Reekviem unelmale (0)

1 Hindamata

Reekviem unelmale
Filmianalüüs
AÜSR 1
Juhendaja : Liina Käär
Pärnu 2013
Sissejuhatus
Filmivalik tulenes autoripoolsest elukutsest. Filmi liigitatakse draama valdkonda. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 8,4. Film on toodetud USA’s , valminud 2000 aastal ning kestab 1 tund ja 2 minutit.
Filmianalüüs on ühes peatükis, mis on jagatud kaheks alampeatükiks. Esimeses pooles käsitlen filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust. Teises pooles esitan oma ideid osaliste rehabilitatsiooniks.
Seda filmi kasutan ka ise vanglate grupitöödes kinnipeetavatele, et selgitada seoseid sõltuvuse ja kaasõltuvuse vahel ning võimalike sekkumisi olukorra parandamiseks.
1. FILMIANALÜÜS.

1.1. Filmi sisu lühiülevaade
Film on jagatud neljaks osaks, algab kevadega ja lõppeb talvega.
Filmi keskmeks on perekond emast ja pojast. Kõrvallugudeks on poja suhted oma tüdruksõbra Marioni ja sõbra Tyroniga.
Algab lugu situsatsioonist, kus Harri röövib oma ema korterist televiisorit. Ema on samal ajal peidus sahvris. Kui Harri avastab, et ema on televiisori ketiga radiaatori külge sidunud, läheb ta marru ja kisendab ema peale „Miks sa pead mind alati panema ennast süüdlasena tundma.“ Ema tõrjub kohe süüdistusi, et kett pole mitte Harri eest aga varaste eest.
Tyron aitab Harril vedada televiisorit, mööda ukse ees istuvatest naistest, kohaliku pandimajapidaja juurde. Ka tema üritab koputada Harri südametunnistusele aga see põrkub juba ammu väljatöötatud enesekaitseväljendite vastu.
Edasi unistavad kerges uimas sõbrad diilerite kergest elust ja otsustavad ka ise hakata uimasteid müüma.
Filmilooga ühineb Harri pruut Marion , kes vestluses Harriga tunnistab , et vanemad annavad raha ja kontrollivad tema elu aga Marion soovib neilt rohkemat. Filmis küll ei öelda seda otse aga on aru saada , et Marion unistab hoolimisest ja armastavast perest.
Emale on helistatud televisioonist ja pakutud osavõttu telesaatest, kus esinemine on seotud ka auhindade saamisega . Talle meenuvad head ajad, mille sümboliks on talle punane kleit. Siiski selgub , et see sümbol ei mahu enam naisele selga .
Selline pakkumine tõstab ema sotsiaalset staatust oma ringkonnas. Tänaval päikest võttes pakutakse talle paremat istekohta, temaga räägitakse ja käiakse külas.
Järgmises episoodis lõhub Marion valvesüsteemi juhtmed ja laseb Harril korraldada põgenemise. Selle episoodiga lõppeb kevad ja algab suvi.
Harri mõtleb välja ja teeb esialgsed kalkulatsioonid Marionile moepoe avamiseks. Koos otsustatakse alustada ühise äriga. Marion mõtleb välja ja teostab moodi aga Harri aitab muude toimingutega. Vahepeal on Tyron hankinud suurema koguse narkootikume , mida siis ühiselt müüakse ja tarvitatakse. Äri läheb hästi ja Harri otsustab kinkida emale televiisori, et vähendada enda süütunnet. Ta teab samas ka , et emale on televiisor väga tähtis. Ta isegi väljendab ennast Marionile „et kui ema millestki sõltuvuses on – siis on see televiisor.“
Ema tajub , et narkootikumid ei mõju enam tavapärasel moel ja suurendab ise doosi, sattudes sellega sõltuvuse esimesse faasi.
Ema ja pojal on jutuajamine , mille käigus Harri avastab, et ema tarvitab amfetamiini dieeditablettidena. Ta proovib emaga rääkida sõltuvuse pahupoolest aga hoidub paralleele tõmbamast oma sõltuvusega. Hiljem tundes tohutut süüd, kasutab narkootikume valuvaigistajana.
Tyron on äratanud huvi narkootikumide vahendajates ja talle pakutakse paremat tehingut narkootikumide müümiseks. Läbirääkimiste käigus aga toimub vahendaja mõrv ja Tyron vahistatakse.
Kautsjoni maksmiseks ja Tyroni vabastamiseks kulus ära kogu kogutud raha.
Selle episoodiga lõppeb suvi ja algab sügis.
Narkosõltuvus tekitab probleem ja poisid otsivad võimalusi narkootikumide hankimiseks. Samas on ka näha kogu seltskonnal füüsilisi võõrutusnähte.
Ema on kaotanud kontrolli on tarvitamise üle. On lõpetanud söömise ja esinevad esimesed hallutsinatsioonid.
Harri ja Tyrone otsustavad minna lõunaosariikidesse narkootikume hankima. Teel olles süveneb Harri käe peal olevas paises mürgitus ja nad pöörduvad kiirabisse. Kiirabiarst tuvastab Harri sõltuvuse narkootikumidest ja keeldub teda abistamast ja kutsub politsei.
Temaga koos arreteeritakse ka ooteruumis olev Tyrone.
Siin lõppeb sügis ja algab talv.
Talveepisoodis algab tegevus ema hullumisega. Ta alustab amokkijooksu tänaval ja satub varsti kiirabisse.
Vanglas süveneb poiste võõrutusnähud ja Harri käes tekitab suuremaid probleeme arenev gangreen.
Marion on jäänud suurde linna üksi ja ka temal on tugevad võõrutusnähud. Ta leiab võimaluse teenida narkootikume pakkudes seksuaalteenuseid.
Harril amputeeritakse käsi.
Ema jääb psühhiaatriaosakonda ravile ja Tyron jääb vanglasse.
Filmi lõpp.

1.2. Seos rehabilitatsiooniga
Rehabilitatsiooni vajadusi on filmis mitmeid.
Emaga oleks Eesti tingimustes saanud teha peale abikaasa surma leinatööd. Hiljem oleks pidanud teda suunama eakaaaslaste gruppidesse koostööle. Selleks oleks sobinud kas hobiringid, enesetäiendus kursused või religioonil põhinevaid üritused, Minu arvates oleks ta vajanud juba aastate eest, tema poja kasvamise aegadel pereteraapiat. Praegu võiks teda aidata topeltdiagnoosiga patsientide nõustamine ja hilisem toetus võrdselt-võrdsele konsultandilt või eneseabigrupp kaassõltlastele.
Poeg Harriga on asjad keerulisemad . Tema vajaks praegu kriisinõustamist, sest ta on ootamatult kaotanud käe. Peale kriisitöö lõppu tuleks aidata saada protees. Emotsionaalse toimetuleku abiks oleks eneseabigrupid puudega inimestele. Lisaks tuleks teda nõustada narkootikumidest loobumiseks läbi motiveeriva intervjueerimise ning selle eduka toimimise puhul leida ka sobiv narkootikumidest võõrutuskeskus ja hiljem rehabilitatsiooniasutus tavaellu naasmiseks. Kõige lõpuks oleks tarvis pereteraapiat korrastamaks suhteid emaga.
Marioni aitaks sotsiaalnõustamine prostitutsioonist loobumiseks. Sellist teenust pakuvad naiste varjupaigad ja hilisem rehabilitatsioon jätkuks võõrutuskeskuses. Enne perekonda tagasipöördumist peaks kindlasti tegema talle ja tema perekonnale pereteraapiat. Kui emotsionaalselt soojad ja mõistvad suhted perekonnas ei taastu on Marioni rehabilitatsioon väga kahtlane.
Tyroni põhiprobleem on rehabilitatsioon peale vanglakogemust. Tema puhul tuleks kaaluda toetatud elamiseteenust. Kindlasti tuleka aidata tal leida ea ja arengukohaseid rolle elus.
Peategelase lapseea elu perekonnas ei näidatud. Kuid on arusaada, et isa oli tihti tööl ära ja ema oli kodune. Harri on lapseeast välja kasvades kaotanud pinna jalge alt. Tema sõber on samamoodi hädas. Neil mõlemal puudub lähedane, siiras side oma vanematega. Majanduslik elujärg oli üle keskmise kuid emotsionaalses mõttes külm. Eriti riivas mind valusasti Marioni soov oma vanematele, kes küll majanduslikult oli toetavad kuid emotsionaalses mõttes täiesti eemalolevad. Tema terapeut , kes tunnetab tema üksildust kasutab teda seksuaalselt ära. Enamus neid probleeme on tänapäeval sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooniga parandatavad.
Kokkuvõte
Film iseenesest midagi uut ja seniteadmatut minule ei pakkunud. Kuid materjalina on hea õppida ja ka õpetada inimesi mõistma kaassõltuvuse ja sõltuvuse vaheliseid seoseid. Peamine sõnum on filmis, et elukeskkond on kompleksne ning keeruline kooslus , kus igal indiviidil on oma maailmavaade, roll ja vajadused. Suured puudujäägid kasvõi ühes valdkonnas toovad kaasa ränki tagajärgi. Arvamusi on niipalju kui on inimesi. Materjal avardab silmaringi ning on kasulik maailmapildi mitmetahulisema käsitlemise osas ning aitab edendada empaatiavõimet.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 7 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristajoost Õppematerjali autor

filmianalüüs

harri marion tyron rehabilitatsioon narkootikumid Reekviem unelmale

Sarnased õppematerjalid

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk