Sellest kirjutati ajalehtedes iga päev ning inimesed hakkasid segrippi kartma nagu katku. Alles mõne kuu pärast saadi aru, et tegemist polegi epideemiaga, kuna suremus hooajalisse grippi oli kordades suurem. Hüsteeria oli tekitatud üleliigse meediakajastuse tõttu ning see on hea näide sellest, kuidas ajakirjandus võib sääsest elevandi tekitada. Mille kohta meeldib inimestele kõige enam lugeda? Aga muidugi skandaalide. Ning meedia pakub lugejale seda, mida lugeja kuulda tahab. Seda on eriti hästi näha tänapäeva ,,online" ajakirjades, kus iga klikk maksab. Kui varem oli inimestel üldjuhul ajaleht koju tellitud, siis käesoleval ajal loevad paljud ajalehti vaid internetis, kus leht teenib kasumit tänu lugejatele, kes artiklitele klõpsavad. Mida rohkem klõpsatakse, seda rohkem raha tuleb. Seega on artiklite pealkirjad muutunud veel tähtsamaks kui varem. Artiklitele pannakse võimalikult
Meediavabaduse head ja vead Eesti Vabariigis on põhiseadusega antud inimestele täielik sõnavabadus, mille tõttu on absoluutselt igal viimsel kui ühel isikul õigus avaldada oma ideid, mõtteid ning arvamusi. Küll aga ei ole põhiseaduste kogumikus sõnakestki meediavabadusest, mis tähendab seda, et miski ei piira igaühel meist massimeedia vahendusel kuulutada seda, mida sülg suhu toob. Kas meediavabadus, mida mujal maailmas väga palju piiratakse, on eestlaste uhkuseasi või teeb see meile tegelikult liiga? Tänapäevasel infoajastul, mil peaagu igas kodus on olemas televiisor, raadio, internet või paberkandjal ajalehed, on meedial tohtult võimas mõjujõud ning ühel või teisel viisil puutume me kõik sellega kokku. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse inimesi mõjutada, nende mõtteid suunata ja kallutada ning nendega manipuleerida. Küll ja
lahendamisega. Saated nagu ,,Võsareporter" ja ,,Kaua võib!" tungivad kaameratega otse inimeste eraellu, küsimata luba filmimiseks. Sellised saated võivad põhjustada mitmele inimesele lähituleviku tulevikus mitmeid probleeme nii tööl või eraelus. Inimesed saavad kohe teada, millistes oludes või probleemidesse on teine inimene sattunud. Tulevikus võib sellel inimesel olla väga raske leida uut töökohta, sest paljud inimesed teavad, millega ta kunagi on hakkama saanud. Meediavabadus võib muuta ka igapäevase eraelu raskeks, kui inimesed vaatavad ja tunnevad su ära ning mõtlevad halvasti toimunupärast selle inimese peale. Meediavabadusega peab panema piirid, mida tohib filmida ja mida mitte. Vabameedia abil on võimalik mitmel inimese privaatsust rikkuda. Näiteks on internetis on mitmeid portaale, kus saab oma arvamusartikkleid avaldada ilma mingisuguse kontrollita. Iga inimene saab postitada loo teisest, kuidas talle tehti liiga või kuidas keegi on petnud teda
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
mingit arengut , ühte ja sama teksti võib leida paljudelt sarnastelt interneti saitidelt. Kui loeme uudise näiteks mõnelt uudistesaidilt, siis hiljem võime seda sama uudist kohata ka Facebookis, Twitteris või mõnes blogis. See, et sa mõnele samale uudisele alles kuu aja pärast peale esimest lugemist sattud, on tavaline. Kas internetis ikkagi kehtib sõnavabadus? See pole veel täiesti kindel, kuna sõnavabadus on küll inimõigus, siiski ei ole see sama mis meediavabadus. Sa võid internetis küll kirjutada oma arvamust , kuid tuleks olla inelligentne. Samuti on ka Soome õigusteadlane arvamusel, et sõnavabadus on inimõigus, meediavabadus aga mitte.3Meediavabadust peab siiski piirama, kuna meedia oluline oskus on tõlgendada ümbritsevat ja tajuda piire. Postimees Online`i arendus- ja turundusjuht Jaanus Lillenberg on öelnud : ,, Kes väidab, et väljaanded soosivad halbu kommentaare, on kas pahatahtlik või ei tea, mis online-meedias toimub
kirju läbi mobiiltelefoni, mis tõstatab organisatsioonide jaoks olulise teemana oma lehekülgede 8 ja uudiskirjade optimeerimise selliseks, et soovitud sõnumid jõuaksid kasutajani sõltumata sellest, kas ta vaatab kodulehte või uudiskirja läbi arvuti või mobiiltelefoni. Lisaks toon ära sotsiaalmeedia definitsiooni, kuna see on e-turunduse üks viimasel ajal kiiremini kasvavaid valdkondi. ―Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni liidrikohta hoidnud pornotööstuse.‖ (Kalda: Mis on sotsiaalne… 2009) 1.2
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed Tänapäevases maailmas on meedial väga suur roll. Inimesed tarbivad seda peaaegu igal momendil, kui nad just ei maga. Meedia jõuab tarbijani läbi raadiote, televiisorite, ajalehtede, reklaamide ja muidugi ka läbi nutitelefonide. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse inimesi mõjutada ja nende mõtteid suunata. Meedial on vabad käed avaldada kõike, mis on nii vajalik kui ka mittevajalik ja ükski seadus ei piira nende tegevust. Meediavabaduse positiivseks küljeks on, et puudub tsensuur ning info jõuab moonutamata otse lugejani. Selline viis on omane just demokraatlikule ühiskonnale, kus meedial ei ole mitte ainult õigus, vaid võib öelda, et isegi kohustus edastada informatsiooni ja mõtteid
Kõik kommentaarid