Kirjanduse mõiste (2)

Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas
Mis on kirjandus?
Eristada  võib  mitmeid  tasandeid,  üks  võimalus    kirjandust  määratleda  on
lähtuda  eristusest  fiktsionaalne  (kirjandus)  –  mittefiktsionaalne  (muu),  ent
paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus.
Fiktsionaalne  –  väljamõeldisel  põhinev  ( romaanid ,  luuletused,
draamad ...)
Mittefiktsionaalne  –  teksti  mõju  põhineb  seosel  reaalsusega
(autentsusel,  dokumentaarsusel)  (nt  kasutusjuhend,  aga  ka
dokumentaarteater)
Mõned kirjanduse tunnused:
  Kunstipärane keelekasutus
  Fiktsionaalsus
  Fikseeritus (littera´’täht’ – Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut)
  Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik.
Semiootikud on küsimusele lähenenenud järgnevalt:
“Teksti mõiste aluseks on ilmselt sobiv võtta järgmised määratlused.
Väljenduslikkus.  Tekst  on  fikseeritud  teatud  märkidega  ning
vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele.
Piiritletus.  Tekstile  on omane piiritletus
Struktuursus.  Tekstile  on  omane  seesmine  organiseeritus,  mis
muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks.”
( Juri   Lotman : Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 93jj)
„Inimkonda ajaloolist olemasolu on saatnud  kunst . Elatist hankides,
võideldes  oma  elu  eest  [...]  on  inimene  ikka  leidnud  aega
kunstiloominguks,  on  tajunud  selle   vajalikkust .  Ajaloo  eri   aegadel
on korduvalt kostnud hääli, et  kunst  on  tarbetu  ja koguni kahjulik.”
(Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 8)
“Kunst  on  üks  kommunikatsioonivahendeid.”  (Juri  Lotman:
Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 19)
“ Kunstiteos   olles  maailma  teatud  mudel,  mingi  teade  kunstikeeles,
lihtsalt  ei  eksisteeri  väljaspool  seda  keelt,  nagu  ka  väljaspool  teisi
sotsiaalsete kommunikatsioonide keeli.” (samas, lk  91)
Kunst on  sekundaarne  modelleeriv süsteem. [...]
“Poeetiline  kõne  kujutab  endast  suure  keerukusega  struktuuri.  Ta
on palju  keerukam  loomulikust keelest. [...]  keelematerjalist loodud
komplitseeritud  kunstiline  struktuur  võimaldab   edastada   niisugust
informatsioonihulka,  mida  pole  võimalik  edasi  anda  elementaarse
keelestruktuuri  enda  vahenditega.  Siit  järeldub,  et  antud
informatsioon  (sisu)  ei  saa  eksisteerida  ja  teda  ei  saa  edastada
väljaspool  antud  struktuuri.  Jutustades   luuletuse   ümber  tavalises
kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta vastuvõtjale
enam   sugugi   seda  informatsioonimahtu,  mis  temas  sisaldus.”  (Juri
Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk lk 22, 24-25)
Suuline  vs. kirjalik kirjandus
Kirjandus  võib  olla  trükitud  (raamat),  käsikirjaline  või  ka  suuline
( rahvaluule ).
Kirjandus kasutab erinevaid meediume: tekst võib olla  paberkandjal , samas
on  ka  vanaema   jutustatud    muinasjutt   ning  kuuldemäng  kirjanduslikud
tekstid.
Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi:
a)  kirjalik tekst;
b)  lavastus (aga ka nt kirjandusteose ekraniseering);
Kino  -  film  jm kirjandusega konkureerivad võimalused
Uuemal ajal tuleb arvestada ka internetti  kirjanduskeskkonnana.
“Kunsti mõiste on muutuv ajaloos ja tinglik kultuuris, seepärast on
võimatu piiritleda teda ühekorraga ja igaveseks, määratleda, millega
ta algab ja kus ta lõppeb.
Tuleb eristada, esiteks, funktsiooni ‘olla kunstiteos’ ja, teiseks, asjade
hulka, mis teatud tingimustel võivad selles funktsioonis esineda.”
(Lotman “ Poeetika  lühikursus”)
Nagu Lotman  viitab ,
“ eraldus   Euroopa  kultuuris  kunst  teadusest  ja  käsitööst  suhteliselt
hiljuti     -  renessansiajastul;   teisalt   näib  kunst  olevat  kultuuri
universaalne   komponent :  pole  teada  ainustki  vähegi  arvestatavat
kultuuri,  kus  puuduks  kunst  üldse.  Paljudel  meie  poolt
kunstiteostena  tajutavatel   muistsete   või  eksootiliste  kultuuride
tekstidel  või  esemetel  oli  oma  kultuuris  aga  põhimõtteliselt  teine
funktsioon.  Nii  ühendame  üldmõiste  vanavene  kirjandus  alla  nii
kroonikad kui pühakute elulood, juriidilised dokumendid jne.”
(Lotman “ Poeetika  lühikursus”)
Kitsas kirjanduse mõiste
“ilukirjandus” – mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud
kõrgema staatusega ühiskonnas;
Mida  peetakse  kirjanduseks,  sõltub  kontekstist,  mida  antud   kogukonnas
peetakse kirjanduseks
Laiem kirjanduse mõiste
Kirjandus  hõlmab  ka  nt  selliseid  mittefiktsionaalseid   tekste ,  nagu  nt
autobiograafiad, päevikud, kirjad, ajakirjanduslikud tekstiliigid .
Kirjanduseks  ei  peeta  ainult  kõrgkirjandust,  vaid  analüüsitakse  ka
“madalamaid” žanreid (comics, ajaviiteromaan, ulme, migrantide kirjutatud
tekstid)
Kirjandus meelelahutusena
Tõlgendus e interpretatsioon
Kuidas mõista kirjanduslikku teksti?
Kirjanduslik  tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne
Kirjanduslikku 
teksti 
tõlgendatakse 
reeglina 
mitte 
konkreetsest
situatsioonist lähtudes, vaid üldisemalt
Kirjandusteaduslikke otsuseid on raske tõestada
Tõlgendatakse aga ka nt seaduseid ja Piiblit.
Kirjanduslik tekst on omal moel sümboolne toiming.
Mida tahab autor meile teada anda?
Kas tekst on autori läkitus?
Reeglina siiski eristatakse teksti intentsiooni autori intentsioonist;
Tekst annab tunnistust oma loomeprotsessist?
Võrdlev  kirjandusteadus  e komprativistika
Kirjandust  analüüsitakse  võrdlevalt,  uurimisobjektiks  on  kirjandus  ja  selle
rahvusvahelised ja interdistsiplinaarsed seosed
Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse
Muid tunnuseid:
Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu
Kirjandus on ka teatud süsteem
Intertekstuaalsus
Ka  kirjanduse  lugemine  ( retseptsioon )  moodustab  traditsiooni,  hoolimata
erinevate tõlgenduste põhimõtteliselt lõpmatust arvust
Kirjandus:
Ihonen,  Markku: Sissejuhatus kirjandus­teooriasse . Soome keelest tõlkinud
Pärt Lias.  Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996.
Lotman, Juri: Kunstilise teksti struktuur.  Vene keelest tõlkinud Pärt Lias .
Järelsõna Peeter  Torop ] Ilmunud Tallinn: Tänapäev, 2006.
Lotman, Mihhail. Poeetika lühikursus. — Vikerkaar 1986, 1/3/5; 1987,
1/3/9; 1988, 1
Neithal  Reet ; Lehte Tavel:  Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite
leksikon  keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999.
Kordamiseks, edasi mõtlemiseks
Mis on kirjandus?
Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste?
Mida tähendab J. Lotmani lause “Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem”?
Miks on kirjandusteose vorm oluline?
Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid?
Mille poolest erineb suuline tekst kirjalikust tekstist?
Miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted?
Miks on võimalikud kirjandusliku  teksti erinevad tõlgendused?
Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust?