lastehoiu teenuse pakkumisega. Kuna me võtame hoiule ka lapsi, kellel on allergiad või mõni haigus, mis takistab tavalasteaia koha saamist, on meil vaja teada ka nende lastevanemate arvamust. Lisaks leida veelgi täpsem sihtgrupp, mida peavad lapsevanemad lapsehoiu või lasteaia valikul oluliseks, milliseid probleeme näevad nad praegustes pakutavates lastehoiu teenustes. Küsitleja roll Küsitleja roll intervjueerimise ajal on peamiselt küsimuste esitamine ning vastuste sisestamine. Siiski peab küsitleja tagama, et vastused oleksid kooskõlas küsimusega. Selleks peab aktiivselt kuulama ning küsimuste esitamise ajal rõhutama olulisi võtmesõnu. Vastaja abistamiseks tuleb kasutada neutraalset üleküsimist ning tagasisidestamist viisil, et vastaja tunneb end mugavalt ja vastab ausalt ning täpselt. Vastaja roll Vastaja rolliks intervjuu juures on küsimuste kuulamine ning täpsete vastuste andmine
Tartu Ülikool Korduva intervjueerimise mõju seksuaalselt kuritarvitatud laste ütlustele kohtus Tallinn, 2011 Korduva intervjueerimise mõju seksuaalselt kuritarvitatud laste ütlustele kohtus Korduvintervjueerimine lastega seksuaalse kuritarvitamise teemadel ei ole sugugi ebatavaline. Ent ometi on uurijad avaldanud muret, et korduvintervjueerimise tulemuseks võivad olla ebatäpsed ja ebaõiged väited laste poolt. Ometi on tõestatud, et korduvintervjueerimine ei ole halb ning sellel on ka mitmeid eeliseid. Korduvintervjuu läbiviimisel on oluline see, et uurija teaks, kuidas oleks kõige parem
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristiina Keerd STSTB- 2kõ Individuaalne aruanne ühe kurjategijate rehabilitatsiooni programmi kasutamisest koos tõenduspõhisuse hinnanguga vastava töötaja intervjueerimise põhjal. Kodutöö Juhendaja: õppejõud Helgi Hiborn Tallinn 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhatus...............................................................................................................................
hilinesite?). Seejärel koostada täpselt sõnastatuna intervjuu 9-12 küsimust. Iga küsimuse järele ühe lausega prognoosida, mida intervjueeritav sellele küsimusele vastab (välistada vastused, et ei kommenteeri, ei tea, ei mäleta jms). Küsimused kirjutada rasvases kirjas, prognoositav vastus tavalises kirjas. Kirja suurus vähemalt 12 punkti. Hindan intervjuu sisukust, uurivat aspekti, ülesehitust, küsimuste selgust ja loogilist järjestamist. Vaadake Hennoste õpiku intervjueerimise peatükki ning senistes koduse lugemise materjalides antud intervjueerimise nõuandeid. Selleks, et valmistada ette sisukas ja uudset materjali tõotav intervjuu, tutvuda varem teie intervjueeritava antud usutlustega ning viia end kurssi tema valdkonna ning intervjuuks valitud teemaga. Rõhutan, et peate valmistama ette igati tõsise ja asjaliku intervjuu, mida peate vajadusel olema valmis ka teostama.
Vaikus Tõlgendavad küsimused Küsimused raskete ja ebameeldivate asjade kohta Vanus Etniline kuuluvus Sissetulek Tervislik seisund ... Kõneväline keel Kehakeel Mühatused jms Vaikus ja paus Intervjuu edasilükkamine Intervjuu katkestamine Laste ja noorte intervjueerimine Kolm põhipõhjust lapsi (noori) intervjueerida: Teraapiale eelnev intervjuu Õigusliku menetlusega seoses Laste uurimine teadustöö jaoks Laste intervjueerimise eripärad Laps ei pruugi tunda mõisteid, ka lihtsamaid mitte Intervjueerija peab olema huvitatud kõigest, mida laps ütleb Intervjueerija peab jääma uurija rolli, mitte hakkama `nännutama' vmt. ei tohi survestada vastuseid tuleb taluda Peab mäletama, mida laps on juba öelnud Noorte intervjueerimise eripärad Noored soovivad eemalduda täiskasvanute hoiakutest, seepärast võidakse mitte olla motiveeritud vastama
emotsioonide vms vastu, siis märgitakse üles ka mitteverbaalsed häälitsused (ohked, mühatused) jt kõne iseloomustavad ja täiendavad aspektid (hääle ebakindlus, naer, pausid Intervjuu vormistamine Kui tegemist on kirjalike märkmetega, siis on oluline intervjuu "taastada" puhtaks kirjutatuna võimalikult ruttu. Hiljem võib ka enda märkmete lahtikirjutamine olla keerulisem Puhtaks kirjutatud intervjuule lisatakse kindlasti juhtumi unikaalne kood Märkmed intervjueerimise aja ja situatsiooni kohta Tähelepanekud seoses vestluse meeleoluga (nt sõbralik, vastutulelik, rahulik, tõrjuv, ettevaatlik ) Muud intervjuu käigus tehtud tähelepanekud nii seoses intervjueeritava käitumisega või enda tegevusega (nt mõni asi jäi küsimata), aga vahel ka endal vestluses tärganud mõtted... Intervjuu vormistamine Kui intervjuu abil hangitakse faktiandmeid, vastajate vahel võrreldavaid kirjeldusi (nt suhtumise väljendamine,
tavahoiule ka arendavatest huviringidest, hoiust nädalavahetusel ja kuna kasvab eritingimusi vajavate laste arv, on nad väga huvitatud sellisest teenusest. Pakkujaid on küll palju, kuid nõudlust on rohkem. Kuna tavalasteaedade rühmad on tihti liiga suured, siis on hea pakkuda hoidu, kus õpetaja jõuab iga lapsega tegeleda. Lisa 1 Intervjueerimise juhend Ülevaade Selle intervjuu eesmärgiks on teada saada lastevanemate mõtted, soovid ja ettepanekud seoses lastehoiu teenuse pakkumisega. Kuna me võtame hoiule ka lapsi, kellel on allergiad või mõni haigus, mis takistab tavalasteaia koha saamist, on meil vaja teada ka nende lastevanemate arvamust. Lisaks leida veelgi täpsem sihtgrupp, mida peavad lapsevanemad lapsehoiu või lasteaia valikul oluliseks, milliseid probleeme näevad nad praegustes pakutavates lastehoiu teenustes.
keskenduda põhiprintsiipidele. Näiteks võtavad bioloogid arvesse, et lind ei ole täiuslik arvuti ega kasuta enda kogutud infot maksimaalselt, vaid teeb teadvusega olendile omaselt vigu. Teoreetiline füüsik Jean-Philippe Bouchaud uurib tulemuste rakendatavust inimkäitumisele. Inimesed on oma valikutes kergesti mõjutatavad, märksõnadeks on siin moetööstus, trendikaubad, tarbeelektroonika. Intervjueerimise ajal uuris Bouchaud internetist allalaetava muusika valikute tagamaid. Samal ajal uurib Pisa majandusteadlaste rühm pankade harukontorite avamist ja paiknemist. Nende sõnul on kuldnokkade käitumine keerukam, sest toimub kolmes mõõtmes, ent põhimõte tuletada ühe indiviidi käitumisest koosluse kollektiivse toimimise mudel ühendab linde ja inimesi käsitlevaid uuringuid. Allikas: physicstoday.org/ Toimetas Erik Randla
käesolevas uuringus kasutati kvalitatiivset uurimismetoodikat: poolstruktueeritud ehk teemaintervjuud ja struktueerimata osalusvaatlust, kus uurija osales vaadeldavas tegevuses. Teisesed andmed saadi dokumendivaatluse metoodikat kasutades. Empiirilise uuringu käigus koguti esmaseid ja teiseseid andmeid. Esmased andmed on spetsiaalselt uuringuprobleemi lahendamiseks kogutud andmed (Vihalem, 2001, lk 65). Esmane info on uus, originaalne teave, mida saadakse registreerimise, intervjueerimise, eksperimendi, küsitluse või vaatluse meetodiga (Kuusik, et al. 2010, lk 301). Teisene info on juba olemasolev informatsioon, mis on kellegi poolt varem kogutud, töödeldud ja avaldatud ning teiseste andmete kasutamise eeliseks on nende kättesaadavus, väiksem ajakulu ja madalamad kulud andmete leidmiseks (Ibid; Kuusik, et al., 2010, lk 299). Teisesed andmed saadi AS Krediidiinfo (Krediidiinfo. Turuülevaade) poolt teostatud
töötajad. 7. Positsioneerimine Positsioneerimine on see, mida sa teed potentsiaalse kliendi mõtete ja suhtumisega. - ehk tema peas. 8. Turuuuring. Turu uuringuks on vaja teha nii esmaseid kui ka teiseseid uuringuid. Teisene: Teiste inimeste andmete kogumine ja kasutamine. Miinused – võivad olla valed andmed; vananenud andmed. Plussid – hoiab kokku raha ja aega. Esmaste uuringute käigus kogutakse andmeid otse turult. ¤ Intervjueerimise metoodika nt. Näost näkku, läbi telefoni, interneti, paberil, kirjadel ¤ Valimi moodustamise metoodika nt. Valitakse inimesi välja, keda küsitlatakse ¤ Andmete kogumise metoodika nt. 9. Bostoni maatriks ja toote elutsükkel Bistoni maatriksis on neli kategooriad: küsimärgid(ei teata kas toob kasumi), tähed(parimad tooted), lüpslehmad(mingi pidev sissetulek), koerad(hukka minevad tooted, kuid veel toovad veits raha)
Pakkumised võisid erineda kuni kaheksakordselt.Rääkis ka mälu usaldusvõimest. 10. Õiguspsühholoogia Eestis (A. Bjerre, H. Madissoon). Rootsi päritolu Andreas Bjerre töötas Tartu Ülikoolis ja oli tuntuim Eestiga seotud õiguspsühholoogia valdkonna tegelane.Tema tuntuim uuring Mõrva Psühholoogia on ilmunud kolmes keeles,kus ta tõi välja kolm mõrvaritüüpi.Ta sai õigusedoktoriks Stockholmi ülikoolis. Kogus materjali Stockholmi keskvanglas mõrvarite intervjueerimise teel. Teine oluline uurija Hans Madisson töötas ka TÜs.Oma doktoridissertatsioonis ta käsitles alaealiste kuritegevuse ja ulakuse põhjuseid Eesti Harku Koloniist vabastatute näitel. 11. Inimkäitumise determineeritus õiguses ja psühholoogias (eksternaalne, internaalne, pehme, jäik). Eksternaalse determinismi sõnul tuleb põhitähelepanu pöörata keskkonnale-inimene reageerib väliskeskkonnast stiimulitele automaatselt nagu robot.
Praegu võiks teda aidata topeltdiagnoosiga patsientide nõustamine ja hilisem toetus võrdselt-võrdsele konsultandilt või eneseabigrupp kaassõltlastele. Poeg Harriga on asjad keerulisemad. Tema vajaks praegu kriisinõustamist, sest ta on ootamatult kaotanud käe. Peale kriisitöö lõppu tuleks aidata saada protees. Emotsionaalse toimetuleku abiks oleks eneseabigrupid puudega inimestele. Lisaks tuleks teda nõustada narkootikumidest loobumiseks läbi motiveeriva intervjueerimise ning selle eduka toimimise puhul leida ka sobiv narkootikumidest võõrutuskeskus ja hiljem rehabilitatsiooniasutus tavaellu naasmiseks. Kõige lõpuks oleks tarvis pereteraapiat korrastamaks suhteid emaga. Marioni aitaks sotsiaalnõustamine prostitutsioonist loobumiseks. Sellist teenust pakuvad naiste varjupaigad ja hilisem rehabilitatsioon jätkuks võõrutuskeskuses. Enne perekonda tagasipöördumist peaks kindlasti tegema talle ja tema perekonnale pereteraapiat
transsteoreetilise mudeli järgi paiknevad inimesed, kes ilmutavad probleemset käitumist, ühel viiest staadiumist: kaalutlemise eelses, kaalutlemise, ettevalmistuse, tegutsemise või säilitamise staadiumis. Igale staadiumile on omased teatud mõtted ja uskumused. Joonis 1 Muutuste tsükkel Prochaska & DiClemente (1982) järgi. Autor Karton I. Miller ja Rollinck (2002) laiendasid Prochaska ja DiClemente (1982) tehtud tööd motiveeriva intervjueerimise jaoks ning kuigi motiveerivat intervjueerimist on seni pigem rakendatud ja uuritud tervishoiu ja õiguskaitse valdkondades, on motiveeriva intervjueerimise põhimõtted ning võtted igati kasulikud ning rakendatavad kõikides muutust eeldatavates valdkondades. (Nõustamise.. 2010) 7 2.1 Muutuse faasid Faasid on kognitiivsel alusel üksteisele järgnevad. Igas faasis võib esineda tagasilangust eelmisesse faasi. 1. Eelkaalumis- e
olemas tunnuseid, mis sobiks vaid üht liiki väärkohtlemisele ning tihti ongi tegu eri väärkohtlemise liikide segunemisega. Et saada terviklikku pilti lapsest ja tema kasvukeskkonnast on vaja koguda infot kodu turvalisusest, pereliikmete tegevuse mõjust lapse arengule, vanemate sotsiaalpsühhiaatrilistest probleemidest ja lapsel esinevatest väärkohtlemise ja hooletussejätmise märkidest. See info on võimalik kätte saada läbi vaatluse, intervjueerimise ning küsimustike kaudu ning kõige efektiivsem on hindamine siis, kui neid kolme meetodit koos kasutatakse juhtumi uurimisel.18 Vaatluse puhul on eelkõige tähtis mitteverbaalne pool. Spetsialist saab palju infot lapse välimust vaadates (kas on puhas, hoolitsetud jne), jälgides lapse ja vanema vahelisi suhteid ooteruumis ning nende käitumisest vestluse käigus. Läbi vaadeldavate kehakeele, miimika,
tekstilised. Näiteks: kuidas tõlgendavad töötajad ettevõtte põhiväärtusi? Vaatlus 6 Info kogumine toimub uuringuobjekti vaatlemise teel loomulikus keskkonnas ja tegevuses tulemuste süstemaatilise registreerimise kaudu. Selle meetodi kasutamine eeldab seda, et sündmused peavad olema vaadeldavad, toimuma küllalt tihti ja peavad aset leidma küllalt lühikese perioodi jooksul. Küsitlus Andmete kogumine inimeste intervjueerimise teel spetsiaalsete küsimuste abil kas otse, telefonitsi, posti teel või arvuti vahendusel. Eeliseks on asjaolu, et info saadakse otse inimestelt. Küsitluse läbiviimise viisid: - struktueeritud – samade küsimuste esitamine vastajatele teeb vastused võrreldavaks - struktueerimata – erinevate küsimuste esitamine vastajatele ei tee vastuseid võrreldavaks kuid võimaldab uurida mõnda probleemi või nähtust sügavamalt. Küsimustik
Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikiri. S. Raunami valduses. Õigusaktid Akti nimetus. (Vastuvõtmise aasta). Andmed algallika kohta. Autoriõiguse seadus. (2000). Riigi Teataja I osa, nr 16, art 109. Kõrgharidusstandard. (2002). Vabariigi Valitsuse 19.08.2002 määrus nr 258, RT I, 70, 426. Huvikooli seadus. (2007). RT I. https://www.riigiteataja.ee/akt/12776187 (4.12.2009) Intervjuud Intervjueeritava perekonna ja eesnimi. (Intervjueerimise aeg). Intervjuu pealkiri. Intervjueerija nimi. Intervjueerimise koht. [Intervjuu salvestamise vorm] (nt käsikiri, helisalvestis, videolindistus). Eller, Maili. (2000). Käina raamatukogu minevikust. Eveliis Eller, 21. aug. [Autori üleskirjutus]. Toom, Maris. (2004). Õpetajate täiendõppe vajadusest. Anne Raiend, 20. aprill, Tallinn. [Videolindistus]. Elektrooniline materjal 1. Autor või dokumendi sisu eest vastutav autor. 2. Avaldamisaasta. 3. Allika pealkiri. 4. URL-aadress.
Õppimine analoogia alusel. Õppimine läbi tegevuste (vaatlus, täskasvanutega ja eakaaslastega tegutsedes, mängides). Mängu tähtsus lapse arengus. Erinevad mängu liigid. Mängu tähtsus õppimisel. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 104-137 9. Lapse arengu hindamine. Lapse arengu hindamise põhimõtted. Lapse arengu hindamisel kasutatavad meetodid (vaatlus, intervjueerimine, testid). Vaatlus, vaatluse eesmärk, vormid, meetodid ja tehnikad. Intervjuu, intervjueerimise põhimõtted ja eripärad laste puhul. Testid. Laste testimise iseärasused. Erinevate uurimismeetodite võrdlus: teadlikkus meetodi eelistest ja piirangutest. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite erinevused. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk.141-170 Laste arengu mõistmine, lk.3-23 10. Lapse arengu teooriad. Inimese arengu perioodid E. Eriksoni järgi. oraalne periood esimene eluaasta usaldus umbusaldus (suhe emaga või hooldajaga : ema tundlik
ühiskataloogi ESTER. Kirjanduse otsimiseks kasutatakse järgmisi otsingusõnu: diabeet (diebetes mellitus), diabeedi tüsistused (diabetic complications), nefropaatia (nephropathy), retinopaatia (retinopathy), neuropaatia (neuropathy). Intervjuu arstidega viiakse läbi eelnevalt koostatud küsimustega planeeritud järjekorras ehk struktureeritud intervjuuna. Intervjueeritavate arstide valik on juhuslik ning nad ei saa intervjueerimise eest tasu. Käesoleva uurimuse valimi moodustavad diabeedihaiged või nende vanemad üle eesti vanuses 18-80. Uurimustulemuste saamiseks kasutatakse ankeetküsitlust, mida levitatakse Facebookis, Eesti Diabeediliidu ning Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu kodulehekodulehe foorumites. Ankeetküsimustik võimaldab saada arvulisi andmeid diabeetikute või nende vanemate suhtumist ning teadlikkust diabeedist ning selle haiguse tüsistustest
a muudatustega.11 10 Valeri Maksimov (2009) „Võrkpalli lugemik Võrkpall Eestis 1919-2008), Tallinn, Printon (lk. 16) 11 A. Huimerind (1970) „Võrkpall“, Tallinn, Kommun`st (lk.12-14) 8 4. Intervjuu 4.1. Rekvisiidid Küsitletava perekonna-ja eesnimi: Raivo Jeenas Aeg ja koht: 09.11.2015 Võrus Intervjueerija: Ragnar Rebane Intervjueerimise vorm: Vestlus 4.2.Intervjuu küsimused Millal ja kus Te sündisite? 29.10.1952 Valga Maakond, Sangaste Kus Te üles kasvasite? Võrumaal. Olen elanud Restus, Mõnistes, Pahuveres ja Suure-Jaanis(mõl.Viljandimaa), Osulas, Rõuges, Võrus, Tartus ja uuesti Võrus. Milline oli Teie pereliikmete ja lähituttavate suhe spordiga? Vanemate ja venna sport kehakultuurlaste tasemel. Abikaasa Reet tegeles kergejõustikuga ja on Eesti noortemeister
materjali Interneti aadress, materjali kasutamise kuupäev. Näide. Berkowitz,K., Evaluating the Forecasts of Risk Models. (http://www.gloriamundi.org/var/wps.html). 29. märts 1999. 10 Kontonumbri standard. (http://www.pangaliit.ee/strdkonto.htm). 2. veebruar 1999. Intervjuu Kui töö käigus on tehtud intervjuusid, siis tuleb ära tuua intervjueeritava nimi, intervjuu pealkiri, intervjuu tüüp (üleskirjutis või helisalvestis), intervjueerimise aeg ja koht. Näide. Kuusik, U. Autori intervjuu. Üleskirjutis. Tallinn 9. veebruar. 1999. 11 Lisa 1 Tiitellehe näidis ANNAABI KESKKOOL 1. klass Knut Hamsun ANNAABI Uurimistöö Juhendaja: Intel Inside Meelva 2011 Lisa 2 Sisukorra näidis 12 SISUKORD
koolitust selles valdkonnas. Turundusuuringufirmadel, mis tegelevad fookusgrupi uuringutega, on spetsiaalsed programmid moderaatorite koolitamiseks. · FOOKUSGRUPI JUHTIMINE · Grupiintervjuu kestab reeglina poolteist kuni kaks tundi. Et kasutada seda lühikest aega võimalikult produktiivselt, peab moderaator looma võimalikult kiiresti sundimatu ja mugava õhkkonna. Selleks on vajalik muuta intervjueerimise ruum ja sisustus võimalikult väheametlikuks ja näiteks serveerida enne küsitlust värskendavaid jooke, jättes need saadavale ka küsitluse ajaks. · · Fookusgrupi vestlus salvestatakse edaspidiseks läbivaatluseks ja analüüsiks näiteks videokassetile. Kuna salvestamisseadmete avalik kasutamine, eriti moderaatori poolt, ei soodusta sundimatu õhkkonna tekkimist, siis on soovitav seda teha võimalikult varjatult ja teise isiku poolt.
ehk 30,8 % 4 4.2.2. Turu-uuringute läbiviimine, tarbijaskonna määratlus (informatsiooni allikad / keda küsitleti? nende arvamused) klientide spetsifikatsioon, kirjeldus (geograafiliselt, demograafiliselt, käitumuslikult), klientide vajadused Oli läbi viidud intervjuu viie inimestega. Intervjueerimise eesmärgiks oli teada saada, kas inimeste jaoks TTÜ kohvikute järjekorrad on probleemiks, kas nad üldse teavad, mis on NFC tehnoloogia ja mis nad sellest arvavad. Ankeedi vastamisel osales 87 inimest ning küsimused olid sarnased intervjuu küsimustega. Enamus vastajatest külastavad TTÜ kohvikut praktiliselt iga päev kas lõuna või kohvi pausi ajal. Vaatamatu sellele, et keskmine ooteaeg kohvikus on päris suur ehk rohkem kui 10 minutit, lõunast
(Rollnick jt 2011: 127). MI liituvad kolm suhtlemismeetodit. Need on juhendada, mitte peale käia; julgustada, mitte süüdistada; nõu anda, mitte dikteerida (Rollnick jt 2011: 123). Lõputöö kliendikeskne eesmärk on kirjeldada kõrge kolesterooliga patsiendi/kliendi õendusabi ning hinnata seda õendusabi efektiivsust esmatasandis. Lõputöö autori arengule suunatud eesmärgiks on antud kliendijuhtumi põhjal parandada oma oskust Motiveeriva Intervjueerimise läbiviimiseks. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised ülesanded: 1. Kirjeldada kõrgenenud kolesterooliga patsiendi õendusabi erinevates etappidest esmatasandis. (Alustades riskirühma väljaselgitamisest lõpetades tervise sekkumistega) 2. Kirjeldada õendusabi võimalusi muutuda kõrgenenud kolesterooliga patsiendi tervisekäitumist ning elukvaliteedi esmatasandis. 3. Kirjeldada kõrgenenud kolesterooli patsiendi nõustamist tuginedes Motiveeriva
võimu mainerikkujana (või harvemini maineparandajana). Kokkuvõte 1 Õ lk 42 Tekstiloome Õpilane kirjand intervjueerimise reeglite tund- teab, millest sõltub inimeste kajas- mise olulisuse teemal tamine ajakirjanduses Suuline suhtlus teab, kuidas ajakirjanikega suheldes
· struktureeritud intervjuu - ankeetküsitluse suuline vorm; vastusevariandid on ette antud · poolstruktureeritud intervjuu - määratletud on küsimuste üldine temaatika ning küsimused; küsimused võivad erinevate intervjueeritavate korral varieeruda · struktureerimata / süvaintervjuu - olemas on ettekujutus teemast, mida tahetakse uurida; konkreetsed küsimused arenevad intervjuu käigus; uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning omama intervjueerimise kogemust Avatud küsimused annavad võimaluse kirjeldada sündmusi ja tegevusi. Partneri avamiseks võib kasutada ka osaliselt suunavaid küsimusi. Kokkuvõtvad küsimused abistavad intervjueeritaval oma seisukohti täpsustada ning interpreteerivad küsimused omavad täpsustavat eesmärki, kui midagi jäi arusaamatuks. Intervjueerimine: · Usalduse loomine · Vaikimine kuld, rääkimine hõbe · Ehita järgnevad küsimused ülesse intervjueeritava poolt öeldule
) number, nimistu (n.) number, toimiku (t.) number, lehe (l.) number. Näide: EAA, f.250, n.3, t.15, l.24. · Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse arhiivide lühendid. Erakogude korral tuleb leida ise lühendid. Näide: Lühendid EAA Eesti Ajalooarhiiv EKM Eesti Kunstimuuseum ERA Eesti Riigiarhiiv · Intervjuu: Intervjueeritava nimi, initsiaal(id). Intervjueerija nimi, initsiaal(id). Intervjuu tüüp (üleskirjutus või helisalvestis). Intervjueerimise koht, kuupäev. Kui intervjueerinud on autor ise, tuleb allikmaterjalide loetelus näidata intervjueeritava nimi, intervjuu tüüp (üleskirjutus või helisalvestis), intervjueerimise aeg ja koht. Näide: Madis Milk. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Tartu, 16. aprill 1997. 14 Kõik viitekirjed reastatakse kasutatud kirjanduse loetelus autorite perekonnanimede järgi
kippusid ületama algselt planeeritud aega. Kuna paljudele inimestele ei meeldi poliitikast rääkida siis oli ka kohati raske vastuseid saada detailsetele küsimustele. Inimesed peavad seda kuidagi pooleldi isiklikuks teemaks, kuigi ei küsitud spetsiifiliselt kelle poolt ja miks hääletasite. Oli ka vastajaid, keda poliitika absoluutselt ei huvita ning selliste inimestega oli raske klappi saavutada Kolmas keeruline asi on inimestega sobiva intervjueerimise aja leidmine. Kuna intervjuu võtab päris palju aega . Enamasti olid osalejad väga abivalmis ja lahkesti nõus meie küsimustele vastama, probleemiks kujunes see, et saada kogu vastuse seest just kõige olulisem ja põhilisem osa kätte. Raskusi valmistas see just vanemate inimeste puhul, kuna nemad soovisid kõige enam rääkida ning kaldusid kõige tihedamini teemast kõrvale ja neid oli raske delikaatselt taas teemasse juhtida.
Näide Randveer, M. 2002. Majandusstruktuuri konvergents. Eesti Panga Toimetised (online), (3). http://www.ee/epbe/papers/3_2002/index.pdf (12.08.2002) Kodulehekülg või veebidokument Näide Pellegrino, J. 1999. (Homepage). 12.05.1999. http://www.english.eku.edu/pellegrino/default.htm (12.07.02) 1.7.4. Intervjuu Kui töö käigus on tehtud intervjuusid, siis tuleb ära tuua intervjueeritava nimi, intervjuu pealkiri, intervjuu tüüp (üleskirjutis või helisalvestis), intervjueerimise aeg ja koht. Näide Kuusik, U. Autori intervjuu. Üleskirjutis. Tallinn 9. veebruar 1999. 1.8. Viitamine Kõik töös kasutatud teiste autorite, seisukohad, arvandmed, joonised jms. peavad olema viidatud. Viitamisel tuleb kasutada autori nime ja aastaarvuga viitamist (author-date method), mille korral viide kirjutatakse ümarsulgudesse viidatava teksti järele. Viites esitatakse autori perekonnanimi ilma eesnime või eesnimetäheta ja aastaarv, mis juhivad detailse
• Probleemid: hea juht, tulemuste töötlemine, ajamahukus • Kasutusalad: uuringu ettevalmistamine, rakenduste hindamine, huvide spektri väljatoomine, ühisosa leidmine KORRALDUS • Eesmärgi püstitamine • Osalejate valik: võõrad, teemaga seotud, juhuslik valik, mitu paralleelgruppi • Diskussiooniplaan • Moderaator • Andmete salvestamine ja töötlemine • Tulemuste kasutamine INTERVJUEERIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED • Nõusolek, tutvustus ja eesmärgi selgitamine • Anonüümsus. Salvestamisluba • Intervjueerija ei kommenteeri vastuseid, ei anna mitteverbaalset tagasisidet • Väldi suunavaid küsimusi! • Algmaterjali hävitamine • Tagasiside võimaldamine • Tänamine ANKEETKÜSITLUSED • Mis? Andmekogumine kirjalikult esitatud küsimuste abil • Miks? Lihtne, kiire, töödeldav (täpsus? usaldusväärsus?) • Kus
05.11) 2.7.5 Arhiivmaterjali kirje Arhiivi nimetus, fondi (lühend f), nimistu (n.), toimiku (t.), lehe (l.) number. Näide: EAA, f. 250, n. 3, t. 15, l. 24. Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse arhiivide lühendid. Erakogude korral leida ise lühendid. Näide: EAA – Eesti Ajalooarhiiv EKM – Eesti Kunstimuuseum ERA – Eesti Riigiarhiiv 2.7.6 Intervjuu kirje Intervjueeritava ees- ja perekonnanimi. Intervjuu pealkiri. Intervjuu tüüp (üleskirjutis või helisalvestis). Intervjueerimise koht, kuupäev. Intervjueerija nimi. Näide: Ita Ever. Meenutused koolipõlvest. Üleskirjutis. Tallinn, 16.01.2009. Õnne Kask. 2.8 Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud 14 Tabelid Kõik töös esinevad tabelid nummerdatakse araabia numbritega kas kogu töö ulatuses või peatükkide kaupa ja pealkirjastatakse. Tabelitele tuleb tekstis viidata ning tabel on paigutatud teksti kohe peale sellele viitamist
(Rollnick jt 2011: 127). MI liituvad kolm suhtlemismeetodit. Need on juhendada, mitte peale käia; julgustada, mitte süüdistada; nõu anda, mitte dikteerida (Rollnick jt 2011: 123). Lõputöö kliendikeskne eesmärk on kirjeldada kõrge kolesterooliga patsiendi/kliendi õendusabi ning hinnata seda õendusabi efektiivsust esmatasandis. Lõputöö autori arengule suunatud eesmärgiks on antud kliendijuhtumi põhjal parandada oma oskust Motiveeriva Intervjueerimise läbiviimiseks. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised ülesanded: 1. Kirjeldada kõrgenenud kolesterooliga patsiendi õendusabi erinevates etappidest esmatasandis (alustades riskirühma väljaselgitamisest lõpetades tervise sekkumistega). 2. Kirjeldada õendusabi võimalusi muutuda kõrgenenud kolesterooliga patsiendi tervisekäitumist ning elukvaliteedi esmatasandis. 3. Kirjeldada kõrgenenud kolesterooli patsiendi nõustamist tuginedes Motiveeriva
Mis vahet on truubil ja sillal Kui diameeter on suurem kui 3m, siis loetakse torusillaks. Alla selle truubiks. Mis on tilktoru viib silla konstruktsioonist, asfalti ja betooni vahelt vee välja. Portaal - tugikonstruktsioon, mille külge kinnitatakse sõidutee kohal paiknevad liiklusmärgid, -viidad ja foorid. Mis on kordonloendus Uurimine, millega selgitatakse kinnise kontuuriga piiritletud alale saabuv ja/või väljuv liiklus loendamise või intervjueerimise teel. Nimetage ja joonistage liikluse rahustamise meetodeid (elutänavatele) vähemalt 3 Liikluse rahustamisvõtted võib jagada kahte peamisse rühma: · regulatiivsed vahendid; · tehnilised vahendid. Regulatiivsed vahendid on: · stopp-märgid (kahel või neljal suunal); · õueala märgid; · foorid; · kiirust piiravad märgid; · pöörete keelamised; · ühesuunalised tänavad; · parkimise korraldamine; · hoiatavad märgid (kool, ülekäik, teekatte märgistus).
Ei : • Esimese andmete kogumsmeet, valik • valimi määramine • andmete kogumine • andmetöötlus ja analüüs • tulemuste tõlgendamine ja presentatsioon <-------- Jah, teiste andmete kogumine Teisene uuring Teiste inimeste andmete kogumine ja kasutamine. Miinused – võivad olla valed andmed; vananenud andmed. Plussid – hoiab kokku raha ja aega Esmane uuring Esmaste uuringute käigus kogutakse andmeid otse turult. ¤ Intervjueerimise metoodika nt. Näost näkku, läbi telefoni, interneti, paberil, kirjadel ¤ Valimi moodustamise metoodika nt. Valitakse inimesi välja, keda küsitlatakse ¤ Andmete kogumise metoodika nt. Ülesanne : Tööjõu voolavus 89 töötajast aastas on pidevalt tööl 10. Eesmärk : Tööjõu voolavuse vähendamine ettevõttes Uuringu Eesmärk : uurida töötajate rahulolu ettevõttes Info määramine : Iga aasta tuleb ettevõttesse 79 uut töötajaid, keda on vaja uuesti välja koolitada 3
Kui on vaja mõista mida, kuidas ja miks • Struktureerimata/süvaintervjuu (avatud intervjuu): olemas on ettekujutus teemast, mida tahetakse uurida; konkreetsed küsimused arenevad intervjuu käigus • Teemad, mis on seotud millegi uurimisega, väljaselgitamisega: MIKS-teemad; uuritava isikliku nägemuse selgitamine • Intervjueeritavale antakse ette valdkond ning tal on vabadus seda ise edasi arendada • Eeldus: uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning omama intervjueerimise kogemust, et suhteliselt vabalt teemat arendavalt intervjueeritavalt siiski vajalik info kätte saada • Süvaintervjuude tulemusi on suhteliselt raske analüüsida ja tõlgendada Intervjuusid kasutatakse lisatehnikana, kui tahetakse süveneda ja/või täpsustada teiste tehnikate abil saadud andmeid Fookusgruppi (grupiintervjuud)kasutatakse, kui – Soovitakse välja selgitada teema üldist tausta – Genereerida uurimishüpoteese – Stimuleerida uusi ideid ja loovkäsitlusi
Teabe iseloom: enamjaolt üldine taust, harvem andmeid konkreetsetest paikadest. Rahvaluule allikad Intensiivsem kogumistöö algab 19. Sajandi II poolele, kogujaiks õpetlased, kaastöölised Teave pühapaikadest enamasti järgmistes kogudes: Jakob Hurda kogu 1860-1906 (H), Matthias Johann Eiseni kogu 1880-1934 (E) jne. … muud allikad, vaata õisist Tänaseni säilinud suuline teave Jäädvustamiseks korraldatakse välitöid. Välitöödel viiakse läbi intervjuud külaelanikega Intervjueerimise aluseks on süstematiseeritud allikakogu ehk lähteülesannete kataloog ja küsitluskava Hea on, kui välitööd toimuvad metoodiliselt (juhend). Hea on, kui jäädvustused on tehniliselt kaasaegsel tasemel. Mari ja Udmurdi pühapaigad Kesk-Venemaal elavad marid ja udmurdid on oma identiteedi säilitanud mitmeski mõttes paremini kui eestlased. Mari pühapaigad Iga mari küla juures on kohad ohvritalituste ja suuremate ühispalvete jaoks. Need
b) Kassetid, CD-d ja DVD-d 23 Rebane, T. (Rezissöör). Jõulujutud. VAT muinasjutt [Kassett]. Tallinn: Eesti Raadio. Agu, M. (Produtsent). (1997). Kodused tantsud [CD]. Tallinn: Eesti Raadio. c) Arvutiprogrammid Estonia. (1998). Microsoft Encarta 98 Encyclopedia [CD ROM]. Microsoft Corporation. d) Intervjuud Intervjueeritava nimi, intervjuu pealkiri, intervjueerija nimi, intervjueerimise aeg ja koht, intervjuu salvestuse vorm (käsikiri, helisalvestus, videolindistus). Maili Eller. (2000, 21. aug). Käina raamatukogu minevikust. Eveliis Eller. [Autori üleskirjutus]. e) Konverentsiettekanded Parts, J. 26. (1999, 11. nov). Ettekanne konverentsil ,,Eesti Vabariigi põhiseaduse analüüs: tekkinud probleemid ja võimalikud lahendused" [10.06.2010] http://www.riigikontroll.ee/Riigikontrol%C3%B6r/K
eemaldamise 2 minutiks). Kui mängija puutub füüsiliselt kokku pealtvaatajaga, eemaldatakse ta mängust. Kui väljakule visatakse esemeid, siis katkestab peakohtunik mängu. Lahtivise toimub kohas, kus litter oli mängu peatamise hetkel. 2 INTERVJUU 2.1 Rekvisiidid Küsitletava perekonna-ja eesnimi: Stanislav Pankov ( Sünd: Tallinn ) Usutlemise aeg ja koht: 01.11.2014 Tallinnas Intervjueerija: Artur Pinnonen Intervjueerimise vorm: Kirjalikus vormis 11 2.2 Küsimused Millal ja kus te sündisite ? Millised olid teie antropomeetrilised näitajad parima sportliku vormi ajal ja praegu? Sündisin 12.ooktobril 1977 aastal Tallinnas. Minu parimad näitajad sportliku vormi ajal ja praegu: 171 cm ja 73 kg ja praegu 171 cm ja 77 kg.
Millist meediat sõbrad tarbivad? 5. Millist infot usud? 6. Kas mõned allikad on usaldusväärsed? 7. Mida arvad Elu24st? 8. Mis arvad Facebookist? 9. Kas Eesti meedias on piisavalt infot? Kokkuvõttes suht hea intervjuu. Polnud suuri puudusi. Talle meeldisid usaldusväärsed meediakanalid, ei olnud suur sõber nt. Reporteriga. Tee pinginaabriga sarnane intervjuu. Küsimusi võid natuke muuta/kohandada. Intervjueerimise ajal tee märkmeid. 1. Intervjuu Eneliga Milline meedia huvitab? Usutav, aus, saan infot välismaailma kohta, mitte-kallutatud Millist meediat tarbid? Internetipõhist (Delfit, Postimeest) Mida igapäevaselt jälgid? Delfit Millist meediat sõbrad tarbivad? Internetipõhist ja televisiooni Millist infot usud? Usaldusväärset, kallutamata Kas mõned allikad on usaldusväärsemad?
Optimaalne kahel leheküljel. Soovitused: Telefoni teel kasutada struktureeritud küsimusi: Mis ajast teie juures töötas? Mis oli töötasu? Mis oli vastutus? Kuidas toime tuli? Miks lahkus? Intervjuu: Vabas vormis vestlus, mille käigus selgitatakse sobivus ametikohale Valmistu intervjuuks (Hangi infot vakantse töökoha kohta, tutvu materjalidega mis iseloomustavad intervjueeritavat) Kohtumine taotlejaga (tutvusta, täna tulemise eest, tutvusta intervjueerimise protseduuri, esita küsimusi lihtsalt) Julgusta kandidaati vestlema (esita avatud-lõpetatud küsimusi, näita et kuulad tähelepanelikult, arenda teemasid, mida on tõstatanud kandidaat) Juhi intervjuud (ära kaldu kõrvale plaanitud skeemist, ära lase jutukast kandidaadist kaasa tõmmata, hoia kinni ajagraafikust) Varusta kandidaati infoga (vasta küsimustele, informeeri valikuprotsessist) Lõpeta intervjuu (täna vastuste ja koostöö eest)
Struktureerimata süvaintervjuu Etnograafiline intervjuu Narratiivi-intervjuu Eluloointervjuu Poolstruktureeritud Struktureeritud kvalitatiivne intervjuu Struktureeritud kvantitatiivne intervjuu Intervjuu tüübid Etnograafiline – uurib kultuuri, institutsionaalsed, grupilisi iseärasusi Fenomenoloogiline – uurib inimeste isiklike kogemusi ja maailmavaateid Narratiivne – uurib inimeste tõlgendamispraktikaid, identiteediloomist Erinevate sihtgruppide intervjueerimise spetsiifika: Laste ja teismeliste intervjueerimine Naiste, meeste intervjueerimine Vähemuste ja haavatavate gr. kuuluvate inimeste intervjueerimine Eakate, puudega inimeste, patsientide intervjueerimine Eliidi intervjueerimine Ekspertintervjuud Fookusgrupi intervjuud Millal võib või tasub kasutada fookusgrupi intervjuud? Kui teema on piisavalt üldine, et seda arutada grupis Kui grupp on piisavalt homogeenne, nt õpetajad, ühe tegevuse või ühe asutusega
postimees.ee/luup/00/07/maja 1.shtm ] (14.04.00) - Internetist võetud artikli puhul Artikli autor. Pealkiri. [Allika aadress] (kasutamise kuupäev) Hanni, T. Mis on börs? [http://www.ntm.tartu.ee/~taunz/bors.htm ] (17.04.00) 16.3. Teised allikmaterjalid ·intervjuu kohta peavad kasutatud materjalide loetelus olema järgmised andmed: intervjueeritava nimi, intervjuu pealkiri, intervjueerija nimi, intervjuu salvestuse vorm (üleskirjutis, helisalvestis, videolindistus), intervjueerimise aeg ja koht. Madis Milk. Õlletehase ajaloost. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Tartu, 16. aprill 1997. aruannete, dokumentide jms. kohta on vaja loetelus ära märkida dokumendi · nimetus (ka ettevõtte nimetus), aeg (aasta või kuupäev). EVEA Panga bilanss seisuga 01.01.1997.a. Konkursi "Välisinvestor 96" materjalid. ·normatiivmaterjalid näiteks õigusaktide loetelus antakse kõigepealt akti
[http://www.postimees.ee/luup/00/07/maja 1.shtm ] (14.04.00) - Internetist võetud artikli puhul Artikli autor. Pealkiri. [Allika aadress] (kasutamise kuupäev) Hanni, T. Mis on börs? [http://www.ntm.tartu.ee/~taunz/bors.htm ] (17.04.00) 16.3. Teised allikmaterjalid · intervjuu kohta peavad kasutatud materjalide loetelus olema järgmised andmed: intervjueeritava nimi, intervjuu pealkiri, intervjueerija nimi, intervjuu salvestuse vorm (üleskirjutis, helisalvestis, videolindistus), intervjueerimise aeg ja koht. Madis Milk. Õlletehase ajaloost. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Tartu, 16. aprill 1997. · aruannete, dokumentide jms. kohta on vaja loetelus ära märkida dokumendi nimetus (ka ettevõtte nimetus), aeg (aasta või kuupäev). EVEA Panga bilanss seisuga 01.01.1997.a. Konkursi "Välisinvestor 96" materjalid. · normatiivmaterjalid näiteks õigusaktide loetelus antakse kõigepealt akti nimetus, siis akti vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt ametlikult on avaldatud.
programmi kaasa, milline on kogemus programmis osaledes ja millised on muutused osalejates programmi lõppedes. 3) Segatud vorm: Eksperimentaalne kavandamine, kvalitatiivne andmete kogumine ja sisu analüüsimine. Eksperimentaalse kavandamise korral jällegi jagatakse noored kahte gruppi katsegrupiks ja kontrollgrupiks. Enne programmi käivitumist toimuvad sügavuti intervjueerimised mõlema grupi liikmetega. Intervjueerimise keskmes on samad küsimused, millised olid ka puhta kvalitatiivse hindamise korral. Samuti viiakse 26 intervjuud läbi mõlema grupi liikmetega ka programmi lõppedes. Analüüsimisel uuritakse eraldi andmeid katsegrupi ja kontrollgrupi puhul ning võrreldaks neid omavahel. 4) Segatud vorm: Eksperimentaalne kavandamine, kvalitatiivsed andmed ja statistiline analüüs.
2005: 188). Ankeet on koostud autori poolt ja seda pole varem kasutatud. Lähtudes töö spetsiifikast on uurimise teise osa teostamiseks kasutatud kvalitatiivset uurimismeetodit. Selle käigus on läbi viidud poolstruktureeritud teemaintervjuud. Kvalitatiivses uurimuses on eesmärgiks ennekõike leida ja avalikkuse ette tuua uusi huvitavaid tõsiasju, selle asemel, et tõestada juba olemasolevaid (tõe)väiteid. Kvalitatiivintervjuud on sobilikud sel juhul, kui intervjueerimise käigus võib ilmsiks tulla küsimusi, mida uurija ei oska varem ette näha. (Hirsijärvi jt 2005: 195) Ankeetküsitluse valimi moodustas Rakvere Teatri publik, kes külastas 2017. aasta sügisel Rakvere Teatrit. Valmisse kuulunud 100st teatrikülastajast oli naisi 58 ja mehi 23. Väljajaotatud 100st ankeedist olid 19 kehtetud. Naised moodustasid vastanute üldarvust 71,5%, mehed 28,5%. Vastanute keskmine vanus oli 34 eluaastat.
intervjueeritava) olemasolu. Neil mõlemal on tõlgendusõigused, mis pannakse paika juba teksti loomise hetkel. Pärimusliku ajaloo allikate loomisel püütakse välistada kahest autorsust (absoluutselt ei ole see võimalik). Pärimusliku ajaloo uurija ei ole kuigi sageli dokumendi loomise üks osapooltest, näiteks kui ta kasutab arhiivimaterjale; 6) suulise ajaloo uurija (kes on reeglina ajaloolane), olles uuritava teksti üks loojaid, saab kohe intervjueerimise käigus kontrollida oma tõlgenduse põhjendatust / kehtivust. Pärimusliku ajaloo uurijal seda võimalust ei ole. Pärimusliku ajaloo uurija enesekontroll (tema tõlgenduse tõenäosuslik õigsus) luuakse analüüsitava loo vaatepunkti leidmisega, selle kõrvutamisega teiste vaatepunktidega ning erinevaid vaatepunkte põhjustava konteksti leidmisega. Seega pärimusliku ajaloo uurimine eeldab erinevate
[Film]. AMI. Holdt, D. (Producer), & Ehlers, E. (Director). (1997). River at High Summer: The St. Lawrence. [Film]. b) Kassetid, CD ja DVD Rebane, T. (Rezissöör). Jõulujutud. [Kassett]. Tallinn: Eesti Raadio. Agu, M. (Produtsent). (1997). Kodused tantsud. [CD]. Tallinn: Eesti Raadio. c) Arvutiprogrammid Estonia. (1998). Microsoft Encarta 98 Encyclopedia. [CD ROM]. Microsoft Corporation. d) Intervjuud Intervjueeritava nimi. Intervjuu pealkiri. Intervjueerija nimi, intervjueerimise aeg ja koht. [intervjuu salvestuse vorm (käsikiri, helisalvestus, videolindistus)]. Eller, Maili. Käina raamatukogu minevikust. Eveliis Eller, 21.08.2000, Käina. [Autori üleskirjutis]. Muudel juhtudel pöördu abi saamiseks juhendaja poole. 27 8. ÕPILASTE JUHENDAMINE UURIMUSLIKU TEGEVUSE AJAL Juhendaja on TJG õpetaja, kes aitab nõu ja jõuga õpilasel uurimistööd koostada; juhendaja
struktureeritud/mittestruktureeritud, jututamine · Levinud kliinilises töös, väikelastega küsimuste ja vastuste analüüs lapstunnistajate ütlused Laste intervjueerimine · Vastuse sõltuvad lapse arengust sotsiaalsed oskused, kognitiivne areng, kõne jne. · Oluline, milline on kontakt lapsega küsimuste sõnastus lapse emotsioonide väljendamine ja taju teiste inimeste taju Intervjueerimise head ja vead + · paindlik meetod · võimalikud täpsustused ... _ · valiidsus ja reliaablus · teadmised ja arvamused · sotsiaalne soovitatavus ... Arengutestid ja skaalad · Väikelaste ja erivajadustega laste hindamisel · Dünaamiline jälgimine · Astmeline käsitlus noorem laps, väiksem varieeruvus · Toetuvad vaatlusmeetodile + testülesanded · Hinnatavate valdkondade arv varieeruv · Eelduseks standardiseeritus (normid/kriteeriumid), reliaablus ja valiidsus
Sellised vaated võivad olla näiteks: a) usutakse kummitustesse ning peetakse neid teispoolsuses elavateks hingedeks või jõududeks b) ei usu kummitustesse ja arvavad, et nendel on loogiline seletus ning inimesed tõlgendavad paranormaalsed nähtused loomulikuks enda jaoks c) eitavad täielikku kummituste olemasolu. !3 Töö käigus kogusin informatsiooni nii tõepõhistest kirjandusallikatest, veebilehtedelt kui ka intervjueerimise teel (kõik viited lõpus). Küsitluse viin läbi Pirita Majandusgümnaasiumi 10. – 12. klasside õpilaste seas. Saadud tulemusi olen võrrelnud ja analüüsinud. Tänan kõige rohkem oma juhendajat, kelle näpunäideteta ei oleks ma osanud uurimistööga kuskilt alustada ega kuidagi lõpetada. Lisaks suur tänu intervjueeritavale Reet Hiiemäele, kes lahkelt oli nõus minu uurimistöö eesmärgil vastama teemakohastele küsimustele ja ka tema soovituste eest
· Struktureeritud kvantitatiivne intervjuu täpselt ette antud küsimused, suletud, kas- küsimused, enamik küsimusi on valikuvariantidega. Arvamusuuringud nt. Intervjuu tüübid (Rossman&Rallis) · Etnograafiline uurib kultuuri, institutsionaalsed, grupilisi iseärasusi · Fenomenoloogiline uurib inimeste isiklike kogemusi ja maailmavaateid · Narratiivne uurib inimeste tõlgendamispraktikaid, identiteediloomist · Erinevate sihtgruppide intervjueerimise spetsiifika: o Laste ja teismeliste intervjueerimine o Naiste, meeste intervjueerimine o Eakate, puudega inimeste, patsientide intervjueerimine o Eliidi intervjueerimine o Ekspertintervjuud · Fookusgrupi intervjuud Millal võib/tasub kasutada fookusgrupi intervjuud? Väär arusaam on, et siis saab palju arvamusi korraga. Üks fookusgrupi intervjuu võrdub ühe individuaalintervjuuga
kommuriikatsioonisüsteenü hindamine. KT audit koosneb 4 staadiumist: I Firmaväline KT audit Ülesandeks on välja selgitada klientide jaoks olulisemad klienditeeninduse elemendid ning kuidas hindavad kliendid firma ning tema konkurentide klienditeeninduse taset. Esimeseks sammuks on leida teeninduselemendid, mida kliendid peavad ettevõtte tegevuses kõige tähtsamaks. Tähtis on, et need leitakse võtmeklientide intervjueerimise alusel. Teiseks sammuks on ankeedi väljatöötamine ja selle laialisaatmine statistilise keskmise järgi valitud klientidele. Ankeetide vastuste töötlemine lubab ettevõtte juhtkonnal välja selgitada probleeme ning leida võimalusi oma klienditeeninduse alase tegevuse parendamiseks. II Firmasisene KT audit Ülesandeks on leida ebakõlad ettevõtte tegevuse ja klientide ootuste vahel. Hindab ettevõtte ja klientide vahelist ning ettevõttesisest kommunikatsioonitaset. Tavaliselt hinnatakse
annaabi.ee 
