Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sentimentalism (3)

3 KEHV
Punktid
KIRJANDUSE KONTROLLTÖÖ 2
  • Sentimentalism valitses 18. sajandil Inglismaal.
  • Sentimentalism rõhutas tunnete tähtsust, emotsioonide puhastavat ja õilistavat mõju inimhingele.
  • Sentimentalistid viljelesid intiimseid ja subjektiivseid žanre nagu eleegia (kurvatooniline luuletus ), päevik, kiri, ka pihtimuskirjandust, tundelist reisikirja ja looduskirjeldust. (x6)
  • Sentimentalistlikud luuletajad ja prosaistid: Jane Austen , Henry Fielding, Robert Burns, Edward Young, Thomas Gay
  • Saksamaa eluolu 18. sajandil: Saksamaa oli mahajäänud riik. Kolmekümneaastane sõda laastas maad ja halvendas märgatavalt rahva olukorda. Keiser ei suutnud riiki kriisist välja tuua, tegelik võim kuulus kirikule ja vürstidele. Puudus trüki- ja sõnavabadus, rahva haridustase oli väga madal. (x7)
  • Saksa valgustajad toetusid filosoofide Fichte ja Hegeli seisukohtadele.
  • Saksa valgustajate põhiülesanne oli rahva eneseteadvuse tõstmine.
  • Saksa kirjanduse loojaks peetakse Lessingut. Teos: „Emilia Galotti“
  • Saksa valgustuskirjanduse kõrgperioodi nimetati tormi ja tungi liikumiseks. Kestis 70.-80. aastatel.
  • J. G. Herderit mõjutas Lessing .
  • Herderit huvitas rahvalooming, balti rahvaste folkloor .
  • Herderi tööd: „ Rahvaluule “, „Rahvaste hääled lauludes“.
  • Herder inspireeris saksa romantikuid avastama keskaega ja taasavastama Shakespeare ’i.
  • Herderi kogumik „Rahvaste hääled lauludes“: kogumikus leidsid olulisek oha kolme balti rahva - eestlaste (7 laulu), lätlaste ja leedulaste - rahvalaulud.
  • Alates Herderi töödest hakati mõistma kultuuri ajalugu. Ta näitas veenvalt , et on ebaõige kuulutada mingi ühe kultuuri või ajastu väärtushinnanguid absoluutseks. Kultuur, sh kirjandus, võib eri aegadel ja rahvastel lähtuda erinevaist lätetest ja tingimustest - ja enamasti lähtubki. Tema seisukohti kirjandusteose uurimise kohta nim. historismiks.
  • Herderi mõte, mis seostub ka meie ärkamisajaga: rahvas, kes on oma vaimus suur, ei saa eales olla väike rahvas.
  • Torm i ja tungi autoreid inspireerisid Rousseau , Hamann ja Herder.
  • Tormi ja tungi liikumine sai oma nime F. M. Klingeri samapealkirjalisest draamast.
  • Tormi ja tungi liikumisse kuulusid noored saksa kirjanikud . Goethe , Lenz , Bürger, Schiller .
  • Tormi ja tungi liikumist iseloomustab kirglik mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu, vabaduse ja võrdudse ja õigluse nõudmine kõigile inimestele, ühiskonnakriitika, seisuliku ja varandusliku ebavõrdsuse taunimine, isiku ülistamine, kelle tundlikkus ja loovus on ühendatud tugevusega ja kes on võimeline võitlema ühiskonna ülekohtu vastu. (x5)
  • Schilleri haridus : Württenbergi sõjakool, kus ta sai mitmekülge hariduse - nii juura - kui ka meditsiinialase.
  • Schiller pidi kodumaalt põgenema, sest tema vaimsed harrastused häirisid hertsogit, kes määras ta aresti ja pani tema loomingu keelu alla.
  • 6 Schilleri näidendit: „Röövlid“, „Fiesco vandenõu Genuas“, „Don Carlos “, „Salakavalus ja armastus“, „Wilhelm Tell “, „ Orleans ’i neitsi“
  • Schiller koos Goethega: Pärast tutvumist Goethega süvenes klassikaline kallak Schilleri loomingus veelgi. Kui Goethe muutus oma luules järjest realistlikumaks, kinnitas Schiller jätkuvalt kõrgeid ideaale. / Kirjavahetus !! mõte luua tragöödia
  • Schilleri näidend „Wilhelm Tell“: aluseks on legend 14. sajandi alguse šveitsi kangelasest Wilhelm Tellist, keda kui osavat vibukütti olevat keiser sundinud julmaks katseks: et ta keeldus tervitamast võimu sümbolina välja riputatud kübarat, kästi tal oma noolega läbisada õun, mis pandi ta poja pea peale.
  • Schilleri loomingu läbiv teema on vabadus, kuid üha enam keskendub ta sellele, milline on vabaduse hind, millised võivad olla ning millised ei tohi olla vabaduse kättevõitmise teed.
  • J. W. Goethe oli saksa kirjanik, filosoof , looduseuurija. Armastas lugeda rahvaraamatuid. Läks Leipzigi ülikooli, et omandada juristi kutse. Õigusteadusest enam huvitasid teda aga seltskonnaelu ja teater.
  • Goethe romaanid ja näidendid: „Noore Wertheri kannatused“, „Alg- Faust “, „ Faust . Fragment “, „Wilhelm Meisteri teatrimissioon“, „Wilhelm Meisteri õpiaastates“. „Egmont“, „Ipigineia Taurises“, „Torquato Tasso“.
  • „Faust“: I osa ilmus 1808., II osa 1833. aastal.
  • Goethet ajendas „Fausti“ kirjutama Byroni surm, mis ärgitas Goethet mõtlema selle üle, mida tähendab tegutseda ja milles on teadmiste mõte.
  • Enne lõpliku „Fausti“ ilmumist: „Alg-Faust“ ja „Faust. Fragment.“
  • „Fausti“ loomisel on Goether inspireerinud Dante , Shakespeare, Calderon , Milton
  • „Fausti“ ülesehitus meenutab Dante „Jumalikku komöödiat“.
  • Goethe tõi „Fausti“ antiikdraama eeskujul koori. Nende roll on enamasti sümboolne.
  • Goethe luuleloomingut mõjutasid nii rahvaluule kui ka Shakespeare. Mõlema poole suunas teda Herder.
  • Goethe kasutab luules antiigi eeskujul oodi ja hümni vormi.
  • Panteism - elukõiksuse ja looduse samastamine ülima jumalusega, absoluudiga.
  • Goethe luulekogud : „ Rooma eleegiad“, „Lääne-Ida diivan
  • Diivan - pärsia keeles „kogu“
  • Hüpertekstuaalsus - kahe või enama teksti teisendussuhet, mil üks terviktekst ehitub teisele/teistele terviktekstile/tervikstekstidele, st ühe autori kirjutatu inspireerib teist autorit sellest oma teksti looma.
  • Hüpertekstuaalseid tekste luuakse : teisendades ehk transformeeridest - paroodia ja travestia , jäljendades ehk imiteerides - pastišš, võltsing, apokrüüf.
  • Paroodia - teisenemise levinum vorm. Pilav jäljendus, mis naeruvääristab ja pilkab teise autori teost või selle osa. Moonutab jäljendatava teose sisuarendusi või stiili, kuid järgib selle vormi. Nt Cervantese „Teravmeelne hildago don Quijote la Manchast“.
  • Travestia - alusteksti satiiriline moonutamine. Enamasti tegu tõsise kirjandusteose süžee koomilisse või jämekoomilisse vormi „ümberriietamisega“. Alusteksti sisu säilib, kuid vorm muutub ning tegelased ja sündmused kaotavad oma väärikuse ja ülevuse. Sageli allikaks eeposed , müüdid. Nt A.Kivirähki „ Romeo ja Julia“
  • Pastišš - mänguline imiteerimine, milles teadlikult jäljendatakse ühe või mitme kirjaniku, koolkonna või ajastu stiili, sõnavara või lausestust. Pole pilkav ega naerutav, vaid tunnustav. Nt Jaan Kross „Mardileib“
  • Võltsing - hoidutakse liigsetest viidetest alustekstile, sest eesmärk on tõsiseltvõetavus. Oluline on imiteerida alusteksti autori sõnakasutust, lausete ülesehitust, jutustamislaadi jms. Nt O. Lutsu „Talve“
  • Apokrüüf - ehk apokriivraamat oli antiikajal salaõpetusi sisaldav ja ainult pühendatuile määratud usuteos. Taotluseks on mingil moel olemasoleva, valmis teose jätkamine, täiendamine. Nt A.Ripley „Scarlett“ (Mitchelli „Tuulest viidud “ järgi)
  • Intertekstuaalsus - põnev tekstide ringmäng, kus iga tekst liigub oma trajektoori mööda, kiigates aeg-ajalt vasakule ja paremale. Defineeritakse kui kahe või rohkema teksti samaaegset ja nähtavat kohalolu ühe teksti piirides. Tekst peab dialoogi oma ja möödunud aja kirjanduse ja kriitikaga. Nt Contra , Karl-Martin Sinijärv, Kivisildnik.
  • Arhetüüp - pildid ja ideed, mis on inimeste alateadvuses valitsenud aegade algusest peale: väljendust leidnud müütides, legendides, kangelaslauludes, rahvajuttudes, kajastuvad piiblis, usukombestikus ja rituaalides.
  • Õpetuse arhetüüpidest rajas šveitsi psühholoog Carl Gustav Jung .
  • Termini arhitekstuaalsus võttis kasutusele prantslane Gerer Genette.
  • Näited arhitekstuaalsuse kohta:
    süžees - pikk kodutee (odüsseia), Olovernese pea toomine, kättemaks
    pealkirjas - „Noore Wertheri kannatused“, „ Doktor Faustus“
    detailides - põrgu väravad
    esemetes - graal , õun, karikas
    tegelastüüpides - kangelane, saatan, lollike
    hingeseisundites - paaria (põlatu), unistamine, igatsus ja üksildus
    eksistentsis - armastuse, õnne, oma koha otsimine
    müütilisest ajaloost ja piiblist - pattulangemine, paradiis , viimnepäev
    paikadest - Arkaadia, Utoopia , põrgu
  • „Fausti“ arhetüübid: Margareta vanglas kui Shakespeare’i hullunud Ophelia , Mefistofeles saatana arhetüüp, don Juani arhetüüp Margarete vallutamisel, lepingu motiiv , olemise probleemid ( Hamlet ), kingituse arhetüüp, viited teistele tekstidele nagu nt „Dekameron“, piibel , „Don Juan “, „ Jumalik komöödia“
  • Levinuim rändarhetüüp on hea ja kurja vaheline võitlus
  • Vargamäe Andrese ja Fausti sarnasus: Fausti selja taga Issand , Andrese suhe piiblisse tõsine ja püha. Faust ja Mefistofeles vastandid, Andres ja Oru Pearu vastandid. Surmastseenide sarnasus - näitab Tammsaare kavatsuslikku sarnasusetaotlust Goethe teosega.
  • Sentimentalism #1 Sentimentalism #2 Sentimentalism #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor melanik Õppematerjali autor
    Sentimentalism

    Sarnased õppematerjalid

    Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism
    27
    docx

    Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-R ealism

    sissetulek. Pärast seda läks riigivõim mitteaadlike kätte. ¤ Hoiakute poolest jaguneb sajand kaheks. Esimesel poolel domineerib mõistus, soov võtta kõike võimalikult materialistlikult ja ratsionaalselt. Sajandi teisel poolel süvenemine, tunded, mis viib välja romantismi ilminguteni. Preromantismi algust ei saa täpselt paika panna, aga 18. sajandi 50ndad aastad võib välja tuua kuna sel perioodil tekib autoreid, kelle loomingus hakkab esinema sentimentalism e liialdatud tundlikkus. Valgustuskirjanduses on tihti kasutatud looduse temaatikat, st mitte matemaatilisi ega füüsilisi seadusi, vaid pigem loomulikkust, eksistensi, rahva vaimu. ¤ Tihti tegelesid valgustuslikud mõtlejad mineviku ümbermõtestamisega. Sel ajastul mõeldi koguaeg vanast ja loodi mingi visioon uuest. Loodud uus, ideaalmaastik kestab mingis mõttes tänapäevani. Räägime tihiti posthumanismist, samas paljud seadused millest kõneles nt Voltaire, ikkagi kehtivad

    Maailmakirjandus ii
    Konspekt - 10 klass
    32
    doc

    Konspekt - 10 klass

    10.kl. kirjandus sissejuhatuseks ­ tuleta meelde kirjanike nimesid AJATELG vanimad kirjalikud allikad - Vana Testament, Gilgame`s antiik ­ umbes 1000 aastat, lôpeb 476 Sophokles Anakreon Sappho keskaeg ­ umbes 1000, lôpeb 1492 jätka ja täpsusta ajatelge, kui aega on rüütlikirjandus linnakirjandus vaimulik kirjandus 1440 Gutenberg klassitsism 17.-18. sajand valgustusklassitsism romantism realism modernism 20.saj. postmodernism LAIENDA SKEEMI NIMEDEGA antiikkirjandus Trooja sôja müüt tähtsamad tegelased ja sündmuste sôlmpunktid (ôpiku teksti pôhjal) "Ilias" ­ kava "Odüsseia" ­ kava tunnikontroll nimede peale eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST antiiklüürika PANE SKEEMI Anakreon-pastoraal, Sappho-soolomeelika(armastuslaul), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios ja Alkaios-eleegia, Simo

    Kirjandus
    Maailmakirjandus III
    48
    doc

    Maailmakirjandus III

    Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoodi erinähtus. Venemaal valgustus

    Kirjandus
    Kirjanduse eksam 10-klass
    16
    doc

    Kirjanduse eksam 10. klass

    Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas

    Kirjandus
    Nimetu
    31
    doc

    Nimetu

    Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762

    Kirjandus
    Kirjandusteaduse alused
    34
    docx

    Kirjandusteaduse alused

    Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu

    Kirjandusteadus
    Kirjanduse mõisted A-Z
    174
    doc

    Kirjanduse mõisted A-Z

    A abstraktsionism ­ 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (1872­1944) või Vassili Kandinsky (1866­1944) looming. absurdikunst ­ kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus ­ kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk

    Eesti keel
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    82
    doc

    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

    PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

    Kirjandus




    Kommentaarid (3)

    Silverko profiilipilt
    Silver Koppel: oleks ttahtnud üht konkreetset asja, aga ei leidnud. Siiski hea materjal :)
    19:55 29-04-2010
    Renno4 profiilipilt
    Renno4: otsisin ühte mõistet, aga siin seda kahjuks ei olnud...
    18:20 27-01-2010
    lescribe profiilipilt
    Sven Daniel Kaabel: osad mõisted leidsin siit tõesti
    20:03 27-10-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun