Kirjanduse tõlgendamise alused Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Eesmärk Sissejuhatav aine. Eesmärgiks on anda ülevaade Fikseeritus (littera ´’täht’ – Literatur; kirjandus kui kirjandusteaduse terminoloogiast, kirjandusžanritest ja kirjanduse midagi kirjutatut) analüüsi põhilistest kategooriatest ja analüüsimimeetoditest. Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Lühikirjeldus: Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas. Semiootikud on küsimusele lähenenud järgnevalt: Kirjanduslikud epohhid. Kirjanduse ja ajaloo suhe.
Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: 1. Mis on kirjandus? - Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. - Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) - Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) 2. Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? - Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. - Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus
viisil ja termineid teatud tähenduses; Humanitaarteadustes tõestatatakse uurimisel oma tulemusi teisiti kui nt loodusteadustes. Samuti on küsitav tulemuste kontrollitavus. Kirjandusuurimus on loomu poolest osalt kauduurimus, neid nähtusi, mida uurimus tõeliselt puudutab, ei saa enamasti vahetult kontrollida ega mõõta. Mis on kirjandus? üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjandus" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas; Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks Laiem kirjanduse mõiste Kirjandus hõlmab ka nt selliseid mittefiktsionaalseid tekste, nagu nt autobiograafiad, päevikud, kirjad, ajakirjanduslikud tekstiliigid. Kirjanduseks ei peeta ainult
Mis on kirjandusteadus? Kirjandusteooria uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne ehk uurija seisukohtadest sõltumatu. Selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat, otsib midagi uut. Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kirjanduse tunnused: kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus, fikseeritus, suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Mida tähendab Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. Kunst on märgisüsteem. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri
Kirjandus oleks primaarsete ja sekundaarsete printsiipide kooskõla. Retoorika Retoorika `ars bene dicendi', väitluskunst, kõnekunst. Retoorika alged juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana-Kreekas demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse, mis tagas ka kõnekunsti õitsengu, kujunes süsteemiks. Aristoteles, Cicero, Quintilianus. Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat (formaalloogiline mõiste, praegu ka konkreetse sisuga klisee, stereotüüp, motiiv või teema) kui ka retoorilisi teksti interpreteerimise võtteid. Esteetika - kirjandus kui kunstiliik Kr keeles aisthêtikos - meelelise tajuga seotud. Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi
Reklaami abil saab tõsta raamatute ostetavust. Raamatu tekstile saab anda uue vormi ekraniseeringu või kuuldemängu näol. 6,Mille poolest erineb suuline tekst kirjalikust tekstist? Suuline tekst on autentne. See tähendab, et ta on ühel kujul olemas ühekordselt. Näide: kui vanaema jutustab lapselapsele muinasjuttu mitu korda, teeb ta seda ju iga kord veidi erinevalt: muudab hääli, mõningaid sõnu vms. Kirjalik tekst seevastu on küllaltki püsiv 7.Miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted? Kirjandust on keeruline üheselt defineerida, kuna see on väga mitmekihiline. Kirjanduse olemus ning väärtustamine sõltuvad eelkõige kultuurist (maailmapildist), traditsioonidest, ajastust ning isiklikest väärtushinnangutest. 8.Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused? Sisuliselt samal põhjusel, miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted. Tõlgendada saab mitmest
jutustaja nähtavuse aste jutustaja teadmiste aste (vrd. fokusseerija, tegelane) jutustaja usaldusväärsus publik tekstis jäljendamise (mimesise) & jutustamise vahekord Barack ütles midagi Armastan Michelle'i lühikokkuvõte: On lugu, tekst & jutustamine. Hiljem ei tohiks ära unustada, et on jutustamine & fokusseerimine. 6. SLAIDSHOW Draama (ehk dramaatika) näidend - tekst, mis kuulub kirjanduse alla, suhestub teatriga, teatri naaberteemadega lavastus/etendus - on seotud teatriga, lavastuse seisukohalt näidend on invariant (olen lavastaja - minu variant), variante tekitav teisendus / tõlgendus. näidend realiseerub lavastusena.; muutub iseseisvaks kunstiteoseks. lavastus on teatri kavas, etendus on konkreetne variant (ühel õhtul teatris) dramaturiga kindlasti ei ole kirjanudse põhiliik (ei tohi segi ajada draamat & dramaturgiat.
Subjektiivsus vs objektiivsus; valdav vaatepunkt vs vaatepunktide paljusus püsiv vs muutuv vaatepunkt Kestus. Genette eristab neli põhilist jutustuse kiirust. 1) väljajätud lõputult kiire 2) kokkuvõte suhteliselt kiire 3) stseen suhteliselt aeglane 4) deskriptiivne paus nullprogress Vaatepunkti küsimused Genette'i käsitluses Moodus (distants, perspektiiv, fookus) vs. hääl (ehk fokalisatsioon vs. narratsioon: Kes näeb/ tajub? vs. Kes räägib?) Fokalisaatori mõiste see, kes vastutab jutustuses väljendatud vaatepunkti eest Fookus näitab, kui kaugele tegelaskuju ellu (mõtetesse, tunnetesse jms) meil on võimalik tungida ning kui paljusid karaktereid meil üldse lubatakse lähemalt vaadelda. Genette, Gérard: Narrative Discourse. Oxford 1980. Nullfokalisatsioon jutustaja teab tegelaskujust rohkem (jutustaja > tegelaskuju) Sisemine fokalisatsioon - jutustaja ja tegelaskuju teadmised on võrdsed (jutustaja = tegelaskuju)
Kõik kommentaarid