Meedia võimalused ja ohud (0)

Meedia võimalused ja ohud
Massimeedia võib olla nii poliitiku vaenlane kui ka sõber. See sõltub sellest, millise pildi on lasknud poliitik meedial endast vormida ning kas ta esineb rohkem kvaliteetses või kollases meedias. Raul Rebane on kirjutanud Postimehes oma arvamusloos, et kohe kui meil hakkasid taas toimuma demokraatlikud valimised, levis poliitikategelaste seas kaks müüti: kui sind pole pildil, pole sind olemas ning igasugune tuntus, ka negatiivne, on hea. Minu meelest need väited on liiga äärmusest äärmusesse, esimesega olen pooleldi nõus, kuid viimasega ei nõustu absoluutselt.
On selge, et inimestele, kellele poliitika väga huvi ei paku on meedia suureks abimeheks õppimaks tundma poliitikuid. Läbi meedia on poliitikutel hea võimalus ennast nn lihtrahvale tutvustada. Tunnistan, et kui ajakirjandus neist ei kirjutaks, ei oleks ma pooltki nii teadlik nende tööst ja tegemistest. Poliitikategelased peavad olema aga väga ettevaatlikud oma avalike tegevuste ning väljaütlemiste suhtes. Nad on rahvaesindajad , meie oleme nad valinud ning me usaldame neid. Kui aga poliitik telesaates aluspesu välgutab või figureerib Kroonika ja Playboy veergudel on see usaldus kerge kaduma. Tema tõsiseltvõetavus ning võim kaovad. Minu silmis on riigikogus vaid mõni asjalik liige. Olen valimas käinud vaid ühe korra ning mul on hea meel öelda, et selle poliitiku nimi, kelle valisin, käib meedias läbi haruharva ning „kollane surm“ teda kindlasti tabanud ei ole. Sama ei saa öelda, aga paljude teiste poliitikute kohta. Aivar Riisalu sai meeletult pahaseks, ähvardas Delfi reporterit ning ei olnud nõus „kollastele“ küsimustele vastama. Ometigi on härra Riisalu üles astunud arvukates kergsaadetes. Siinkohal tuleks poliitikul valida, kas ta soovib esineda kollases või kvaliteetmeedias. Kollase meediaga on paraku nii, et kui annad talle sõrme, võtab terve käe. Samas meediatangot tantsitakse kahekesi, nagu Raul Rebane on väga tabavalt öelnud. Samuti ei ole keegi sundinud Evelyn Seppa oma ilunippidest rääkima ja seda rumalust, mis Andres Anvelti tantsusaates lausus , pole sobilik kirjutada.
Meedia ei ole süüdi poliitikute maine langemises. Selles on süüdi nende liigne edevus, kerglus ja mõtlematus. Neil on võimalus keelduda igasugustest intervjuudest ning kergsaadetes osalemisest. Muidugi meedia annab poliitikutele suurepärase võimaluse ennast tutvustada tavakodanikele, kuid tutvustamiskanalit tuleb väga hoolikalt valida. Üks vale otsus võib muuta nii palju ning teekond peateele tagasi on pikk ja vaevarikas, vahest isegi võimatu.