sportlased, arstid, juhendajad pealtvaatajad. saavutavad edu inimese Internatsionaalne Vaatemänguline kehalise Informatiivne fun.- fun.-Haarab suuri ja tunnetus- integratiivne ettevalmistuse inimmasse- fun.-teadmised funktsioon Massikommunika (täiuslikkuse) tehnikast ja väljendub tsiooni vahend vajaliku treeningu- rahvusvahelises taseme metoodikast koostöös spordi saavutamine valdkonnas Spordi
Ta leidis kaks enesetapu faktorit: loomulik nivoo (seotud looduslike, klimaatiliste ja asustussüsteemist tulenevatest faktoritest) sotsiaalne nivoo (ühiskondlikud ja kultuurilised riskifaktorid). Enesetapu vormid NORMATIIVNE: Anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused, muutuvad normid, ühiskonna ebaküllaldane kontroll indiviidi üle) Fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest ettekirjutustest ja reeglitest). INTEGRATIIVNE: Egoistlik enesetapp (isolatsioon sotsiaalsest grupist, vähesed suitsidaalset käitumist taunivad ettekirjutised) Altruistlik enesetapp (liigne integreeritus gruppi) Enesetapu põhjused Vaimsed häired, kannatused, stress, üksindus Lein, õnnetust, süü-või autunde pärast Põgenemaks karistusest või kiusavast keskkonnast Vigastuse tõttu, eneseohverdus Finantsprobleemide tõttu Sõjaväelise või sotsiaalse taktikana(nt. Kamikaze)
neil on sageli ajus madal serotoniini tase . Üks teadlane on nimetanud serotoniini kui vägivalla impulsi "piduriks" . Seega on sellistel inimestel vaja antidepressante ,mis suurendavad serotoniini taset ajus . Enesetapu vormid Normatiivne anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused, muutuvad normid, ühiskonna ebaküllaldane kontroll indiviidi üle). fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest ettekirjutustest ja reeglitest). Integratiivne egoistlik enesetapp (isolatsioon sotsiaalsest grupist, vähesed suitsidaalset käitumist taunivad ettekirjutised), altruistlik enesetapp (liigne integreeritus gruppi). Wassermani käsitluse järgi võib suitsiid olla võimalus psüühiliste konfliktide lahendamiseks, millest inimene ei ole osaliselt või täielikult teadlik. Konfliktid inimeses eneses reflekteerivad kättemaksutahet, tahet karistada ennast või teisi või tahet põgeneda süütunde eest. Enesetapu põhjused
surma. Enesetapu meetodid Enamus enesetapjaid kasutab poomist, mürgitamist või tulirelvi. Vähem populaarsed on hüppamine (katuselt või sõiduvahendi ette), uppumine, enesepõletamine, nälgimine ja verest tühjaks jooksmine. Enesetapu vormid Normatiivne: anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused, muutuvad normid) fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest ettekirjutustest ja reeglitest) Integratiivne: egoistlik enesetapp (isolatsioon sotsiaalsest grupist) altruistlik enesetapp (liigne integreeritus gruppi) Suitsiidid Eestis Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka. 2008. aastal sooritas Eestis enesetapu 242 inimest. Endises Nõukogude Liidus kuulus enesetapp keelatud teemade hulka. Esmakordselt avalikustati teadlaste jaoks andmed enesetappude kohta Gorbatsovi "perestroika" ajal.
vastastikuses sõltuvuses ühe või enama eesmärgi saavutamiseks. 14.Kirjeldage meeskonnatöö juhtimise põhimõtteid Diktaatorlus. Üks rühma liikmetest dikteerib lõpptulemuse ilma teiste mõjutusteta. Maksimaalseks tulemuseks saab olla 50%. Rühmatöö tulemuseks võib olla ka nõrgim tulemus 20%. Kompromiss. Otsitakse keskmist tulemust. Kompromiss on tähtis kui eesmärgiks on rühma kooshoidmine, konsensus ja sobitamine väliste tõhuseesmärkide asemel. Integratiivne meeskonnatöö (integreeriv rühmatöö) Kogutakse kogulahenduse leidmiseks kõik rühma ressursid. Meetod eeldab teiste poolt esitatud ettepanekutest arusaamist, erimeelsustega leppimist probleemi lahendamise eeldusena, võimet objektiviseerida asjad sõltumata sellest, kes esitab, isikliku autoriteedi vähendamist. Tulemus 100% Sünergiline rühmatöö. Sünergilises rühmatöös koob rühm midagi uut ja enamat, kui selle liikmete kompetentsi summa
ja 1960. aastatel kasvatuse ja õpetamise süsteemse ning kompleksse käsituse idee. Eduka õppetegevuse eeldus on õpetaja ja õpilase vastastikune mõju ja vastastikune rikastamine. Kasvatus on kasvandiku ja kasvataja vaheline vastastikune toime, mis loob soodsad tingimused õpilase isiksuse juhtimiseks. 2 Kogu elutegevust tuleb uurida inimese arengu kontekstis. Pedagoogika on integratiivne teadus, mis põhineb psühholoogial, sotsioloogial, füsioloogial ja teistel teadmisvaldkondadel. Rühmatöö kontseptsiooni välja töötamine, mis on suunatud iga õpilase isiksuse arengule. Ta püüdis orienteerida õpetajat isiksuslikule lähenemisele. Töötas välja integraalse didaktika kontseptsiooni. Ainult intellektuaalsele arengule orienteeritud didaktikateooria ei peegelda tervikliku isiksuse kujunemise protsessi täielikult
jätkuvalt SÜNERGIA Meeskonnatöö juhtimine: · Diktaatorlus üks rühma liikmetest dikteerib lõpptulemuse ilma teiste mõjutusteta. Max tulemus 50%, rühmatöös 20% · Kompromiss otsitakse keskmist tulemust. Keskväärtus 33,3%. Kompromiss on tähtis kui eesmärgiks on rühma kooshoidmine, konsensus ja sobitamine väliste tõhususeeesmärkide asemel · Integratiivne meeskonnatöö kogutakse kogulahenduse leidmiseks kõik rühma ressursid, meenutab natukene ajurünnakut, tulemus 100% · Sünergiline rühmatöö meeskonnas loovad inimesed midagi rohkemat kui üksi, suur innustatus, ei säili kaua. TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma. Lihtne motivatsiooni protsess:
III NÄRVISÜSTEEM Organismi integratiivne süsteem. Koordineerib kogu organismi talitlust. Mõjutab erinevate elundkondade tööd, kooskõlastab seda. Jaguneb peaajuks ja seljaajuks. Närvid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Närvid varustavad kudesid. Koosneb närvirakkudest. Närvirakul (neuronil) eristatakse raku keha ja jätkeid. Jätkeid on kahte liiku: taksonid ja dendriinid. Aksoni funktsioon on juhtida erutust närviraku kehast innerveeritava elundi/rakuni ... Osa taksoneid on sensoorse (tundlikust juhtiva) iseloomuga
finantsprobleemide tõttu, eneseohverdus, sõjaväelise või sotsiaalse taktikana(nt. Kamikaze), uskudes, et elul pole väärtust( absurdism, pessimism, nihilism), osaledes mõnes religioosses kultuses, üksindus. 3.1 ENESETAPU VORMID Normatiivne: · anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused, muutuvad normid, ühiskonna ebaküllaldane kontroll indiviidi üle). · fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest ettekirjutustest ja reeglitest). Integratiivne: · egoistik enesetapp (isolatsioon sotsiaalsest grupist, vähesed suitsideaalset käitumist taunivad ettekirjutised), · altruistlik enesetapp (liigne integreeritus gruppi). 4 4. SUITSIIDI SURMA LEIN Uuringud on näidanud, et eri surmapõhjuste puhul on lein erinev ja suitsiidisurma lein on eriti raske, mille puhul tavalised reaktsioonid on sügavamad
soovid ja vajadused) ja välised (materiaalsed, teiste inimeste kaudu tulevad). 29. Rahulolu - kui emotsionaalne seisund kajastab vajaduste rahuldatuse astet, suhtumine aga vajaduste intensiivsust. 30.Vajadus 31.Eneseteostus 32. Enesemotivatsioon - inimese võime panna end ise püüdlema teatud eesmärkide poole ilma välise surveta. Lihtsamalt öeldes tähendab enesemotivatsioon võimet teha asjadest, mida peab tegema, asjad, mda inimene tahab teha. 33.Väärikus - integratiivne näitaja, mis koosneb lugupidamisest iseenda ja teiste vastu, oma väärtuslikkuse tunnetamisesest ja teiste inimeste austamisest. Väärikus tähendab ka sisemiste printsiipide ja väärtuste olemasolu ning nendest kinnipidamist igapäevaelus. Teemad 1. Organisatsioonikäitumine Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on
Sensoorne retseptor võib tähendada sensoorse neuroni dendriite, aga ka spetsiaalseid rakke, mis on tundlikud ühe või teise muutuja suhtes organismisiseses või välises keskkonnas. Närvisüsteemi funktsioonid: · Sensoorne valvur retseptorid avastavad organismi sisesed muutused, näiteks vere liigse happelisuse või välised muutused nagu vihmapiisa käele langemine ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide pea- või seljaajju. · Integratiivne sensoorse info taju, analüüs, talletamine ning sellest lähtuvate otsuste langetamine enamasti peaaju tasandil. · Motoorne vastusreaktsiooni andmine sensoorsele infole lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu. Neuronid: · Sensoorne e aferentne neuron toob infot närvisüsteemi suunas, enamasti unipolaarne, spetsiifilise retseptoriga seotud. · Interneuron e assotsiatsiooni neuron kesknärvisüsteemi vahelüli sensoorsetele ja
suunata praktilist tegevust 37.Religioon kui sotsiaalne institutsioon Religioon on uskumuste süsteem,mis põhineb arusaamisel,et jumalik jõud juhib staatust ja suunab inimest ebamaise suunas. 38.Religiooni neli funktsiooni Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on 4 funktsiooni: · Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. · Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. · Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel. · Psühhoteraapiline avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad. 39.Religiooni struktuuri osad 1.Pärinemismüüt(sõna müüt viitab mitte ebaõiglusele ,vaid asjaolule ,et kirjeldatud sündmusi
võime tootmisprotsessi eesmärke ja mobiliseerib kaudu ning muudab indiviide ning teisi ressursse keskkonna kasutatavateks vastavalt nende objektideks. võimalustele. Kultuuriline ja Integratiivne motivatsiooni alasüsteem süsteem Latent pattern- Integration maintenance Teatud kogumi ühised Ühiskonnas olemas olevad aga ka üldistatud
Olulisemateks taju omadusteks,lisaks juba kirjeldatud terviklikkusele,struktuursusele ja produktiivsusele,on taju mõtestatus,valivas,konstantsus,apertseptiivsus jaa ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus lähendab tajutava teadlikustamist,mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja otstarbe mõistmisega.Taju on alati teatud määral üldistus.Ta on tervik,mis saadakse esemete üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel.Tavaliselt on integratiivne taju iseeneslikuna näiv,kiire,momentaanne. Kui taju ei oleks konstantne,kohtuksime igal sammul tajumistingimuste(kauguse,valguse,värvi,vaatenurga jm) muutudes uuete,meile senitundmatute või tuntud,kuid moonutatud esemetega ning kakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda,mida varem tundsime ja kasutasime. INIMESE TAJUMINE Inimesetaju protsessid ja mehhanismid
4) Kohaliku valitsuse esmatasand omavalitsused Eestis vallad ja linnavalitsused, mujal ka kommuunid reaalne maakooslus, kus inimesed elavad. 5) Keskvalitsuse regionaalsed struktuurid nt tolliametil on valitsusasutused vajalikes kohtades kohapeal, ka migratsiooniamet jt. 6) Osavallad ei ole võimufunktsiooni, neile delegeeritakse juhtimisfunktsioonide täitmine. KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMISE PÕHIMÕTTED JA TÜÜBID INTEGRATIIVNE AUTONOOMNE (duaalne) Põhiline osa tuleb riigi eelarvest grantidena. Kõik, mis võimalik otsustada kohapeal. Võim Toimub ümberjaotamine vastavalt kohalikule delegeeritakse kohalikule omavalitsusele. Isesei- nõukogu vanem täitevvõi m
kohta. Kui vaadata minevikku, siis prantslased tahtsid oma kolooniates luua kohaliku eliidi kaasamise teel Prantsusmaa „jätku“. 22. Religiooni kui sotsiaalse institutsiooni neli funktsiooni Regulatiivne – levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ning reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ja esitab teatud käitumisstandardid. Integratiivne – liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. See funktsioon esineb ühiskonna, sotsiaalse grupi, sotsiaalse institutsiooni ja isiksuse tasandil, kuid kõige mõjusamalt religioossete koosluste tasandil. Kommunikatiivne – võimaldab usklike suhelda jumalaga ja omavahel. Psühhoteraapiline – avaldab usklikele positiivset
seotud käitumised. Lisaks on viirukite põletamine kodu puhastuse eesmärgil maagiline rituaal ning poolvääriskivide kandmine, uskumaks, et need aitavad elus paremini toime tulla, on maagiline uskumus. 105. Mis on religooni funktsioonideks? · Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. · Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. · Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel. · Psühhoteraapiline avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad. 106. Funktsionalistlik (sh Durkheimi käsitlus) ja konfliktiteoreetiline käsitlus (sh Max Weber, Karl Marxi nägemus religioonist).
asendusraviga; abi saab ka psühhoteraapiast). Kognitiivne areng: Ilmneb mälu langus siiski tihe seos eluviisidega! Intelligentsus stabiilne kuni 50-60 . Voolav ja kristalliseerunud intelligentsus -Voolav: neuroloogilisest arengust sõltuv võime tulla toime uue infoga (seoste loomine, põhjendamine, üldistamine jne). Kristalliseerunud: võime meenutada ja kasutada omandatud infot. Keskeas voolav int. langeb ja kristalliseerunud int. tõuseb. Integratiivne mõtlemine. (kogemused kompentseeruvad seda , et raske midagi õpida). Sotsiaalne ja isiksuse areng: Erikson: produktiivsus vs stagnatsioon- inimene jõuab rutiini, kõik juba olemas ei tea mida nüüd teha. On vaja leida uus motivatsioon, mille nimel tegutseda. Abielu kiindumus suhetes esikohale uus kvaliteet (vastandina kirele, seksuaalsusele) . Abielu püsivuse
Aju anatoomilised muutused: ajuvatsakeste süsteemi, vagude laienemine ; aju väikesed mõõtmed ; muutused külg- ja kolmandas vatsakeses , vähem hallainet oimusagaras ; aju vähenenud või pöördlateraalsus ja ebasümmeetria ; meestel suuremad muutused Aju funktsionaalsed muutused: otsmikusagara funktsioonihäired ; funktsionaalse asümmeetria puudulikkus ; dopamiinergilise neurotransmissiooni muutused basaalganglionides Integratiivne lähenemine Tulevased skisofreeniahaiged on pärilikel või anatoomilistel põhjustel teistest vastuvõtlikumad, haavatavamad; haigestuvad elu stressi-või kriisiperioodidel. Skisofreenia algus: eelnähud mõnest päevast aastateni. Meestel 20-28a ; naistel 24-32a. Skisofreenia sümptomid: a mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine b luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõivatusest mis selgesti hõlmavad keha või
tegema, tehnika muutus 2) kultuur loob uued struktuurid, Ogburni järgi kohanevad kultuuri osad pärast uue tehnoloogia rakendamist eri kiirusega. 3) konfliktid annavad märku probleemidest 4) kultuurielementide levik teistest ük-dest. 12. Religiooni põhielemendid (viis) ja funktsioonid (neli) - 1) grupi usu olemasolu, seotud pühade mõistetega, uskumuste kogum, eriliste tegevuste kogum, ettekujutused pühast elust. 2) regulatiivne-levitab teatud norme, integratiivne- liidab in ja tagab korra, kommunikatiivne-kultuse tasand, psühhoteraapiline- positiivse mõju avaldamine usklikele. 13. Perekonna kui institutsiooni funktsioonid (viis) ja kui väikese grupi tunnused (viis) - 1) bioloogilise järjepidevuse säilitamine, kultuurilise -.-, annav lastele sots seisundi, rahuldab indiviidi emotsionaalsed vajadused, on sots kontrolli süsteem. 2) väikearvuline kollektiiv (grupp), moodustamise alus (nt abielu), ühtne eesmärk,
*eeldab grupis sellesse uskujate olemasolu *seondub mõistetega, mida loetakse pühadeks *on mõtestav teatud uskumuste kogumina *tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit * sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust Funktsioonid: Regulatiivne – põhineb ja evitab ühiskonnas väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumistandardid. Integratiivne –liidab inimesi ühiskonnas, tahab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse Kommunikatiivne – eelkõige kultuslik, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel Psühhoteraapiline – kultuse tasandil, avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad 5 Perekonna kui institutsiooni funktsioonid (5) ja kui väikese grupi tunnused (5) (228-231)
Kindlasti on selline õpitulemus ka enamiku õpetajate prioriteetide hulgas. Seda eesmärki täidab ka hinne (vrd töötasu) Lähtutakse ka tõsiasjast, et põhikooli töö – ja tehnoloogiaalast aktiivõppet toetavad õppevahendid puuduvad sootuks. 1.2.2. Eesmärgiseade Töö – ja tehnoloogiaõpetus põhikoolis peaks olema ( vt lk. ): põhisisult rahvuslikku kogemust, innovaatikat ja kaasaegset tehnoloogiat ja õpilaste loovat praktilist tegevust seostav; integratiivne, luues soodsad võimalused erinevates õppeainetes omandatu loovaks rakendamiseks; laialt ja mitmekülgselt ette – valmistav, loomaks võimaluse oma mõtte ja praktilist tegevust kvalitatiivselt uuel tasandil analüüsida, kohandada, arendada;
... Kindlasti on selline õpitulemus ka enamiku õpetajate prioriteetide hulgas. Seda eesmärki täidab ka hinne (vrd töötasu) Lähtutakse ka tõsiasjast, et põhikooli töö ja tehnoloogiaalast aktiivõppet toetavad õppevahendid puuduvad sootuks. 1.2.2. Eesmärgiseade Töö ja tehnoloogiaõpetus põhikoolis peaks olema ( vt lk. ): põhisisult rahvuslikku kogemust, innovaatikat ja kaasaegset tehnoloogiat ja õpilaste loovat praktilist tegevust seostav; integratiivne, luues soodsad võimalused erinevates õppeainetes omandatu loovaks rakendamiseks; laialt ja mitmekülgselt ette valmistav, loomaks võimaluse oma mõtte ja praktilist tegevust kvalitatiivselt uuel tasandil analüüsida, kohandada, arendada;
Myers, D. G. 1996. Social Psychology. McGraw-Hill. INC. Shaughnessy, J. J., Zechmeister, E. B.., Zechmeister, J.S. 2003. Research Methods in Psychology. McGraw-Hill. Sommer, S., Sommer, B. 1997. Practical Guide to Behavioral Research. Tools and Techniques. Fourth Edition. Oxford University Press. Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 3 1. Inimese uurimise tasandid (Myers,1996) INTEGRATIIVNE SELETAMINE Teoloogia Filosoofia Sotsioloogia Sotsiaalpsühholoogia Psühholoogia Bioloogia Keemia Füüsika ELEMENTNE SELETAMINE
Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neuronitevaheliste ühenduste, sünapsite formeerumist. Nende varaste protsesside hulka kuuluvad 1) loote esmase närvisüsteemi kujunemine; 2) närvirakkude ehk neuronite sünd primitiivsetest
4) intellektuaalne (religioossete teadmiste ulatus teatud grupi pühakirja, usudogmade ja rituaalide osas); 5) järelduslik (religioosse usu, tegevuse, kogemuste ja teadmiste mõju muudele eluvaldkondadele antud indiviidi puhul). 89. Mis on religooni funktsioonideks? - Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. - Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. - Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel. - Psühhoteraapiline avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad. 90. Funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline käsitlus.
(kes ma olen, sots. rühm, võrgustikud) ja suhtumine-hoiakud-motivatsioon. Teise keele omandamist mõjutavad individuaalsed, sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised, kognitiivsed, psühholoogilised ja mitte- keelelised tegurid, aga olulisimad on tundetegurid ehk motivatsioon, hoiakud, õppija keeleline minapilt ning keelehirm. Gardneri järgi jaguneb motivatsioon 2ks: integratiivne (õppija positiivne huvi sihtkeele kõnelejate-kultuuri vastu, soov olla interaktsioonis selle keele kõnelejaskonnaga) ning instrumentaalne (keeleõppel on praktiline eesmärk, mille taustal on uue keele oskusest saadav praktiline kasu ja soodustused, st keeleoskus on vahend saavutada majanduslikku kasu või paremat sots.majanduslikku positsiooni, nt vene- eestlased). 12. SOTSIOLINGVISTIKA JA KEELEIDEOLOOGIA. Ideoloogia on teatud ühiskonnale või sots. grupile
ebavõrdsust. Paljud religioonid teenivad nn. mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu. Ilmselgelt teenib selline funktsioon valitsevate klasside huve. 107. Mis on uskumuste funktsioonid? Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel. Psühhoteraapiline avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad. Samuti jagatakse religioon vastavalt hingepäästmise iseloomule, milleks 1) valitakse passiivne (müstitsism) või
Sotsioloogia alused Liina Käär 5. Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust 73. Mis on religooni funktsioonideks? Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on 4 funktsiooni: 1. Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. 2. Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. 3. Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel. 4. Psühhoteraapiline avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad. 74. Funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline käsitlus.
· Ilmneb mälu langus siiski tihe seos eluviisidega! · Intelligentsus stabiilne kuni 50-60 · Voolav ja kristalliseerunud intelligentsus o Voolav: neuroloogilisest arengust sõltuv võime tulla toime uue infoga (seoste loomine, põhjendamine, üldistamine jne) o Kristalliseerunud: võime meenutada ja kasutada omandatud infot · Keskeas voolav int. langeb ja kristalliseerunud int. tõuseb · Integratiivne mõtlemine Sotsiaalne ja isiksuse areng · Erikson: produktiivsus vs stagnatsioon · Abielu kiindumus suhetes esikohale (vastandina kirele, seksuaalsusele) o Abielu püsivuse "retsept": pos suhtumine partnerisse, pühendumus, jagatud eesmärgid · Vanemlikkuses - "tühja pesa" sündroom. o Vahel ka "mitte nii väga tühja pesa" sündroom · Lahutus nn "teise ringi" fenomen
religiooni jms kohta. Kui vaadata minevikku, siis prantslased tahtsid oma kolooniates luua kohaliku eliidi kaasamise teel Prantsusmaa "jätku". 22. Religiooni kui sotsiaalse institutsiooni neli funktsiooni Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on neli funktsiooni. Regulatiivne evitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ning reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ja esitab teatud käitumisstandardid. Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. See funktsioon esineb ühiskonna, sotsiaalse grupi, sotsiaalse institutsiooni ja isiksuse tasandil, kuid kõige mõjusamalt religioossete koosluste tasandil. Kommunikatiivne võimaldab usklikel suhelda Jumalaga ja omavahel. Psühhoteraapiline avaldab usklikele positiivset mõju, annab neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ning hädad. 23
Prantsusmaal on vastav näitaja 46%, aga välisele võrdsusele vaatamata nöögitakse seal immigrante tegelikult rohkem kui Suurbritannias. 20. Religiooni kui sotsiaalse institutsiooni neli funktsiooni Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on neli funktsiooni. Regulatiivne – evitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ning reguleerib ini-meste sotsiaalset käitumist ja esitab teatud käitumisstandardid. Integratiivne – liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. See funktsioon esineb ühiskonna, sotsiaalse grupi, sotsiaalse institutsiooni ja isiksuse tasandil, kuid kõige mõjusamalt religioossete koosluste tasandil. Kommunikatiivne – võimaldab usklikel suhelda Jumalaga ja omavahel. Psühhoteraapiline – avaldab usklikele positiivset mõju, annab neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ning hädad. 21. Otsustusinstitutsioonid
3)Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4)Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 5)Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust 73. Mis on religooni funktsioonideks? Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on 4 funktsiooni: 1. Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. 2. Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. 3. Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel. 4. Psühhoteraapiline avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad. 74. Funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline käsitlus.
106. Mis on maagia? Näited maagia kohta. . 107. Mis on religooni funktsioonideks? Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on 4 funktsiooni: 1. Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. 2. Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. 3. Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel. 4. Psühhoteraapiline avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad. 108. Funktsionalistlik (sh Durkheimi käsitlus) ja konfliktiteoreetiline käsitlus (sh Max Weber, Karl Marxi nägemus religioonist).
06.dets.201 9 Arengupsühholoogia Kognitiivne areng Ilmneb mälu langus – siiski tihe seos eluviisidega! Intelligentsus stabiilne kuni 50-60 Voolav ja kristalliseerunud intelligentsus o Voolav: neuroloogilisest arengust sõltuv võime tulla toime uue infoga (seoste loomine, põhjendamine, üldistamine jne) o Kristalliseerunud: võime meenutada ja kasutada omandatud infot o Keskeas voolav int. langeb ja kristalliseerunud int. tõuseb Integratiivne mõtlemine Schaie kognitiivse arengu teooria Omandamine (lapsepõlv, murdeiga) – teadmine iseenesest Saavutamine (noorem täisiga) – teadmiste abil kompetentseks, sotsiaalne vastutamine (keskiga) – vastutus teiste eest, Täidesaatev funktsioon (keskiga, vanadus) – kompleksed suhted erinevatel tasanditel Reintegratsioon (vanadus) – tähenduslikkus Sotsiaalne areng Erikson: produktiivsus vs stagnatsioon
Charles Bonnet sündroom - Nägemistaju langemisel tekivad visuaalsed hallutsinatsioonid - Säilib teadlikkus nende nägemuste suhtes - Tavaliselt nähakse inimesi, nägusid, vähema loomi, taimi ja elutuid objekte - Aktivatsioon käävikujulsies käärus: värviinfo – posterioorne osa; näod – keskmine osa; objektid – parempoole keskmine osa Kiirusagarate anatoomiline jaotus Kiirusagarate ühendused - Paljude teiste aladega ühendatud - BG – integratiivne töötluskeskus Kiirusagarate tööpõhimõtted - Funktsionaalselt saab hargistada – ürimaarne somatosensoorne osa ja posterioorne parietaalne osa - Oluline roll ümbritseva keskkonna tajumisel ja selles orienteerumisel - Hindab ja reageerib keskkondlikele stiimulitele bottom-up töötluse põhimõtetel - ……… Posttsentraalkäär - BA 3, 2, 1 - Siia konvergeerub tundlikkusinfo mõlemalt poolt näo aladelt ja vastaskehapooltelt Ülemine parrietaalsagarik - BA 5, 7
43 · Alas, R. Strateegiline juhtimine. Tallinn: Külim, 1997 ptk.4.4, lk.126-138: strateegilised muudatused. 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid Mõiste ,,organisatsioon" võib tähendada suhteliselt erinevaid asju. Siimon, Vadi (1999) toovad välja selle mõiste tähendustena: · Institutsionaalne organisatsioon, · Instrumentaalne organisatsioon, · Funktsionaalne organisatsioon, · Integratiivne organisatsioon. Institutsionaalne organisatsioon - ettevõte on organisatsioon Universaalse organisatsioonimõiste edasiarendus. Universaalne organisatsioonimõiste hõlmab igat liiki ühendusi, süsteeme: kogu ühiskonda, konkreetsemalt nii ettevõtteid, haldusasutusi kui ka usundilisi, heategevuslikke, sõjalisi ja paljusid teisi ühiskonna institutsioone. Organisatsiooni ja institutsiooni samastamine tuleb sellest, et inimest
Cyclic AMP või IP3) 4) Võivad aktiveerida intratsellulaarseid retseptoreid selleks, et moduleerida spetsiifiliste geenide transkriptsioon 3. Autonoomse närvisüsteemi talitluse põhijooned. Sümpaatilise ja parasümpaatlise süsteemi anatoomiline ehitus. Autonoomse närvisüsteemi virgatsained ja retseptorid. Sümpaatilise ja parasümpaatilse närvisüsteemi roll organism talitluses. Hüpotalamus on põhiline ANS integratiivne keskus. Sisend ajukoorest limbilise süsteemi kaudu mõjustab hüpotalamuse funktsiooni. Teised kontrolli mehhanismid on seotud ajukoore, retikulaarformatsiooni ja seljaajuga. Autonoomsel NS-l kahe neuroniline ühendus KNS ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Efektorid : ANS jaoks südamelihas, silelihased ja näärmed. Tugevasti müeliniseeritud aksonid somaatilistes
eraldatakse, säilitades tuumfunktsioonid (kompressioon). Jutustav tekst on tõlgitav, ei kannata suurt kahju, teistesse semiootil süsteemidesse on tõlkimatud ainult jutustatuse märgid (esimene, kõrgeim tasand). Integratsiooniprotsess seisneb selles, et alamastmel üksteisest eraldi seisvad elemendid integreeruvad jutustuse tasandil. (Greimasi isotoopia, mõtteline ühtsus mis tekstis tekib. Sisemine isotoopia tekstis on sama laadi mis isotopism teksti ja konteksti vahel.) Iga integratiivne tasand annab oma mõtte edasi alamatele tasanditele ega võimalda neil omatahtsi tantsida vaid determineerib vertikaalse telje. B järgi loeme nii horisontaalis kui vertikaalis, liikudes mõlemal teljel samaaegselt. Nagu juba vene vormikoolkonna skeemid (Brik, Propp), töötab ka Barthes’i oma päris hästi tugeva žanrikaanoniga tekstide (krimkade ja actioni) peal, keerulisema proosaga jääb jänni. 3. Strukturalistliku ja poststrukturalistliku kirjandusteadusliku paradigma
taju mõtestatus, valivus, konstantsus, apertseptiivsus ja ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Inimene tajub reeglina objekte, millel on tema jaoks mingisugune mõte, tähendus , sisu. Taju on alati teatud määral üldistus. Ta on tervik, mis saadakse esemete/nähtuste üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Tavaliselt on integratiivne taju iseeneselikuna näiv, kiire, momentaanne. Üldistuse lihtsaim aste on äratundmine. See on mäluta mõeldamatu ning seisneb hetkel vastu võetava paigutamises olemasolevate mälukujundite hulka. Järgmine põhiomadus valivus. Aistingute jaoks muutumatust füüsiliste ärritajate hulgast eraldab taju välja kord ühe, kord teise tõlgenduse ja/või objekti. Taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõjuvate esemete/nähtuste või tunnuste
taju mõtestatus, valivus, konstantsus, apertseptiivsus ja ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Inimene tajub reeglina objekte, millel on tema jaoks mingisugune mõte, tähendus , sisu. Taju on alati teatud määral üldistus. Ta on tervik, mis saadakse esemete/nähtuste üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Tavaliselt on integratiivne taju iseeneselikuna näiv, kiire, momentaanne. Üldistuse lihtsaim aste on äratundmine. See on mäluta mõeldamatu ning seisneb hetkel vastu võetava paigutamises olemasolevate mälukujundite hulka. Järgmine põhiomadus – valivus. Aistingute jaoks muutumatust füüsiliste ärritajate hulgast eraldab taju välja kord ühe, kord teise tõlgenduse ja/või objekti. Taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõjuvate esemete/nähtuste või tunnuste
tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Inimene tajub reeglina objekte, millel on tema jaoks mõte/tähendus/sisu. Mõtestatuse puudumisel ei osata tajutavat paigutada tuttavate kategooriate alla, ei osta nähtavat seletada ega tegevuses ära kasutada. Taju on alati teatud määral üldistus. Taju on tervik, mis saadakse esemete/nähtuste üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Tavaliselt on integratiivne taju iseeneslikuna näiv, kiire, momentaanne. Äratundmine mäluta oleks see mõeldamatu, seisneb hetkel vastu võetava paigutamises olemasolevate mälukujundite hulka. Üldistav äratundmine toimub objekti rühmitamisena mingi suurema grupi hulka. Tuleb lihtsalt esile, kui mõtleme sellele, kuidas sama otstarbega objekt saab sama nimetuse, sõltumata sellest, et teostuselt on tegemist erinevate näidistega. (n meloodia on ikka meloodia, kuigi mängitakse erinevate instrumentidega)
Intelligentsus stabiilne kuni 50-60 vaimsed võimed püsivad stabiilsed võimekus on heas seisus. Voolav ja kristalliseerunud intelligentsus. Voolav ja kristalliseerunud intelligentsus. Voolav inimene omandab järjest uusi oskusi ja teadmisi. Kristalliseerunud salvestus, võime meenutada ja kasutatada omandatud infot. Keskeas voolan intelligentsus langeb ja kristaliseerunud intelligentsus tõuseb. Vanaduses sõltub mälu ja intelligentsus eelnevast pagasest. Integratiivne mõtlemine paindlikus mõtlemises ei ole enam nii kiire ja võimekas, aga toetudes oma kogetule pagasile suudab ta kasutada oma kogemusi rohkem ära võime järeldada oma olemasolevate teadmiste baasil. Peck'i täisea konfliktod, neist neli esimest keskeas: Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine 64 Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel
18.1.10. Uskumuste süsteemide funktsioonid Usundid ja rituaalidel põhinevad süsteemid rahuldavad nii individuaalseid kui grupivajadusi. Nad on suure hulga maiste nähtuste tõlgendamise süstemaatilised meetodid. Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on 4 funktsiooni: 1. Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. 2. Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. 3. Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel. 4. Psühhoteraapiline avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad. Samuti jagatakse religioon vastavalt hingepäästmise iseloomule, milleks 1) valitakse
Üks võime, mis inimesel on, on manipuleerida ruumiga oma peas, ajus. NEURO 11 Oma ruumi omadusi ära kasutada ruumi ..nt teist külge jne. RUUMITAJU – üks integratiivne funk on see. 33-36 min kuula üle!! Distaalne ruum – jääb kehast eemale ehk on kaugem ruum ehk on haardeulatusest kaugemal. Neuroid,mis vastutavad nende visuaalsete tajude eest, on sisult erinevad. Inimene peab liikuma, et jõuda kuskile/võtta midagi jne
religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit; religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust. Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on neli funktsiooni. o Regulatiivne – evitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ning reguleerib ini- meste sotsiaalset käitumist ja esitab teatud käitumisstandardid. o Integratiivne – liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. See funktsioon esineb ühiskonna, sotsiaalse grupi, sotsiaalse institutsiooni ja isiksuse tasandil, kuid kõige mõjusamalt religioossete koosluste tasandil. o Kommunikatiivne – võimaldab usklikel suhelda Jumalaga ja omavahel.
annaabi.ee 
