Eesti keel kui teine keel ja Eesti kultuur (0)

Tallinna Ülikool
Daria Alter
Eesti keel kui teine keel ja Eesti kultuur
2. kursus
MEEDIATEKSTI ANALÜÜS
Essee
Tallinn
2015
Sissejuhatus ja ülevaade temaatikast
Valisin analüüsitavaks meediatekstiks Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi endise presidendi ja praeguse psühhiaatriaresidendi Kadri Kasaku arvamusloo pealkirjaga „ Alkohol on kui truu koer, keda armastame, kuigi ta on meid igast otsast purenud“, mis ilmus ajalehe Postimees veebiväljaandes 22. oktoobril. Arvamuslugu on kirjutatud pärast töö- ja tervishoiuministri Jevgeni Ossinovski eelnõu avalikuks tulekut ning millega sotsiaalministeerium kavatseb oluliselt piirata alkoholireklaami, lisaks pikemas plaanis ka alkoholi kättesaadavust ja hinda. Arvamuslugu ei ole otseselt vastus Ossinovski paketile,
Toon välja kolm põhjust, miks ma konkreetselt selle ülesande raames just Kadri Kasaku teksti valisin.
1) Kadri Kasaku lugu on ajakirjanduslik tekst nagu ülesanne nõudis. Ajakirjandusliku väärtuse annavad tekstile päevakajalisus, viited uuringutele ja sõltumatutele allikatele ning hea ajakirjanduslik stiil, kuna tekst on kergesti loetav. Seega vastab arvamuslugu vähemalt kolmele Aava ja Salumäe poolt välja toodud uudisväärtuse kriteeriumitele, sündmusel on tugev mõju lugejate elule, osalejad on väljapaistvad isikud või institutsioonid, sündmus on värske ja lugejale lähedane ( kusjuures olgu siin mainitud , et uudisloo kriteeriumid ei pea olema vaid uudisloos, vaid võivad avalduda ka arvamusloos, reportaazhis jne).
2) Autorit võib pidada spetsialistiks ehk antud juhul arstiks, kellel on mingisugune autoriteet sel teemal kõnelda ja sel juhul on ta oluline.
3) Leidsin tema loost tekstianalüütiliselt palju huvitavat, mida on võimalik lahata.

Tuginen oma analüüsis peaasjalikult Katrin Aava ja Ülle Salumäe raamatule „Meedia ja mõjutamine “ ning Kadri Kasaku arvamusloole „ Alkohol on kui truu koer, keda armastame, kuigi ta on meid igast otsast purenud“

Arvamusloo kui meediateksti spetsiifika

Katrin Aava ja Ülle Salumäe kirjutavad oma raamatus „Meedia ja mõjutamine“, et meedias avaldatakse põhiliselt kahte liiki tekste : ühed on faktilood ning teised on arvamuslood . Tüüpilised faktilood on uudised, tüüpilised arvamuslood on juhtkirjad, kolumnid ja kommentaarid. Tekstitüübina kasutab uudis põhiliselt narratiivi ehk jutustust, seega tegeleb sündmuste edastamisega, arvamuskirjutis aga kasutab põhiliselt argumenteerimist, st tegeleb väite, seisukoha põhjendamisega (Aava ja Salumäe). See kirjeldus klapib hästi ka Kadri Kasaku arvamuslooga, mille näol on tegu eelkõige kolumniga, kuigi kolumn eeldaks teatavad regulaarsust. Kommentaariks seda nimetada ei saa, kuna kommentaar on tavaliselt lühem. Samuti pole tegu juhtkirjaga, sest „kolumnid erinevad juhtkirjast peamiselt vaid selle poolest, et nad esitavad autori isiklikku arvamust, seetõttu on nad alati allkirjastatud.“ Seega nimetagem seda lihtsalt arvamuslooks.
Kuigi uudise narratiivsuse suhtes võib raamatu autoritega vaielda , sest uudise eesmärk ei tohiks olla niivõrd narratiivi loomine, kuivõrd sündmuste võimalikult täpne ja objektiivne kajastamine (mis võib narratiivsuse asemel eklektiline olla), võib raamatu autoritega nõustuda selles osas, et arvamuslugu kasutab argumentatsiooni. Kuigi Kasaku arvamusloos on elementaarsel tasemel oma väiteid põhjendatud, on teksti üldine ülesehitus pigem jutustav ja isegi jutlustav, kui rangelt analüüsiv. Autor ei esita endale vastuväiteid ega lükka neid ümber, vaid võtab mõnes mõttes kõiketeadva positsiooni nagu nähtub järgmisest lõigust:
„Alkoholitööstus on Eestis päris suur ning pakub tööd ligikaudu tuhandele inimesele. Nende inimeste sissetulek sõltub otseselt tarbitava alkoholi hulgast. Lisaks veel alkoholi transportijad, hulgi- ja jaemüüjad ning loendamatud baarid, klubid ja kohvikukesed, kellest – mis seal salata – tubli osa teenivad oma kasumi alkoholi vahendamise kaudu.“
Samas jättab autor siinkohal tähelepanuta , et ka pool Eesti alkoholitootjate toodangust eksporditakse välismaale, mistõttu ei sõltu näiteks Saku või A. Le Coqi töötajate käekäik ainult Eestis tarbitavast alkoholist.
Klassikalist argumentatsiooni ülesehitust, kus kõigepealt esitatakse väide, seejärel selgitatakse seda väidet, toetatakse tõestusmaterjalidega ja loogiliste põhjendustega ning viimaks tõestusmaterjalidega ja loogiliste põhjendustega (Aava ja Salumäe) kasutatakse väga vähe. Siinkohal tooksin ühe jutustava lõigu Kasaku tekstist:

„ Maatriks , milles elame, on kapitalism. See loob illusiooni, et kelle käes raha, selle käes võim ja võim on kindlasti midagi, mida tasub omada. Niisiis soovivad mõned inimesed aina rohkem ja rohkem raha teenida, et rohkem võimu omada. Alkohol on ideaalne kaup, mille pealt teenida. See on kohest naudingut pakkuv ja mis veelgi tähtsam – sõltuvust tekitav.“
See lõik on ilmekas näide autori lihtsustavast ja jutustavast stiilist. Ei saa unustada, et autor opereerib siin väga laiade ja keeruliste teemadega nagu kapitalism, turundus , võim ja raha ning räägib neist mõistetest nagu oleks kõik väga selge. Väide, et „mõned inimesed soovivad aina rohkem ja rohkem raha teenida, et rohkem võimu omada,“ on ehe näide tühjast tähistajast, millega pole intelligentsetes aruteludes eriti midagi teha, sest sealt puudub argumentatsioon ja vajalik enesekriitika. Siin on tegu narratiivse loojutustamisega. Samas nagu kirjutavad Aava ja Salumäe, ei olegi arvamusloo mõte alati objektiivne ja akadeemiline , vaid arvamus peegeldabki inimese emotsioone, mistõttu võib seal leiduda ka populismi.
Samas tekstide mõju analüüsimisel ei saa lähtuda ainult tekstist enesest, vaid silmas tuleb pidada ka seda, kuidas just teatud ajahetkel mingi tekst suutis edasi anda oma ajastu inimeste arusaamu, veendumusi, ootusi, eesmärgipüstitusi jne. Kasaku teksti puhul on „kontekst“ just nimelt teema tundlikkus, polariseerunud seisukohad ja see, et ta kirjutab seda tavalisele inimesele, kellele taolised lihtsustavad ja maailma komplekssust kergesti äraseletavad väited meeldivad. Postimehe lugeja ongi see kõige „tavalisem“ eestlane kui nii võib öelda. Samas on Kadri Kasaku tekstis olemas kõik olulised tekstide tunnused, mida presenteerivad ka Aava ja Salumäe. Aava ja Salumäe toovad välja teksti oluliste tunnustena välja järgmised tunnused:
• koherents ehk teksti tähenduslik terviklikkus ;
• kohesioon ehk teksti lausete ja tekstiosade vahelised seosed;
• teksti eesmärgipärasus ;
• informatiivsus;
• vastavus suhtlussituatsioonile;
• kuulajale lugejale vastuvõetavus;
• intertekstuaalsus ehk teksti omadus olla suhetes teiste tekstidega.
Need tunnsued ühtivad väga hästi ka hea ajakirjandusliku teksti tunnustega. Kui tulla Kasaku arvamusloo juurde, vastab tema tekst laias laastus kõigile neile tunnustele. Arvan, et tegemist oli auditooriumile küllaltki sobiliku looga, mida oli lihtne lugeda, millest oli lihtne aru saada ja mis samas ei olnud ajakirjanduslik kiirtoit, vaid küllaltki hea ajakirjandusliku stiiliga kirjutatud lugu. Samas võib öelda, et tekst on ühemõtteline ja vastuvõetav, laused on selles tekstis loogilised ja järjekindlad.
Tekstiloome ja- stiili analüüs
Kui tähelepanelikult lugeda, on terve tekst üles ehitatud sõltuvuse motiivile.
Sõltuvuse-motiiv hakkab tekstis väga hästi erinevatel tasanditel mängima. Kasak alustab, et „alkoholisõltuvus kui selline on psühhiaatriline diagnoos “ ning jätkab järgmise sõltuvusega nagu „alkoholitööstus on Eestis päris suur ning pakub tööd ligikaudu tuhandele inimesele. Nende inimeste sissetulek sõltub otseselt tarbitava alkoholi hulgast. Lisaks veel alkoholi transportijad, hulgi- ja jaemüüjad ning loendamatud baarid, klubid ja kohvikukesed, kellest – mis seal salata – tubli osa teenivad oma kasumi alkoholi vahendamise kaudu.“
Pärast alkoholist sõltuvate reklaamiagentuuride, turundusfirmade ja kultuuritööstuse kirjeldamist, tõdeb Kasak, et „loodud on majanduslik sõltuvus , sest riigikassasse laekub makse ja kasvatatakse SKTd. Kasu on küll näiline ja vaadeldav ainult ühe nurga alt, kuid poliitikategemisel võib juhtuda, et see ei ole oluline.“
Viimaks jõuab autor ringiga tagasi arstiteaduse juurde öeldes, et „astudes sammu veel kaugemale ja võimalik, et liiga kaugele, on isegi tervisega tegelevad inimesed – terviseedendajad, terapeudid ning arstid – sõltuvuses alkoholist ja tema tekitatud kahjude kõrvaldamisest.“
See on teksti ülesehituslikult võrdlemisi intelligentne ja kaval samm, sest see seob teksti üheks tervikuks ja annab talle hea rütmi. Seda võib kirjeldada ka Aava ja Salumäe mõistega „võtmesõna“. Kasaku tekstis on selleks „sõltuvus“, mis kirjeldab küllaltki hästi kapitalistlikku maailma võimuvertikaale ja selle süsteemi sõltuvuslikku ülesehitust, kus igal lülil on taandatuna omandisuhtele kindel funktsioon.
Kasak ei kasuta oma tekstis väga palju metafoore, kuigi arvamuslugedes on neid tihtipeale palju rohkem kui näiteks uudislugudes, mis on pigem range ülesehitusega ja väldivad ilukirjanduslikku ülespuhutust.
Metafoorid võimaldavad uusi ja keerukaid nähtusi vana ja hästi tuntud mõistete abil kirjeldada. Kasak esineb näiteks sellise metafooriga, et „Turundus on nagu mitme peaga lohe: kõige suuremad pead on vähemalt seni olnud tele-, raadio- ja trükireklaam“, millega ta näitab, et turundus tuleb meile vastu igal sammul ja raske on seda oma elust välja juurida.
Vanemad metafoorid on pärit inimese elukeskkonnast, kuhu kuulusid ühe osana talutööd. Vanematest metafooridest kasutab Kasak metafoore nagu „ süües kasvab isu“ ja „hirmul on suured silmad“, mis olid kasutuses ammustest aegedest.
Sageli haarab metafooriline väljendus kogu lauset, lausete rühmi, vahel isegi kogu teost (Aava ja Salumäe). Siinkohal on hea näide Kasaku lõik: „Süües kasvab isu ja mõnikord juhtub, et alkoholitootjatele ei piisa sellest, et müüdav kaup on ise juba väga atraktiivne ning justkui kärbselint enam enda küljest lahti ei lase. Et isu täita, soovivad tootjad, et rohkem tegelasi nende kraami prooviks, ja lausa meelitavad kärbseid lindi äärde. Inimkärbeste meelitamisvahendiks on turundus, mille maagilist kepikest viibutades arvud mitmekordistuvad. Vastasel juhul seda ei eksisteeriks.“
See lõik on metafooridest lausa läbi imbunud. Tooksin ühe tähelepanuväärse metafoorina välja veel selle, et „me armastame teda (alkoholi), mis sellest, et ta meid igast otsast purenud on.“
Vormistuse kohta võib öelda, et artikli pealkiri on paksemas kirjas, mis vastab reeglitele, on nähtav ja väga hästi väljendab teksti üldist teemat. Tekst ise on ilusti jagatud lõikudeks, mille eraldamiseks kasutatakse tühja rida, see aitab teksti vastuvõtmisele. Artiklil on olemas ka alapeatükkid, mille pealkirjad on ilusti eraldatud paksema kirjaga. Teksti vormistust häirib vaid see, et see pole joondatud paremalt poolt. Artikli alguses paikneb Kadri Kasaku naeratav foto, mis paneb lugejat positiivselt mõtlema. Foto kontekst võiks olla: „probleem on päris tõsine, kuid lootust ikka on.“
Kokkuvõte
Kokkuvõttes võib öelda, et Kadri Kasaki arvamuslugu oli keeleliselt hästi üles ehitatud, soravas, ilusas ja arusaadavas keeles kirjutatud. Seal oli häid mõtteid, kuid samas vähe uusi ja originaalseid ideid, paljudest asjadest oli varem juba räägitud. Kahvatuks jäi ka sügavama analüüsi ja argumentatsiooni pool, kuigi nagu ma ise ennist väitsin ei olegi see alati arvamusloo puhul see, mida autor taotleb.
Samas oli mõjukas Kadri Kasaki lugu.Veenvaks näiteks Kasaku loo mõjuvusest oli see, et ta kutsuti nädal hiljem aset leidnud Aarne Rannamäe vestlussaatesse „Vabariigi kodanikud“, kus ta jõudis juba väga paljude Eesti inimesteni.
Positiivsena võib ära märkida ka Kasaku loo viimase lõigu, kus ta sedastab, et „sõltuvustest on siiski võimalik vabaneda . Esimene samm vabanemise teel on probleemi tunnistamine. Oleme juba nentinud, et alkoholi liigtarvitamine on meie ühiskonnas probleem ja sellega tuleb tegeleda.“
Kuna tegemist on arstiga, siis on sellise tonaalsusega loo lõpetamine alati väga positiivne, kuna ta annab inimestele lootust, kellel võib alkoholiga probleeme olla. Autor pole fatalistlik, vaid mõõdukalt kriitiline ja tuleviku osas pigem optimistlik.
Kasutatud kirjandus:

Kadri Kasaku arvamuslugu (URL) http://arvamus.postimees.ee/3371273/kadri-kasak-alkohol-on-kui-truu-koer-keda-armastame-kuigi-ta-on-meid-igast-otsast-purenud (07.11.2015)

Aro Velmeti arvamuslugu (URL) http://www.muurileht.ee/kuidas-tappa-teemat-alkoholireformi-naitel/ (07.11.2015)

Katrin Aava ja Ülle Salumäe raamat „Meedia ja mõjutamine“