Spordi
funktsioonid
Tervistav- Informatiivne
Võistlus- - Humanistlik
taastav prognostiline
funktsioon Funktsioon
funktsioon funktsioon
Prognostiline
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ukukams
Õppematerjali autor
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste
........................................................... 101 MOTIVATSIOON. Kaivo Thomson, Aave Hannus ................................................................................. 107 ÜLDTEADMISED SISSEJUHATUS MAJANDUSÕPPESSE. Tiia Randma ........................................................................... 111 SPORDITURUNDUS. Lennart Raudsepp ................................................................................................. 117 SPORDI ORGANISATSIOONILINE ALUS, SPORDI REGULEERIMISE VORMID. Toomas Tõnise ...........................................................................123 4 NB! LÜHIÜLEVAADE INIMESE ORGANISMI EHITUSEST JA TALITLUSEST VAHUR ÖÖPIK INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Inimese anatoomia on õpetus inimorganismi ehitusest, füsioloogia aga käsitleb selle talitlust
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
· Organite koostöö pidevalt tiheneb · Mõlemal juhul terviku hävimise järel üksikud osad funktsioneerivad veel teatud aja edasi ,,Ühiskond on organism ja organism on ühiskond" Erinevused: · Bioloogilises organismis on igal organil kindel funktsioon, ta ei saa sellest kõrvale kalduda. Ühiskonnas aga on võimalus valida käitumisvariantide vahel. · Bioloogilises organismis on mõtlemise ja tundmise funktsioonid koondunud ühte organisse (ajju), ühiskondlikus organismis peavad mõtlemise, planeerimise, tundmisega tegelema kõik organid üksikisikute või institutsioonide näol. · ,,Sotsioloogia alused" (1876-1896) -kirjeldab organismiteooriat. Essee ,,Seadusandjate patud" ,,Isiksus riigi vastu" (1884) küllaltki aktuaalne ka tänases päevas. Tema arvates on ühiskond seaduseandjate arvates nagu taigna tükk, mille võib vormida nii nagu nemad tahavad. Seaduseandja peaks lähtuma
Erutus on närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni. Pidurdus on puhkeseisund, mis vastava reaktsiooni peatab. Tingimatud refleksid on sünnipärased vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida (imemine, neelamine, seksuaalsed toimingud) mustaine Tingitud refleksid on niisugused vastureaktsioonid, mis on kujunenud ümbritseva keskkonna toimel. (teadmised, KNS: tagaaju - asub pupillirefleksi keskus piklikaju – autonoomsed funktsioonid (reguleerib hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitlust) ajusild – info vahetamine eesaju osade ja väikeaju vahel, paiknevad une ja hingamisekeskus väikeaju – silmaliigutused, tasakaal, liigutuste koordineerimine ja paiknemine ruumis, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. KNS: keskaju Tectum – silmaliigutused, kuulmisega seotud refleksid jm Tegmentum – punatuum (käeliigutused, roomamine), dopamiinergilised juhtteed,
Romaani-germaani õigusperekonnas on tendents õigusnormide rohkusele Aga nt Jaapanis luuakse võimalikult vähe õigusnorme Mõtiskletakse selle üle, millised on need ühiskondlikud suhted, mida ei peaks reguleerima õigusnormidega Kindlasti ei tasu aga pürgida selle poole, et kõik võimalikult täpselt õiguslikult reguleerida 6. Sotsiaalsete normide ülesanded nende liikidest lähtuvalt. Õigusnormide ülesanded. Sotsiaalsete normide funktsioonid: · Reguleeriv- sotsiaalse grupi või vastava ühiskonna kui terviku käitumise mõjutamine soovitud suunas; · Koordineeriv- ühiskonnaliikmete käitumise vastastikune kooskõlastamine ja ühtlustamine; · Stabiliseeriv- vähendab huvide konflikti võimalust ja aitab kinnistada positiivseid väärtusi ja käitumismalle; · Sotsialiseeriv- inimeste integreerimine sotsiaalsesse gruppi või ühiskonda
..................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte..................................................................................................... 12 2. Sotsioloogia suurkujud................................................................................................ 15 2.1. Isidore Auguste Marie Francois Xavier Comte (1798 1857) ........................... 15 2.2. Herbert Spencer (1820 1903)....................
Majanduskasv antud maa kogutoodangu kasv teatud perioodi jooksul. Mõõdetakse reeglina reaalse (potentsiaalse) SKP aasta juurdekasvu kaudu. Majandustsüklite all kõige laiemas tähenduses mõistetakse majandusaktiivsust väljendavate näitajate (üldjuhul on selleks majanduskasv) ajas korduvaid perioodilisi kõikumisi. Seejuures loetakse ühe majandustsükli kestuseks üldjuhul sellist ajavahemikku, mille jooksul majandusaktiivsus läbib tõusu- ja langusfaasi. 17. Raha mõiste ja funktsioonid Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha funktsioonid 1. Arvestusühik - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. 2. Vahetusvahend - raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. 3. Väärtuse akumulatsiooni vahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid