Diabeet ning selle tüsistused (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool - Meditsiin - Meditsiin

1 Hindamata

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
tervisedenduse õppetool
TE 1
DIABEET JA SELLEGA KAASNEVAD TÜSISTUSED
Uurimistöö projekt teadustöö alustes
Juhendaja :
Tallinn 2016

Sisukord

1Sisukord 2
2Sissejuhatus. UURIMISTÖÖ TAUSTA KIRJELDUS JA TEEMA VALIKU PÕHJENDUS 3
3UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA EESMÄRGIST TULENEVAD UURIMISÜLESANDED 4
4Uurimistöö kesksed mõisted ja teoreetilised lähtekohad 5
4.1Mis on diabeet? 5
4.2Diabeedi tüsistused 6
4.3Diabeetiline retinopaatia 6
4.4Diabeetiline nefropaatia 7
4.5Diabeetiline neuropaatia 8
5UURIMISTÖÖ METOODIKA JA UURIMISEETIKA 9
6KASUTATUD KIRJANDUS 10

Sissejuhatus. UURIMISTÖÖ TAUSTA KIRJELDUS JA TEEMA VALIKU PÕHJENDUS

„Kogu maailmas elab hinnanguliselt 246 miljonit täiskasvanut, kes põevad suhkrutõbe ehk diabeeti. I tüübi diabeedihaigete arv tõuseb murettekitava kiirusega kolm protsenti aastas. Samal ajal on II tüüpi diabeet muutumas niivõrd levinuks, et mõnedes kogukondades kannatab selle all pool üle 35aastastest täiskasvanutest. Igal aastal tekib suhkrutõbi seitsmel miljonil inimesel ning hinnangute kohaselt põeb aastal 2025 seda haigust koguni 380 miljonit inimest.“ (Brewer 2009: 6).
Tervisedenduse seisukohalt seisneb uurimistöö olulisus inimestele diabeedi kahjulike tüsistuste tutvustamises, mille eesmärgiks on nende teadlikkuse suurendamine .
Teema on aktuaalne üle kogu maailma- üha rohkem on hakatud rääkima diabeedist ning avastama seda haigust sagedamini. Diabeeti haigestumine on tõusuteel kogu maailmas ning sellega kaasneb suurem diabeedi tüsistustesse haigestumine, millest diabeetikud või nende pereliikmed on väheteadlikud.
Projekti koostamisel on kasutatud kvantitatiivset uurimismeetodit, peamiselt tõenduspõhistest kirjandustest ja uuringutest tulenevaid teadusartikleid. Kasutatud kirjandus on välja toodud projekti lõpus.

UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA EESMÄRGIST TULENEVAD UURIMISÜLESANDED

Käesoleva projekti eesmärgiks on anda lühike ülevaade diabeedist, selle olemusest ja selle haiguse peamistest tüsistustest ning anda soovitusi , kuidas vältida diabeedi tüsistuste tekkimist. Eesmärgist lähtuvalt on püstitatud järgmised uurimisülesanded:

Selgitada välja, kas diabeet on ainult vanemate inimeste haigus ning kirjeldada diabeedi erinevaid vorme ja selle ealisi seoseid ;
Selgitada välja, kas diabeedihaigele piisab ainult arsti poolt määratud ravist või võib ta jätkata peale haiguse diagnoosimist oma senise eluviisiga;
Selgitada välja kui oluline on diabeetikul käia arsti juures kontrollis ning järgida arsti poolt määratud ravi;
Selgitada välja diabeedi peamised tüsistused ning kas diabeetikud saavad midagi ära teha nende ennetuseks;

Uurimistöö kesksed mõisted ja teoreetilised lähtekohad

Mis on diabeet?

„Diabeet ehk suhkrutõbi (argikeeles suhkruhaigus ) on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute-, rasva- ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast.“ ( Ilanne - Parikka jt 2000:7). Kui insuliin oma ülesannet korralikult täita ei suuda või kui seda on ebapiisavalt, toodab maks suhkrut üleliia (Ilanne- Parikka jt 2000:7). Et rakud ei suuda kasutada nii suurt suhkrukogust, jääb seda verre liiga palju. Liigne suhkur eritub neerude kaudu uriiniga, viies kaasa nii vedelikku kui ka energiat (Brewer 2009: 10-11).
Suhkrutõbi jaotatakse esimeseks ja teiseks tüübiks. I tüüpi ehk insuliinisõltuvasse diabeeti haigestuvad enamasti lapsed või noorukid , kuid võivad ka haigestuda vanemad inimesed. (Ilanne- Parikka jt 2000: 15). See on haiguse haruldasem vorm, mis tekib geneetiliste ja keskkonnategurite koostöö tulemusel (Brewer 2009: 14). „I tüübi diabeedihaige ravi koosneb haige harimisest, dieedist ja insuliinasendusravist.“ (Brewer 2009: 24). Insuliini on võimalik manustada süstetena või pumba abil ja ravi on eluaegne (Ilanne- Parikka jt 2009: 31-32)
II tüüpi ehk insuliinisõltumatu diabeet on haiguse levinuim vorm, mis mõjutab peamiselt keskealisi ning ülekaalulisi inimesi, kuigi see võib tekkida ka varem. Erinevalt 1. tüüpi diabeedist on 2. tüüpi diabeet tingitud eluviisist (ülekaal, istuv eluviis, ebaõige toitumine). (Malouf 2014: 22-23). II tüüpi diabeeti saab ravida lisaks harimisele dieedi ja liikumisega, tablettidega ning kasutatakse ka insuliinasendusravi (Brewer 2009: 24).
Enne kui II tüüpi diabeet välja kujuneb, võib paljudel inimestel esineda metaboolne sündroom ehk „eeldiabeet“. Metaboolne sündroom on seotud vöökoha rasvumise (suure taljeümbermõõdu), kõrge vererõhu ning ebatervislikult kõrge rasvade tasemega veres. (Malouf 2014: 51-53). Eeldiabeedikute insuliinitase on kõrge ja puudub võime ohjeldada veresuhkru taset (Brewer 2009: 13).

Diabeedi tüsistused

Diabeedi ravi eesmärk on suhkru taseme veres hoidmine sobivates piirides. Kui veresuhrut hoitakse korralikult kontrolli all, siis võivad paljud hilistüsistused edasi lükkuda või hoopiski mitte ilmneda. (Brewer 2009: 12). Kui diabeeti korralikult kontrolli all ei hoita, võivad aja jooksul tekkinud tüsistused halvendada elukvaliteeti ja lühendada eluiga (Brewer 2009: 20). Diabeedi peamised tüsistused on retinopaatia, nefropaatia ja neuropaatia (Volke 2006: 367). Kõik need tüsistused on pöördumatu iseloomuga ning haiguse süvenemise tagajärjeks on raske haigus või surm (Volke 2006: 367). Kõige olulisem on leida algavad muutused võimalikult varases faasis. Selleks tuleb diabeedihaigel käia kontrollis vähemalt 1 kord aastas (I tüüpi diabeedi korral tuleb alustada kontrolli 3-5 aasta pärast haiguse teket; II tüüpi diabeedi korral tuleb alustada kohe). Sel juhul saab vastava muutuse seisukohalt tarvilike ravitoimingutega alustada piisavalt aegsasti. (Volke 2006: 367). Kui on juba tekkinud mõni diabeedi tüsistus, pole kunagi hilja oma tervist parandada dieediga , aktiivsema liikumisega, kaalu langetamisega või vajadusel suitsetamisest loobumisega (Brewer 2009: 20).

Diabeetiline retinopaatia

Võrkkestamuutusi nimetatakse retinopaatiaks, mis tekivad sellest, et veresuhkrutase on olnud juba mitmeid aastaid kõrgenenud, siis hakkavad silmapõhjas asuvad võrkkesta väikesed veresooned näitama kahjustuse tundemärke. Võrkkesta vereringe on häirunud ning kannatab hapnikupuuduse all. Selline silmakahjustus kujuneb aeglaselt ning põhjustab nägemise nõrgenemist. Alguses väikesed veresooned silma võrkkestas paksenevad ning lekitavad verd ümbritsevatesse kudedesse. Raskematel juhtudel hakkavad kasvama uued veresooned, mis on samuti õrnad ning kergesti lõhkevad, mille tagajärjel tekivad verejooksud. Ajapikku see nõrgendab nägemist ja inimene võib pimedaks jääda. Uute veresoonte kasvamine tõstab ka silmasisest rõhku, mis suurendab omakorda glaukoomi (silmanärvi kahjustus, mille tagajärjel jääb inimene pimedaks) teket. (Brewer 2009: 20). See on retinopaatia raskeim vorm, mida nimetatakse proliferatiivseks retinopaatiaks. Uurimuste järgi esineb seda umbes neljandikul I tüüpi diabeetikutest, kelle haigus on kestnud üle 20 aasta. II tüüpi diabeetikutest esineb see ainult mõnel protsendil. (Ilanne- Parikka jt 2000: 278).
Retinopaatia kergemat vormi nimetatakse taustretinopaatiaks, mis on silmade liikumist kontrollivate närvide kahjustus. Seda esineb sagedamini( umbes 90% -l diabeetikutest, kelle diabeet on kestnud vähemalt 20 aastat). Taustretinopaatia algfaasis leitakse võrkkestas väikesi täppverevalumeid. Selle progresseerudes ilmuvad võrkkesta eri kihtidesse laiemad verevalumid ja läikivapinnalised kollased laigud, mis on peamiselt verest pärinevad rasvad. See halvendab nägemisvõimet ( näit. lugemine) või värvide eristamise võimet. (Ilanne- Parikka jt 2000: 277-278).
Diabeetikud saavad retinopaatiat ennetada, käies regulaarselt arsti juures silmi kontrollimas ning loomulikult hea suhkrutasakaal (Brewer 2009: 20). „Kui suhkruhaigele on siiski juba tekkinud proliferatiivne retinopaatia, ei saa neid muutusi enam isegi hea diabeeditasakaaluga parandada.“ (Ilanne- Parikka jt 2000: 279). „ Retinopaatiat saab ravida laseriga, millega takistatakse verejooksude teket.“ ( Birkenfeldt jt 2005: 69).

Diabeetiline nefropaatia

Diabeetiline nefropaatia ehk neerukahjustus võib välja kujuneda juba esimeste aastate jooksul, mil diabeet on avaldunud. Kõige varasemas faasis eritub uriini tavalisest rohkem valku, mida nimetatakse albumiinivalguks. Järgmises faasis eritub uriini juba rohkem ja hilises faasis väheneb neerude võime verd jääkainetest puhastada . (Ilanne- Parikka jt 2000: 281). Seisundi halvenemist saab takistada kui püütakse hoida õiget suhkrutasakaalu, ravida kõrgenenud vererõhku, mitte suitsetada ning vähendada valkude tarbimist. Albuminuuria teket uriinis tuleb jälgida nii I kui II tüüpi diabeetikutel. Umbes ühel kolmandikul I tüüpi diabeetikutest tekib neerukahjustus, kui haigus on kestnud 15-20 aastat. (Birkenfeldt jt 2005: 69).
Nefropaatia kulgeb varastes staadiumites eriliste sümptomiteta. Kui aga uriinis on juba palju valku, võivad jalad või pahkluud üles paistetada. Võib esineda ka loidust, õhupuudust ning iiveldust. Seega ainus võimalus neerukahjustuse vältimiseks lisaks diabeedi heale ravitasakaalule, on kontrollida sagedasti valgu esinemist uriinis. (Brewer 2009: 20).
Lisaks nefropaatiale esineb diabeetikutel normaalsest rohkem kuseteede infektsioone. Kui veresuhkur pole piisavalt kontrolli all hoitud, võib kõrge suhkrutase uriinis luua sobiva keskkonna bakterite vohamiseks. Kui põieinfektsioonid levivad edasi neerudele, võib tekkida armistumine. (Brewer 2009: 20).

Diabeetiline neuropaatia

Diabeetiline neuropaatia ehk närvisüsteemi muutused on diabeedi üks klassikalisemaid tüsistusi, mis avaldub elu jooksul enamikul diabeetikutel. Kui veresuhkur on pidevalt kõrge ja diabeetikul puudub hea ravitasakaal, kahjustuvad pikapeale närvid ja need ei suuda enam piisavalt tõhusalt signaale edasi anda. (Rajasalu 2009: 742-743). Esimesena halveneb tavaliselt nahatundlikkus (nahk tundub „ära surevat“ või on tuim või on tundlikkus täiesti ära kadunud) ja alles seejärel lihaste talitlus( lihasekrambid ja lihaste nõrkus) (Birkenfeldt jt 2005: 70). „Kõige tavalisemateks sümptomiteks on kõrvetus- ja torkamistunne ning kahanenud vibratsiooni-, valu-, ja temperatuuritundlikkus, eriti jalgades:“ ( Brewer 2009: 21). Nende sümptomite ilmnemisel on kahjustuda saanud närvid. Kui kahjustuda saavad veresooned, võivad jalad muutuda külmaks ning kahvatuks ning vigastused või haavad paranevad aeglaselt. (Brewer 2009: 21). Raske vereringehäire või pikaleveninud põletike mitteravimise tagajärjel tekivad diabeetilised jalahaavandid ja diabeetiline gangreen, mis on peamised amputeerimise põhjused (Rajasalu 2009: 746).
Kõik patsiendid , kellel on I tüüpi diabeet olnud kauem kui 5 aastat ning patsiendid, kellel on II tüüpi diabeet, peaksid vähemalt kord aastas käima jalgade kontrollis. Need diabeetikud, kellel on olnud eelnevalt haavade mitteparanemist, halb glükeemiline kontroll, suitsetamine , on kõrge riskigrupiga. Kõrge riskigrupiga patsiente tuleb koolitada õigesti oma jalgade eest hoolitsema ning õpetada igapäevast jalakontrolli tegema. ( Chamberlain jt 2016: 548). Seda seepärast, et neuropaatia ravivõimalused on piiratud ning kõige kindlama ravi annab vastava dieedi pidamine, suitsetamisest ja alkoholist loobumine ning oma suhkrutaseme kontrolli all hoidmine (Ilanne- Parikka jt 2000: 291).

UURIMISTÖÖ METOODIKA JA UURIMISEETIKA

Projekti koostamisel on kasutatud kombineeritud uurimismeetodit, milles koguti ja analüüsiti nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid- kasutati peamiselt tõenduspõhistest kirjandustest ja uuringutest tulenevaid teadusartikleid, dokumentide analüüsi ning internetipõhist ankeetküsitlust diabeedihaigete seas ja intervjuud arstidega. Kasutatud kirjandus on välja toodud töö lõpus.
Kavandatav uurimistöö on empiiriline , kus uurimisküsimustele leian vastused andmete kogumise, töötlemise ja analüüsimisega. Andmeid kogutakse intervjuude ja kirjandusallikate läbitöötlemise teel.
Kirjanduse otsingul kasutatakse elektroonilisi teadusandmebaase EBSCO ja PubMed ning Eesti teaduslikku meditsiiniajakirja Eesti Arst ning Eesti suuremate raamatukogude ühiskataloogi ESTER . Kirjanduse otsimiseks kasutatakse järgmisi otsingusõnu: diabeet (diebetes mellitus ), diabeedi tüsistused (diabetic complications), nefropaatia (nephropathy), retinopaatia (retinopathy), neuropaatia (neuropathy).
Intervjuu arstidega viiakse läbi eelnevalt koostatud küsimustega planeeritud järjekorras ehk struktureeritud intervjuuna. Intervjueeritavate arstide valik on juhuslik ning nad ei saa intervjueerimise eest tasu.
Käesoleva uurimuse valimi moodustavad diabeedihaiged või nende vanemad üle eesti vanuses 18-80. Uurimustulemuste saamiseks kasutatakse ankeetküsitlust, mida levitatakse Facebookis, Eesti Diabeediliidu ning Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu kodulehekodulehe foorumites. Ankeetküsimustik võimaldab saada arvulisi andmeid diabeetikute või nende vanemate suhtumist ning teadlikkust diabeedist ning selle haiguse tüsistustest. Küsimused on nii avatud, valikvastustega kui ka skaalal põhinevaid ning neid on kokku 11.
Saadud andmeid analüüsitakse MS Office Exel programmiga.

KASUTATUD KIRJANDUS

Birkenfeldt, R., Jänes, V jt. (toim). (2005). Tervise käsiraamat. Tallinn: Medicina .
Brewer, S. (2009). Loodusraviguru: Toimetulek diabeediga: Põhjalik täiendava ravi kava. Tallinn: Maalehe Raamat.
Chamberlain, J.J jt.(2016). Diagnosis and Management of Diabetes : Synopsis of the 2016 American Diabetes Association Standards of Medical Care in Diabetes. Annals of Internal Medicine , 164(8), 542-552.
http://web.b.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?sid=193bf5fc-2230-4194-8f84-a2be3c319ed6%40sessionmgr103&vid=1&hid=115 (9.10.2016).
Ilanne-Parikka, P. (2000). Diabeet. Tallinn: Medicina.
Malouf, N. M. (2009). Diabeet: Õige toitumine ennetab ja ravib. Tallinn: TEA Kirjastus.
Rajasalu, T. (2009). Diabeetiline neuropaatia – heterogeenne ja aladiagnoositud tüsistus. Eesti Arst, 88(11), 742-747.
http://eestiarst.ee/diabeetiline-neuropaatia-heterogeenne-ja-aladiagnoositud-tusistus/ (5.10.2016).
Volke, V. (2006). Suhkrutõve tüsistused. Eesti Arst, 85(6), 367-370.
http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/10002/5189 (5.10.2016).

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 18 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kadda1 Õppematerjali autor

Projekt kursusetööle. Räägib diabeedist ning selle tüsistustest. Siit saab edasi arendada kursusetööd.
.....Kogu maailmas elab hinnanguliselt 246 miljonit täiskasvanut, kes põevad suhkrutõbe ehk diabeeti. I tüübi diabeedihaigete arv tõuseb murettekitava kiirusega kolm protsenti aastas. Samal ajal on II tüüpi diabeet muutumas niivõrd levinuks, et mõnedes kogukondades kannatab selle all pool üle 35aastastest täiskasvanutest. Igal aastal tekib suhkrutõbi seitsmel miljonil inimesel ning hinnangute kohaselt põeb aastal 2025 seda haigust koguni 380 miljonit inimest...

diabeet uurimustöö eesmärk diabeedi tüsistused diabeetiline retinopaatia diabeetiline nefropaatia diabeetiline neuropaatia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

rtf

DIABEET

SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 1. MIS ON DIABEET?....................................................................................................... 2. DIABEEDI TÜÜBID........................................................................................................ 2.1. I tüüp ehk insuliinisõltuv diabeet.............................................................................. 5 2.2. II tüüp ehk insuliinisõltumatu diabeet........................................................................ 2.3. Ravi eesmärk ja põhiprintsiibid .............................................................7 3. TOITUMINE................................................................................................................. 8 4. FÜÜSILINE KOORMUS...................................

Rahvatervis

doc

Diabeetiline retinopaatia

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP II Maris Pähn DIABEETILINE RETINOPAATIA Referaat nägemise uurimises Juhendajad: E.Olonen M.Väljari Tallinn 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1 DIABEET ...................................................................................................................5 2 DIABEETILINE RETINOPAATIA...........................................................................7 2.1 Retinopaatia liigid................................................................................................ 9 2.1.1 Taustretinopaatia e mitteproliferatiivne retinopaatia.................................... 9 2.1

Sisehaigused

docx

Diabeet

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves DIABEET Referaat Tallinn 2014 MIS ON DIABEET JA MILLEST TINGITUD? Diabeet ehk suhruhaigus on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on sadu miljoneid diabeetikuid. Eestis põeb diabeeti üle mitmekümne tuhande inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud, valgud ja rasvad. Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks

Iluteenindus

doc

Diabeet ja selle tüübid, tüsistuse

DIABEET Referaat Tallinn 2012 SISUKORD Sissejuhatus 3 Diabeet ja selle tüübid 4 Diabeedi tüsistused 6 Kokkuvõte 8 Kasutatud allikad 9 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat annab ülevaate diabeedist, selle erinevatest tüüpidest, haiguse sümptomitest ning ravivõimalustest. Vaadeldakse ka diabeedi tüsistusi, neist põhjalikumalt nn. diabeetilist jalga, selle hooldusest ja ravist. Referaadi alusmaterjalidena on kasutatud Eesti Vabariigis välja antud trükimaterjale ning erinevaid interneti allikaid 3 MIS ON DIABEET ? Diabeet ehk suhkrutõbi ( argikeeles suhkrutõbi ) on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest

Anatoomia

doc

Diabeet

SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 DIABEET............................................................................................................................ 4 Diabeedi vormid...............................................................................................................4 1. tüüpi diabeet ............................................................................................................5 2. tüüpi diabeet.............................................................................................................5 Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on:............................................................................ 5 Sekundaarne diabeet.................................................................................................... 6

Tervis

odt

Diabeedi olemus

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jane Rähni DIABEET Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Diabeedi olemus. Miks tekib? lk 4 Diabeedi tüübid, kellel esineb? lk 5 Esimest ja teist tüüpi diabeedi ravi lk 6-7 Soovitused diabeedihaigele lk 8-9 Tüsistused lk 10-13

Iluteenindus

odt

Uurimistöö - Diabeet

...................... Gümnaasium ........................................ 11B klass DIABEET Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ................................... .......................... 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1

Bioloogia

rtf

Diabeet

DIABEET Diabeet on ainevahetushäire, tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliinitoime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Istuv eluviis, energiarikas toit ja rasvumine on peamised põhjused, miks tekib diabeet. Kui diabeeti ei ravita, kahjustab see haigus paljusid elundeid, eriti neerusid, südant, silmi ja närve. Diabeet kahjustab neerude veresooni. Neerukahjustuse korral tekib uriini valk ja seejärel hakkab langema neerufunktsioon. Neerufunktsiooni mõõdetakse glomerulaarfiltratsiooni ehk neerupäsmakeste puhastusvõime määramisega kreatiniini (Kreatiniin on ainevahetusprodukt, mis vabaneb lihastest ja eritub uriiniga) taseme järgi vereseerumis. Kahjustatud neerud ei puhasta verd piisavalt ning seetõttu hakkavad verre

Arenguõpetus

Rohkem sarnaseid