50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
noortekunn
Õppematerjali autor
sekka. Neljandas peatükis on luubi all karjäär suusatajana. Viies peatükk kõneleb Kristina isiklikust elust: mehele minek ja lapsed vs.karjäär .Kuues peatükk võtab vaatluse alla Kristina tunnstused. 1.LAPSEPÕLV 1.1Meenutusi lapsepõlvest Kristina Smigun sündis 23.veebruaril 1977. aastal Tartu linnas perekonda , kus nii ema kui isa olid suusatajad. Sealt ka suusapisik Kristinale. Kristina ema Ruth Rehemaa-Smigun oli superandeks suusataja, korjas juunioride EMilt peotäie medaleid, kuid sattus liiga noorelt Nõukogude Liidu täiskasvanute koondisesse ning kustus ka isa Anatoli Smigun oli kõva suusamees, kuid jäi Nõukogude Liidu koondises hammasrataste vahele, peale seda sai temast omaenda tütarde treener . Kristina oli esimene laps peres, tütarlaps, tegelikult oli isa sooviks poeglaps, kuid tal polnud ka tütre vastu midagi
Lühike mitmuse osastav -ism ismuse asemel - mask vorm -tet lõppudega sõnad -tatud asemel - no genitiv Uued sõnad: relv, siiras, laup, süüme, kolp Ruth : on provotseeriv novell, aavik on esimene eesti kirjanik kes vaatleb naist lähedalt. ON kujutatud ideaal naine, kuid mitmes kohas on näha ka Aaviku iseendaga vastuollu minekuid. Ta kirjutab, et naine peab alluma täielikult mehele ja on temast madalam, samas kirjeldab ta Ruthi naise välimusega kui seesmiselt kui mehena. Ruth paneb naistele justkui mingid standardid paika. Aavik liigub Ruthis Antifeminismist feminismini. Rut´hi novell aga näib nagu mitte kuhugi jõudvana. Ruth on justkui Aaaviku pihtimuslik essee, on näga ka etteheiteid eesti kirjandusele. Ta üritab rahva tuua ueendusele näidates, et ruth oli arenenud, loeb maailma kirjandust, ta on kõrgelt mõtlev naine. Ruthis kirjeldab ta nagu ideaalset kirjandust, selline milline peaks olema Eesti kirjandus
Lähte Ühisgümnaasium PK Üks Eesti omariikluse taastajatest Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Viivi Rothla Lähte 2013 Sisukord Lk. Sissejuhatus .........................................................................................3. Elulugu..................................................................................................4. Maie Anton abikaasast ja Eve Anton isast.........................................5. Rein Anton isast....................................................................................6. Arvo Anton isast ja Arvi Anton vanaisast..........................................8. Kristiina Anton vanaisast ja Kalev Kiisler sõbrast...........................9. Heino Konstabi klubikaaslasest.............................................
Corruption, Apt Pupil Fall From Innocence, The Body 1983 George McLeod A Winter's Tale, The Breathing 1983 Peter ja Susan Straub Method Christine 1983 George Romero, Chris Forrst Romero Pet Semetary 1983 Kirby McCauley The Talisman (kirjutatud koos 1984 Ruth King, Elvena Straub Peter Straubiga) Thinner 1984 Claudia Inez Bachman Cycle of the Werewolf 1985 Davis Grubb Skeleton Crew 1985 Arthur ja Joyce Green Naomi Rachel King, Joseph Hillstrom King, It 1986 Owen Phillip King The Dark Tower II: The Drawing
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see oli kodule kõige
Friedebert Tuglas ,,Väike Illimar" Illimar ärkas hommikul vara, kui päikesekiired talle silma paistma hakkasid. Illimar ei tõusnud veel üles vaid vaatas toas ringi. Ta vaatas truupi, millele algul küljelt paistev päikesevalgus joonistas kühmukesed ja lohukesed. Päike aga muudkui tõusis ja tõusis ning ühel hetkel olid päikesekiired valgustamas truupi otse. Nüüd nägi Illimar truubi erinevaid värvivarjundeid: sinist, roosakat ja tumedamat. Truupi oli lubjatud mitmeid kordi ning osaliselt oli lubi maha koorunud. Samas oli aga seda kohta uuesti lubjatud ning lupjamisrante oli veelgi rohkem näha. Illimar sai lasta oma kujutlusvõimel lennata, sellepärast kaunistasidki truupi vahel kodukünkad ja orud ning vahel hoopiski mets oma puude ja põõsastega. Illimar pööras külge ning nägi, et tema vanemad olid juba üles tõusnud. Illimari isa oli teinud enamuse toa sisustusest. Seda tegi ta siis, kui nad veel alatare juures elasid. Illimar mäletas sellest ajast vaid vaigus
on otsustanud iga hinna eest saada kirjanikuks ja kes oma sihi ka saavutab.Kodanlusest on tal väga idealiseeritudv ettekujutlus.Talle näib, nagu elaksid need inimesedv puhtalt, rahulikult ja õnnelikult, pääsedes juurde kõigile kultuurivaradele, mida inimesed kunagi loonud.Saanud tunnustatud kirjanikuks ja hakates liikuma kodanluse ringkondades, näeb Martin tegelikkust.Ta põrkab kokku kodanluse müüdavusega, vaimsetehuvide puudumisega, väikluse ja alatusega.Isegi Ruth, tema ideaalide kehastus, osutub samasuguseks kui teised.Martin on kulutanud oma eesmärgile jõudmiseks kõik energiavarud, ta on kaotanud sideme rahvaga ja ta ei leia muud väljapääsu kui lahkumine elust. Suurepärase osa J.Londoni loomingus moodustavad tema loomajutud ("Valgekihv" 1906, "Looduse kutse", "Jerry" jne.).Eriti meisterlikult ja suure sisseelamisega kujtab ta koeri.Kõigil neil on Londoni käsitluses eredalt individuaalne karakter.Tuntuim Londoni koeraromaan ongi "Valgekihv".
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad neid julmal viisil 1223. Rebisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid