Suitsiid (3)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Suitsiidid

Sissejuhatus Enesetapp ehk suitsiid ehk vabasurm on surmajuhtum, mis on tahtlikult, otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Iga aasta sooritavad maailmas enesetapu üle ühe miljoni inimese, mis on statistiliselt kümnendal kohal erinevate surmapõhjuste seas ning kuni 20 miljonit inimest üritab sooritada enesetappu. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud 105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Eesti suitsiidikordaja aastal 2008 oli 18. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure suitsiidiriski näitajaks. Enesetapu põhjused Enesetapu põhjusteks on vaimsed häired, kannatused, stress, lein, õnnetus, süü- või autunne, vigastus, eneseohverdus, finantsprobleemid, sõjeväeline taktika (Kamikazed, enesetaputerrorisitd), üksindus, ususekt, pessimism. Korduvat depre

Psühholoogia

9

doc

Referaat teemal "Suitsiidiriski hindamine"

....................9  SISSEJUHATUS Suitsiide esineb nii meeste kui naiste seas, kuid on olemas teatud riskigrupid, kelle puhul on risk suurem. Riski suurendamisel mängivad suurt rolli mitmed tegurid nagu alkoholi tarbimine, tervislik seisund, perekonna olemasolu ja toetus ning veel paljud tegurid. Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on riskifaktorid, riskide raskusastmed ning kuidas antud olukorras käituda ja suitsiidi ära hoida.  SUITSIID Enesetapp ehk suitsiid on paljutahuline fenomen, mis on sajandeid köitnud filosoofide, teoloogide, arstide, sotsioloogide ja loomeinimeste tähelepanu. Prantsuse filosoof Albert Camus' avaldab oma teoses Sisyphose müüt arvamust, et enesetapp on ainus tõsiseltvõetav filosoofiline probleem (WHO 2000). 0.1 Suitsiidi riski ära tundmine Kui tekib kahtlus, et inimesel on suitsiidirisk tuleks tähele panna tema psüühiliste hetkeseisundit, surma ja enesetapumõtteid (Saveljev 2005)

Psühhiaatria

6

docx

Suitsiid: psühholoogia referaat

eksistents või soovimatus edasi elada. Suitsiide esineb nii meeste kui naiste seas, kuid on olemas teatud riskigrupid, kelle puhul on risk suurem. Riski suurendamisel mängivad suurt rolli mitmed tegurid nagu alkoholi tarbimine, tervislik seisund, perekonna olemasolu ja toetus ning veel paljud tegurid. Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on riskifaktorid, riskide raskusastmed ning kuidas antud olukorras käituda ja suitsiidi ära hoida. 1 SUITSIID Enesetapp ehk suitsiid on paljutahuline fenomen, mis on sajandeid köitnud filosoofide, teoloogide, arstide, sotsioloogide ja loomeinimeste tähelepanu. Prantsuse filosoof Albert Camus' avaldab oma teoses Sisyphose müüt arvamust, et enesetapp on ainus tõsiseltvõetav filosoofiline probleem (WHO 2000). 1.1 Suitsiidi riski ära tundmine Kui tekib kahtlus, et inimesel on suitsiidirisk tuleks tähele panna tema psüühiliste hetkeseisundit, surma ja enesetapumõtteid

Psüholoogia

48

pdf

Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi

. . . . . . . . . . . .16 ENESETAPUOHUS OLEVA INIMESE EDASISUUNAMINE . . . . . . . . . .17 ABI ALLIKAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .18 MIDA TEHA JA MIDA MITTE TEHA? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 KOKKUVÕTE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19  ORIGINAALI EESSÕNA Enesetapp ehk suitsiid on keeruline nähtus, mis on köitnud filosoofe, teo­ looge, arste, sotsiolooge ja loomeinimesi sajandeid. Prantsuse filosoof Albert Camus avaldab oma teoses “Sisyphose müüt” arvamust, et enesetapp on ainus tõsiseltvõetav filosoofiline probleem. Tõsise tervishoiuprobleemina nõuavad enesetapud meie tähelepanu, kuid nende ennetamine ja nende üle kontrolli saavutamine pole kerge ülesanne. Teadusuuringud näitavad, et suitsiidide preventsioon on võimalik, kuid see

Psühholoogia

3

doc

Noorte suitsiididest

Ma panin tähele, et noorte seas esineb väga palju enesetappu ja enesetapu mõtteid Sissejuhatus: Teema mille ma valisin on väga keeruline ja mahukas, kuid väga oluline, kuna puudutab meid kõiki. Viimastel aastatel on suurenenud noorte sutsiidide arv, see on tekitanud palju ärevust ja muret. Suitsiide ning suitsiidilist käitumist on palju uuritud ning neid uuringuid jätkatakse. Olukorrast Eestis: Iga suitsiidi kohta tehakse eksperthinnanguil 10 ­ 20 suitsiidikatset, suitsiidikavatsusi on aga kuni 200 korda rohkem. Enesetapp on 15 ­ 29-aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis, iga enesetapp puudutab väga lähedalt umbes 5 ­ 8 inimest. Eesti kuulub kõrgeima suitsiidiriskiga maade hulka maailmas. Viimastel aastatel kahaneb suitsiidikatsete sooritavate inimeste vanus, suureneb noorte suitsiidide arv. Mis seda põhjustab? Psühholoog Urve Külv arvab, et ühiskond seab noortele liiga suured nõudmised, neil kasvab hirm, et nad ei t

Psühholoogia

10

doc

SUITSIDAALSUSE PROBLEMAATIKAST NOORTE SEAS

Kui tõdeda, et ,,igal aastal teeb enesetapu rohkem inimesi, kui hukkub kogu maailma mitmesugustes konfliktides kokku (WHO 2006: 5)", peaksid meediakanalid suitsiiditeemat täis olema. Ilmselt peetakse seda siiski tabuteemaks, millest väga rääkida ei soovita ja seda eesmärgiga, et just noorematel erinevate meediakanalite kasutajatel ei tekiks vastava valdkonna vastu liigset huvi, mis motiveeriks neid kodus televiisorist nähtut järele proovima. Tavaliselt arvataksegi et suitsiid kui selline on pigem täiskasvanud inimeste probleem, kuna nendel on suuremad probleemid kui noortel. Seda tõestab ka statistika, mis ütleb, et lapseeas esineb suitsiide 100 ja noorukieas 10 korda harvem kui täiskasvanueas (Mehilane 1997: 104). Siiski ei saa fakti, et neid noorukite hulgas üldse esineb, tähelepanuta jätta ning tuleb vähemalt püüda selle vastu võidelda ning mitte karta tõstatada küsimust, ega inimene,

Sotsiaaltöö

1

docx

Kirjand: Enesetapp-kas ainus võimalus ?

Enesetapp ­ kas ainus võimalus ? Enesetapp on tänapäeval muutunud hirmuäratavalt tavaliseks ja sageli esinevaks nähtuseks. Sajad tuhanded inimesed võtavad iga aasta endalt elu, sest nad ei näe muud väljapääsu oma probleemidega toime tulemiseks. Kuid mis viib inimese ikkagi nii kaugele, et ta sooritab enesetapu ? Elust tüdinud inimesed ei otsi lahendusi ega vastuseid. Nad tunnevad vaid puudust võimalusest rääkida oma muredest ja probleemidest, olla nemad ise. Enamasti puudub neil inimestel, kes sooritavad suitsiidi, keegi, kes neid toetaks ja julgustaks seda kriitilist eluperioodi üle elama. Suure masenduse hetkel näeb inimene elu väga kitsast vaatenurgast. Juba nädala või kuu aja pärast võib ta asju näha hoopis teisest küljest, aga selleks ajaks võib olla juba liiga hilja. Tihti ei taheta lõppu teha mitte oma elule, vaid valule, mida hoitakse sügaval enda sees. See, kes leiab aga võimaluse sellest kellegagi rääkida, sel on s

Kirjandus

22

doc

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS

Kuritegevus EVs ARVESTUS Kuritegevus EVs arvestuse küsimused 1. Kuriegevuse parameetrid – seisund, dünaamika, struktuur. Kuritegevuse parameetrite all mõistetakse neid arvulisi näitajaid, mis iseloomustavad kuritegevust kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Nende abil määratakse kindlaks selle seisund, struktuur ja dünaamika. Kuritegevust iseloomustavad parameetrid on: Seisund- kuriegevuse arv mingil teatud ajahetkel (kuritegevuse sagedus), kas siis näiteks aastas, poolaastas või kvartalis, ja objektil, kas näiteks linnas või maal. Kuritegude toimepanemise sageduse määrab toimepandud kuritegude üldarv. Tavaliselt kasutatakse seisundi kindlaksmääramisel kuritegevuse koefitsente, mis näitavad mitu kuritegu pandi toime 1000 või näiteks 100000 elaniku kohta. Infot saab politseiameti veebilehelt. Dünaamika- on kuritegevus läbi aastate, kuritegevuse seisundi ja struktuuri muutumine teataval territootiumil erinevaD, k

Õigus

Kommentaarid (3)