Korduva intervjueerimise mõju seksuaalselt kuritarvitatud laste ütlustele kohtus (0)

Tartu Ülikool
Korduva intervjueerimise mõju seksuaalselt kuritarvitatud laste ütlustele kohtus
Tallinn, 2011
Korduva intervjueerimise mõju seksuaalselt kuritarvitatud laste ütlustele kohtus
Korduvintervjueerimine lastega seksuaalse kuritarvitamise teemadel ei ole sugugi ebatavaline. Ent ometi on uurijad avaldanud muret, et korduvintervjueerimise tulemuseks võivad olla ebatäpsed ja ebaõiged väited laste poolt. Ometi on tõestatud, et korduvintervjueerimine ei ole halb ning sellel on ka mitmeid eeliseid .
Korduvintervjuu läbiviimisel on oluline see, et uurija teaks , kuidas oleks kõige parem sellistel teemadel intervjuud läbi viia. On tõestatud, et juhtivate, suunavate või sundivate küsimustega intervjuu võib põhjustada lapses segasust, mistõttu lapse mälu halveneb ja seetõttu laps võibki hakata valet informatsiooni andma. Ent siiski on tõestatud, et korduvintervjueerimisel on küllaga plusse . Need intervjuud, mis on rohkem vabama vormiga (sellised, kus on nii vabavestlus kui ka vabameenutus), ei pane last unustama ning laps ei ole ka niivõrd vastuvõtlik mõjutustele. Seega korduvintervjuud aitavad meenutada vaid siis, kui need on vabas vormis, mitte mõjutavad/sundivad/suunavad.
Uuringud korduvatest intervjueerimistest on tegelenud peamiselt kahte tüüpi mõjudega, mida tavapäraselt kutsutakse reministsents ja hüpermneesia (e. liigmälu; mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivne meeldejätmine). Reministsents viitab uue informatsiooni esilekerkimisele korduvate intervjuude käigus; hüpermneesia viitab informatsiooni koguhulga suurenemist korduvate intervjuude jooksul. Uuringud on tõestanud, et reministsents võib esineda ka pika pausi järel, lapsed on suutnud anda uut informatsiooni lausa pärast 5-6 aasta möödumist. Sellegipoolest võivad pikad pausid mõjutada informatsiooni täpsust, lühikestel pausidel sellist mõju ei ole. Pärast pikka pausi võivad lapsed anda väga vähe uut informatsiooni ja unustada või ignoreerida enamikku osa originaalsest(st esimesest ) tunnistusest. Samuti on tõestatud, et mida vanem on laps, seda rohkem klapib tema teine tunnistus originaaltunnistusega.
On tehtud uuring, kus on osalenud 50 last vanuses 4-12, keda on kõiki seksuaalselt kuritarvitatud. Esimesena intervjueeriti lapsi uurija kabinetis, pärast väikest pausi viidi nad sinna kohta, kus oli toimunud nende kuritarvitamine ning neid intervjueeriti uuesti. Uurijad kasutasid vabavestlust ja NICHD protokolli. Uurijad oletasid, et kui laps viia sinna kohta, kus on toimunud kuritarvitamine, siis talle meenub rohkem ning laps võib anda täpsemat informatsiooni. Tulemuseks oli see, et lapsed andsid keskmiselt 30% uut informatsiooni teise intervjuu käigus.
Hoolega väljatöötatud kohtuaruanne on eriti oluline, kui uuritakse lapse seksuaalse kuritarvitamise juhtumit, sest enamasti on ainsaks peamiseks tunnistajaks laps ise. Teised allikad, kust oleks võimalik informatsiooni saada, on sel juhul limiteeritud.
Uuring
Kohtuintervjuud viidi läbi Iisraeli uurijate poolt, kes pidid intervjueerima 40 seksuaalse kuritarvitamise lapsohvrit. Lapsed olid vanuses 6-13 aastat. Sama uurija intervjueeris mõlemal korral sama last. 22 küsitlejat tegi umbkaudu 1-6 intervjuud igaüks – 13 küsitlejat tegi 1 intervjuu; 4 küsitlejat tegi 2 intervjuud; 3 küsitlejat tegi 3 intervjuud; 1 küsitleja tegi 4 ja 1 küsitleja tegi 6 intervjuud. Enamus kahtlusaluseid olid võõrad (30), ülejäänud olid lastele tuttavad (10). Kõik küsitlejad järgisid väga täpselt NICHD protokolli. NICHD protokoll on sobilik seksuaalselt kuritarvitatud laste küsitlemiseks. See hõlmab juurdlusele olulise küsitluse kõiki faase ja aitab küsitlemisel saada võimalikult täielikku ja täpset infot juhtunu kohta. Oluline on tekitada intervjueeritavas usaldus, kasutatakse vabavestlust. Esimese intervjuu lõpus tehti 30 minuti pikkune paus , lastele anti värvipliiatsid ja lapsed võisid senikaua joonistada. Siis paluti neil uuesti rääkida kõigest juhtunust.
Tulemused
Lapsed jaotati vanusegruppidesse: 6-10 aastased (19tk) ja 11-13 aastased (21tk). Esimeses intervjuus oli rohkem ütlusi kui teises. Kõige rohkem ütlusi tuli vabavestluse käigus. Teine intervjuu koosnes rohkem vabavestlusest, vähem oli suunavaid küsimusi. Seega esimeses intervjuus saadi teada rohkem üksikasju kui teises, pigem avatud kui kindlapiiriliste ütluste kaudu ja pigem keskse kui perifeerse loomuga. Ka ilmnes see, et vanemad lapsed andsid rohkem olulisemaid detaile ja fakte juurdluse jaoks. Võrreldes esimese intervjuuga anti teises intervjuus 23,56% uut informatsiooni. Uutest detailidest 14,10% olid kesksed (asjasse puutuvamad) ja 9,45% olid perifeersed .
Keskmiselt 36,370% detailidest, mida mainiti esimeses intervjuus, mainiti ka korduvana teises intervjuus. Nendest 26,67% olid kesksed ja 9,69% olid perifeersed. Avatud ütlusi oli keskmiselt 42,46%, mida korrati ka teises intervjuus. Nendest 31,72% olid kesksed ja 10,74% olid perifeersed. Seega mõlemas intervjuus anti rohkem detaile avatud ütluste käigus ning enamus detaile, mis anti, olid kesksed.
Märkimisväärne on aga järgnev – lausa 65,43% detailidest, mida mainiti esimeses intervjuus, jäi täises intervjuus sootuks mainimata. Nendest 39,02% olid kesksed ja 24,59% olid perifeersed. Need detailid, mis olid esile kutsutud avatud ütluste poolt ja mida mainiti esimeses intervjuus, jäid teises intervjuus välja 57,53% ütlustest. Nendest 34,80% olid kesksed ja 22,73% olid perifeersed. Seega saab järeldada, et teises intervjuus ignoreeriti rohkem keskseid väiteid.
Need andmed näitavad, et korduval intervjueerimisel on kaks olulist eelist lapse käest tunnistuse saamisel: esiteks oluline kogus juurdluse jaoks asjakohast informatsiooni lisandus laste väidetesse ja teiseks väited, mida anti teises intervjuus, koosnesid suuremalt osalt kesksetest kui perifeersetest detailidest. Kesksed detailid kirjeldavadki just sündmuste tuuma (antud olukorras seksuaalset kuritarvitamist). Need on juurdluse jaoks palju tähtsamad ning nendest on parem lähtuda kui perifeersetest detailidest. Uut ja olulist informatsiooni saadi korduval intervjueerimisel juurde, see toetabki fakti, et isikud ei pruugi anda täielikku informatsiooni nende esimesel intervjuul ja teatud täiendav küsitlemine võib olla tõhusaks lahenduseks. Fakt on ka see, et uut informatsiooni võib laps anda ka kolmanda, neljanda või veelgi enama intervjuu käigus. Ka on oluline see, et meie uuringu puhul välditi pikki vahepause, mis võivad ohustada informatsiooni kvaliteeti. Paljud eelnevad uuringud on tõestanud, et pikad vahepausid võivad olla ebatäpsete väidete ja tunnistuste põhjuseks. Meie uuringu puhul oli aga paus väga lühike.
Mõned on kurtnud, et esimesel intervjuul on konsolideeriv (kinnistav) mõju lapse mälule, kuid see mõju näib olema erinev ja säilitab rohkem keskseid ja vähem perifeerseid detaile.
See kogus informatsiooni, mida korrati ka teises tunnistuses, oli ülimalt madal (vaid 37%). Uurijad on põhjendanud seda sellega, et pikkade vahepauside ajal hakkavad asjad lihtsalt ununema. Meie uuringus on aga täiesti välistatud, et informatsioon võib ununeda, sest kasutati väga lühikest vahepausi. On hoopis võimalik, et lapsed jätsid meelde selle, mis nad esimeses intervjuus rääkisid ning ei hakanud seda teises intervjuus uuesti kordama ning jätsid need välja. Teiseks, madal protsent võib olla tingitud ka sellest, et teises intervjuus püstitati vähem küsimusi. Teine intervjuu oli lühem kui esimene ja ei olnud kindlasti mitte ka nii põhjalik. Pärast esimese intervjuu läbiviimist on täheldatud ka seda, et kaks järjestikust intervjuud on lapse jaoks kurnavad. Seetõttu oli teises intervjuus limiteeritud hulk küsimusi, sest lapsed näitasid märke väsimusest ja neil oli palju raskem keskenduda.
Kahte vanusegruppi võrreldes oli tulemus suhteliselt sarnane. Mõlemad vanusegrupid andsid teises intervjuus samalaadse koguse lisainformatsiooni. Siiski vanemad lapsed kordasid rohkem informatsiooni kui nooremad lapsed. Seega lõppkokkuvõttes on vanemate laste tunnistused veidi järjekindlamad ja rohkem kooskõlas kui nooremate laste tunnistused.
Kokkuvõtteks korduvintervjueerimine lapse seksuaalse kuritarvitamise juhtude puhul võib olla efektiivne vahend, et saada olulist ja kvaliteetset informatsiooni kohtu jaoks.