Enesetapp
Enesetapp ehk suitsiid ehk vabasurm on surmajuhtum, mis on tahtlikult
otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on
inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada.
Enesetapp on peamine surma põhjus noorte seas. Ameerika
Ühendriikides on üle 30 000 enesetappu aastas ja ka palju edutuid .
Üks üllatav järeldus enesetapu teadusuuringute olemasolul on
suured erinevused rühmade vahel. Mustadel on 60% vähem
enesetappe kui valgetel. Valgete enesetapu tõenäosus tõuseb koos
vanusega. Eve Moscicki leidis, et AafrikaAmeerika naiste
enesetapud on "praktiliselt olematud" vanas eas.
Teadlased on leidnud, et inimesed ,kes üritavad enesetappu teha ,
neil on sageli ajus madal serotoniini tase . Üks teadlane on
nimetanud serotoniini kui vägivalla impulsi "piduriks" . Seega on
sellistel inimestel vaja antidepressante ,mis suurendavad serotoniini
taset ajus .
Enesetapu vormid
Normatiivne
anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed
muutused, muutuvad normid, ühiskonna
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
68 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liivia18
Õppematerjali autor
Suitsiid ehk enesetapp Merilin Jürine 011K Enesetapp ehk suitsiid ehk vabasurm Surmajuhtum, mis on tahtlikult, otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Émile Durkheim(15.04.1858 13.09.1917 ) Uuris nähtust enesetapp ning leidis, et põhjustav sotsiaalne faktor oli sotsiaalne integratsioon. Ta leidis kaks enesetapu faktorit: loomulik nivoo (seotud looduslike, klimaatiliste ja asustussüsteemist tulenevatest faktoritest) sotsiaalne nivoo (ühiskondlikud ja kultuurilised riskifaktorid). Enesetapu vormid NORMATIIVNE: Anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused, muutuvad normid, ühiskonna ebaküllaldane kontroll indiviidi üle)
2.SUITSIID EESTIS Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka. 2002. aastal sooritas Eestis enesetapu 371 inimest, 1994. aastal oli see arv sajandi suurim 614. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud 105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure suitsiidiriski näitajaks. Endises Nõukogude Liidus kuulus enesetapp keelatud teemade hulka. Esmakordselt avalikustati teadlaste jaoks andmed enesetappude kohta Gorbatsovi "perestroika" ajal. Enesetappu enne seda aega käsitleti raske vaimuhaigusena. Definitsiooni kohaselt oli enesetapp enesekaitse instinkti väärastuse kõige raskem vorm, kus elu säilitamise tung asendub elu hävitamise tungiga. Peamised diagnoosid, mis suitsiidse käitumisega inimesele pandi, olid skisofreenia ja maniakaal- depressiivne psühhoos
inimese enesetappu teostama, et kogeda seda, mis tuleb peale elu. Paljud inimesed usuvad, et elu Maal ei ole lõpp ja surm on ainult hirmus teistele, kuna ühiskond ütleb neile, et karda surma. Enesetapu meetodid Enamus enesetapjaid kasutab poomist, mürgitamist või tulirelvi. Vähem populaarsed on hüppamine (katuselt või sõiduvahendi ette), uppumine, enesepõletamine, nälgimine ja verest tühjaks jooksmine. Enesetapu vormid Normatiivne: anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused, muutuvad normid) fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest ettekirjutustest ja reeglitest) Integratiivne: egoistlik enesetapp (isolatsioon sotsiaalsest grupist) altruistlik enesetapp (liigne integreeritus gruppi) Suitsiidid Eestis Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka. 2008. aastal sooritas Eestis enesetapu 242 inimest.
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid