TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Korduvküsitluste mõju laste tunnistustele seksuaalse väärkohtlemise juhtumite puhul Referaat Tallinn SISSEJUHATUS Ei ole ebatavaline, et lapsi, keda väidetavalt on seksuaalselt ära kasutatud, intervjueeritakse mitmeid kordi. Ohvreid võidakse kohtuekspertiisi käigus ametlikult intervjueerida rohkem kui kümme korda, rääkimata küsitlemistest vanemate või sõprade poolt. Laboriuuringud on keskendunud korduvküsitluste kognitiivsele mõjule, et mõista kui suurt mõju avaldub selline korduv uurimine lapstunnistajale, näiteks seksuaalkuriteo ohvrile. Antud referaat põhineb Irit
Küsitleja poolt halvasti sõnastatud küsimused, raskesti arusaadavad laused, keeruline sõnavara. Lisaks ka negatiivid ja topelt- negatiivid. Suunavad küsimused, suletud küsimused. Ajaline vahe sündmuse ja küsitlemise vahel. 8. Millised hindajapõhised muutujad mõjutavad isiku äratundmist (estimator variables) Stress, relvafookuse efekt, enesekindlus, alkoholi ja narkootiliste ainete mõju. 9. Mis on peamised isikute vale identifiseerimise põhjused? Halb kodeerimine esmasel tunnetamisel/tajumisel. Seda võib põhjustada halb nähtavus (halb valgustus, lühike kestus, kaugus). Täpsus väheneb, kui isikut on halvasti näha, nägemise aeg on lühike ja relva olemasolu. Tähelepanu on samuti oluline, kui seda pole, siis on raske hiljem ära tunda. (hindajapõhine)
organisatsioonile ning näevad selles kasu töötajate arendamisele ja pühendumisele (Bynum 2015). Organisatsiooni vaatenurgast on mentorlus strateegiline arendustegevus, mille kaudu on võimalik kujundada töökultuuri ning kiirendada algaja töötaja sotsialiseerumist ja tema isiklikku ja ametialast arengut (Poulsen 2013). Hamilton ja Hamilton (2002) uurisid mentorluse olemust ning selle vajalikkust töökohas ja ühiskonnas laiemalt. Nad vaatasid nii ajalugu kui ka ühiskondade arengut laste ja noorte eluks ja tööks ettevalmistamise võtmes. Selgus, et tänapäevased mentorluspõhimõtted tulenevad eel-industriaalsete ühiskondade laste kasvatusmeetoditest: vanemad täiskasvanud õpetavad noori eluks ja ühiskonna toimimiseks vajalike tegevuste kaudu panustama ühiskonda. Reaalsete tööülesannete täitmine õpipoisina mentori kõrval loob keskkonna, mis võimaldab omandada tööturul ja ühiskonnas üldiselt vajalikke kompetentse. (Hamilton, Hamilton 2002)
Objektiivne portreteerimine Empaatiline mõistmine Kontrollija Uurija kui õpilane ja instrument Tihti täiendavad ühtteist. Mida rohkem meetodeid, seda põhjalikumalt, sügavamalt on võimalik ühiskonda, sotsiaalset tegelikkust tundma õppida. Kindlasti on lähenemisi, millele üks või teine on ainuõige. Palju aga ka olukordi, kus ei ole ainuõigsust, vaid on pigem see või pigem teine. Uurija mõju on tegelikult alati olemas küsimused mõjutavad jne. ! Etnograafilises uurimuses märgi uurimispäevikusse kõik maksimaalselt üles! Vaatluse dokumenteerimine väga oluline. Ja võimalikult hinnanguvaba emotsioonid kirjutada mujale, vaatluspäevik kui dokument. Millestki rääkides loome diskursiivset objekti. Kriteeriumid uurimuse teaduslikkuse usaldusväärsuse hindamisel, Strateegia ja kriteerium: Usaldatavus (credibility) Pikk ja mitmekesine välitöö kogemus
...................................................................... 14 Pungi tõus populaarsusele ........................................................................................................ 18 ENSV punkliikumise väljundid ............................................................................................... 21 Punkarite suhestumine ühiskonnaga ja probleemid ................................................................. 26 Pungi populaarsus, eesmärgid ning võimalik mõju ENSV kokkukukkumisele....................... 30 Naispunkarid ENSVs ............................................................................................................... 35 Punkliikumise allakäik ............................................................................................................. 37 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 39 Allikad ja kirjandus .................
samuti fikseerida, sest inimese miimika ja keha keel (liigutused) näitavad tema vastuste väärtust, nende tõelisust. Usutlus nõuab pikemat aega. Usutlevaga parema kontakti saamiseks tuleb eelnevalt ennast kui küsitlejat tutvustada ja selgitada eesmärke, milleks uurimust teostatakse ja millises laadis, millest tuleb juttu, mis eesmärgil küsitlust teostatakse. Intervjuu negatiivsed küljed : - uurija isiksuse mõju vastustele; - suhtumise esitlemine; 13 - raske läbi viia suuremaid uuringuid. Intervjuu teostamise aeg ja koht peab olema kokkulepitud, et saaks segamatult vestelda umbes 45 minutit. Korraldada nii, et intervjuu ajal ei segataks nt. lülitada välja telefonid, paluda teavitada külalisi ja kolleege oma hõivatusest, panna uksele selgitav teave. Alustada intervjuud lihtsate küsimustega, nt. sellest, kuidas nad intervjuule saabusid
klientide taju ja rahulolu. Uuringu käigus viidi läbi süvaintervjuud 35 inimesega. Teemapargi reklaamimine ,,mänguparadiisina" rõhutab perekonna ühtsust ja koos kvaliteetaja veetmist, aga uuringus selgus, et reaalsus on tihtilugu teistsugune laps sõidab üksi atraktsioonil ja lapsevanem ootab mujal. Reaalsus ei peegeldanud seda lõbusalt perega koos aja veetmise imagot, mida teemapark reklaamis. Uuringu tulemused näitasid, et Legolandi keskkond rahuldab laste vajadusi, kuid lapsevanemad tunnevad end seal lapsehoidjatena. (Johns, Gyimòthy 2002: 330) Lottemaa arendajate sõnul on erinevate läbiviidud küsitluste ja uuringute põhjal selgunud, et välisturistid hindavad Eestit lastega perede sihtkohana negatiivselt. Eestis on tuntav puudus atraktiivsetest ja konkurentsivõimelistest peredele suunatud turismiobjektidest. (Lottemaa...: 19) Enamasti luuakse Eestis teemaparke
Vaimse tervise seisukohast peetakse tähtsaks, et imik ja väikelaps kogeksid oma emaga (või alalise ema asendaja ehk isikuga, kes on lapsele pidevalt ema eest) sooja, intiimselt ja kestvat suhet, millest mõlemad saavad rahuldust ja naudingut. Emast lahutamise võib korvata aga teise kiindumissuhte isiku kohalolu. Teadlased teatasid, et kui ema läks tööle imiku esimesel eluaastal, siis oli sel „oluline negatiivne mõju kognitiivsetele ja käitumuslikele omadustele“, ja kui ema lükkas tööleminekut edasi lapse teisele või kolmandale eluaastale, siis seda ei täheldatud (ema hoolitsusest järgmisena andis parimaid tulemusi vanaema hoolitsus). Kolmeaastased lasteaias hoiul viibivad lapsed said jätkuvalt vähem keelelist stimulatsiooni. Nende sõnavara oli kõige vähem arenenud, kuigi teiste keeleliste näitajate poolest nad ei erinenud. Kognitiivses arengus
Kõik kommentaarid