Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Individuaalne aruanne ühe kurjategijate rehabilitatsiooni programmi kasutamisest koos tõenduspõhisuse hinnanguga vastava töötaja intervjueerimise põhjal. (0)

1 Hindamata
Punktid

Tallinna Ülikool
Sotsiaaltöö Instituut
Kristiina Keerd
STSTB - 2kõ
Individuaalne aruanne ühe kurjategijate rehabilitatsiooni programmi kasutamisest koos tõenduspõhisuse hinnanguga vastava töötaja intervjueerimise põhjal.
Kodutöö
Juhendaja : õppejõud Helgi Hiborn
Tallinn 2014

Sisukord


Sisukord 1
Sissejuhatus 3
Üldinfo 3
Noorteprogramm EQUIP 4
Kasutatud kirjandus 6

Sissejuhatus


02.09.2014 viisin läbi intervjuu Viru Vangla vanemkriminaalhooldusametnikuga. Tema andis programmide loetelu ning selgitas programmide sisu, mis tänapäeval on võetud kasutusele vangla ja kriminaalhoolduse süsteemis. Töös puuduvad statistilised andmed ja sõltumatute eksperimentaal­uuringute tulemused, kuna kriminaalhoolduseosakonnas neid ei ole ja andmete saamiseks peab pöörduma järelpärimisega Justiitsministeeriumi poole.
Lisaks kriminaalhooldusametnikul saadud informatsioonile kasutan oma töös andmeid National Institute of Justice, USA ja Ülevaade lastele ja noortele suunatud kuriteoennetusprogrammidest 2014. a.

Üldinfo

Esimene rahvusvaheliselt tunnustatud rehabilitatsiooniprogramm vanglasüsteemis võeti kasutusele 2001. aastal, kui koostöös Soome Justiitsministeeriumiga said meie vanglatöötajad koolitust „Viha Juhtimise“ programmis . Sellest ajast alates on programmide hulk Eesti vanglates kasvanud.
Programmid , mida 2014. aastal kasutatakse vangla ja kriminaalhoolduse süsteemides on järgnevad:
  • Liiklusohutusprogramm
  • Agressiivsuse asendamise treening
  • Viha juhtimine
  • EQUIP
  • Sotsiaalsete oskuste treening
  • Eluviisitreening
  • Õige hetk
  • VÕIDA
  • Seksuaalkurjategijate tagasilanguse ennetamise programm
  • Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine.
Selle loetelu juurde lisanduvad koostööpartnerite poolt läbiviidavad programmid, mis on eelnevalt kooskõlastatud ja hinnatud Justiitsministeeriumi poolt. Näiteks 2013. aastal oli tihe koostöö Sotsiaalrehabilitatsiooni Keskusega Loksa laste ja noorte sõltuvuse ja ohtliku käitumise ennetamise programmi raames.
Programmides osalejate grupid komplekteeritakse pärast hoolduskava koostamise ja nii, et vähemalt 1 kuu enne rühma algust oleksid osalejad teada ja kõikide korralduslike tegevuste alustatud.
Programmid kriminaalhoolduses viiakse läbi katseaja esimesel poolel, üldjuhul esimese 9 kuu jooksul. Eesmärk on tagada suurema võimaluse toimunud muutuste kinnistumiseks ning vajadusel uuesti olukorra ja riskide hindamiseks ja vajadusel sekkumiseks.
Programmikohustus on täidetud, kui osaleja on programmis osalenud 90% ulatuses ning töötas läbi kogu programmi materjali. Programmid viiakse läbi nii individuaalkorras kui ka grupis . Grupi läbijad annavad kriminaalhooldusametnikele jooksvat informatsiooni kriminaalhooldusaluse osalemise kohta.

Noorteprogramm EQUIP


Justiitsministeeriumi poolt rakendusele võetud tõenduspõhine kuriteoennetusprogramm EQUIP. Antud programmi eesmärgiks on õpetamine noortele vastutusrikkast mõtlemist ja käitumist kaaslaste abistamise kaudu. Osaleda saavad keskmise või kõrgema retsidiivsusriskiga vägivaldsed noored, kes on motiveeritud käitumise muutmises.
Programm toimub treeningute vormis. Sotsiaalsete oskuste treeningus mängitakse läbi erinevaid olukordi , õpitakse käituma tasakaalukalt ja konstruktiivselt. Noored arendavad oma rahulolematuse väljendamise, lohutamise, negatiivse survega toimetulekuoskusi. Nad õpivad pingeliseks vestluseks valmistumist, kaklusest hoidmist, teiste abistamist, tunnustamise väljendamist, toimetulekut vihase ja süüdistava inimestega, konstruktiivset reageerimist ebaõnnestumisele. Lisaks on programmis kõlbluse- ja viha juhtimise treeningut. Kõlblustreeningus arendatakse kõlbelise mõtlemise oskusi ja võimet mõista kaasinimeste seisukohti. Samuti lahendatakse moraalseid dilemmasid, mis puudutavad erinevaid põhiväärtusi (ausus, austus , elu). Viha juhtimise treeningus õpitakse oma viha ohjama ja ettepoole tagajärgedele mõtlema.
Programmi pikkus on 12 kohtumist , mis toimuvad üks kord nädalas, kohtumise pikkus on 1,5- 2 tundi.
Osalejad on 14-17 aastased antisotsiaalse käitumisprobleemidega noored. Nende käitumises tihti esineb vägivaldsus ning nad on toime pannud isikuvastased ja vägivallaga seotud kuriteod ( KarS § 113, 118- 122, 200, 263 jne).
Eelduseks selle programmi suunamiseks on riskid , mis avalduvad kriminaalhooldaja poolt läbiviidud riskihindamise käigus:
  • 1.22 Süüdimõistetu hinnang oma süüle ja vastutusele
  • 1.24 Süüdimõistetu hinnang oma tegude tagajärgedele
  • 5.7 Teisi ärakasutav elustiil
  • 8.1 Suhtlemisoskused
  • 8.2 Agressiivne käitumine
  • 8.5 Probleemide äratundmise võime
  • 8.6 Toimetulek ja probleemide lahendamise oskus
  • 8.7 Oskus mõista teiste inimeste seisukohti
  • 8.8 Oma tegevuse tagajärgede mõistmine
  • 9 Hoiakud
EQUIP programmi pakutakse ka kinnipeetavatele Tallinna Vanglas. Vangla programm eeldab 13 kohtumist üks kord nädalas. Kohtumise pikkuseks on 1,5 tundi.
EÕUIP programm oli korduvalt testitud. National Institute of Justice, USA andmetel selle programmi tulemus oli positiivne. USA-s EÕUIP programmi viiakse läbi alaealiste kinnipidamisasutustes. Programmis osalevad 15-18. aastased poisid. Kohtumised kehtivusega 1,5 tundi toimuvad iga päev. National Institute of Justice andmetel retsidiivsus peale programmi läbimist oli 15% (kontrollgrupis oli 40,5 %).
Ülevaates lastele ja noortele suunatud kuriteoennetusprogrammidest 2014. a. on välja toodud, et EQUIP programm oli võetud kasutusele ka Hollandis. Koolipõhise programmi mõju puudus.
Peale programmi rakendamist oli kolme kuu jooksul oli nii test- kui ka kontrollgrupis vähenenud antisotsiaalne käitumine. Sugude ja etniliste gruppide lõikes olid tulemused sarnased (Ülevaade lastele ja noortele suunatud kuriteoennetusprogrammidest, 2014, 18).
Grupipõhise EQUIP programmi mõju kinnipidamisasutustes oli pigem negatiivne.
24 kuud peale programmi rakendamist puudusid statistiliselt olulised erinevused kontrollgrupiga, kuigi testgrupis oli mõnevõrra kõrgem korduvate kuritegude osakaal, samuti kulus järgmise kuriteoni vähem aega (Ülevaade lastele ja noortele suunatud kuriteoennetusprogrammidest, 2014, 26).

Kasutatud kirjandus


  • Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR. (2014). Ülevaade lastele ja noortele suunatud kuriteoennetusprogrammidest. Tallinn: Justiitsministeerium.
  • Equipping Youth to Help One Another . (s.a.). Alla laaditud 03. september 2014 http://www.crimesolutions.gov/ProgramDetails.aspx?ID=132
  • Vasakule Paremale
    Individuaalne aruanne ühe kurjategijate rehabilitatsiooni programmi kasutamisest koos tõenduspõhisuse hinnanguga vastava töötaja intervjueerimise põhjal #1 Individuaalne aruanne ühe kurjategijate rehabilitatsiooni programmi kasutamisest koos tõenduspõhisuse hinnanguga vastava töötaja intervjueerimise põhjal #2 Individuaalne aruanne ühe kurjategijate rehabilitatsiooni programmi kasutamisest koos tõenduspõhisuse hinnanguga vastava töötaja intervjueerimise põhjal #3 Individuaalne aruanne ühe kurjategijate rehabilitatsiooni programmi kasutamisest koos tõenduspõhisuse hinnanguga vastava töötaja intervjueerimise põhjal #4 Individuaalne aruanne ühe kurjategijate rehabilitatsiooni programmi kasutamisest koos tõenduspõhisuse hinnanguga vastava töötaja intervjueerimise põhjal #5 Individuaalne aruanne ühe kurjategijate rehabilitatsiooni programmi kasutamisest koos tõenduspõhisuse hinnanguga vastava töötaja intervjueerimise põhjal #6
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Julia Kovaljova Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    vahele on kogutud kõik olulisemad distsipliinid, mida kiirabitöötaja oma töös kasutab. Ehkki õpiku pealkiri ütleb, et see on erakorralise meditsiini tehnikute raamat, on siia kogutud ulatuslikum materjal, mis on kasutatav ka kiirabiõdede (ja miks mitte ka –arstide) baas- ja täiendkoolitusel. Iga peatükk kordab eelnevates peatükkides toodud olulisemat teavet ja järgib ühtset õppeskeemi: teematutvustus, algtõed, tekst koos selgitustega ning kordusküsimused. Rohked illustratsioonid igapäevasest tööst aitavad paremini mõista tekstis toodut. Õpiku lõpus on võtmesõnade register, koos vastava peatüki äranäitamisega, mis hõlbustab konkreetse teema otsingut. Iga mahukama peatüki lõpus on lühem, teemat kokku võttev osa, mis aitab kõige olulisemast lihtsalt aru saada ja see meelde jätta. Õpiku koostajad on maksimaalselt püüdnud kasutada meie meditsiinikultuurile

    Esmaabi



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun