi Püss mälestused, 2009)
Kokkuvõte
Oma nooruspõlves oli ta õnnelik. Täis elujanu, särtsu ja hoolitsust. Talle meeldis töö, mida ta tegi ning ta nautis seda täiel rinnal.
Vanaduspõlves kippusid peale nukrushood. Kartus surma eel ja paljud muud. arvestades asjaolu, et ta lapsepõlv kiskus kiiva juba üsna varakult, et lasknud ta sellest end heidutada. Kuid kindlasti jäid ta hinge sellest sügavad armid .
Ka töö oli tohutult stressirohke ning pingeline, kuid väliselt jäi ta ikkagi rõõmsaks ja tubliks. Ei tohtinud näidata, et ollakse murdumise äärel.
Nagu paljudest temale saadetud kirjadest olen lugenud ja kuulnud sugulaste käest, oli ta meeldiv inimene, kes on paljudele eeskujuks.
„Temas on stiili, mida hea meelega kutsuti „eestiaegseks kasvatuseks“. Loodus oli talle andnud seda õppimatut ekraanisarmi, mis paljudele jääbki unistuseks.“ (Ilmar Raag , „Hüvasti, lapsepõlve lemmiktädi Ruth!“, 05.08.2005)
8