Suitsiid (3)

SISUKORD
1. SISSEJUHATUS……………….……………………………………………...……………….3
2. SUITSIID EESTS……………….…………………………………...…………………………4
3. PÕHJUSED….…………………………………………………….………...…………………5
3.1 ENESETAPU VORMID……………………………………………….…………………..5
4. SUITSIIDISURMA LEIN ……………………………………………………………………...6
4.1 LEINAJA ABISTAMINE ………………………………………………………………….6
5. ENNETAMINE………………………………………………………………………….……..7
5.1 SIHTGRUPP ……………………………………………………………………….……….7
5.2 RISKITEGURID ………………………………………………………………..………….8
6.KOKKUVÕTE………………………………………………………………………………….9
7.KASUTATUD KIRJANDUS …………………………………………………………………10
1.SISSEJUHATUS
Teema mille ma valisin on väga keeruline ja mahukas, kuid väga oluline, kuna puudutab vähemal või suuremal määral meid kõiki. Suitsiid on tänapäeval muutunud hirmuäratavalt tavaliseks ja sageli esinevaks nähtuseks. Sajad tuhanded inimesed võtavad iga aasta endalt elu, sest nad ei näe muud väljapääsu oma probleemidega toime tulemiseks. Tänases Eestis on suitsiid küllaltki probleemne, kuna teada olevalt oleme me Euroopas enesetappude poolest esirinnas ja kuna meie riigis on elanikkond vähenemas on see väga kurb.
Referaadis uurin, miks üldse inimesed kipuvad oma elu kallale, kes kuuluvad niinimetatud riskigruppi ja kuidas ennetada selliseid traagilisi sündmusi.
2.SUITSIID EESTIS
Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka. 2002. aastal sooritas Eestis enesetapu 371 inimest, 1994. aastal oli see arv sajandi suurim – 614. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud 105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure suitsiidiriski näitajaks.
Endises Nõukogude Liidus kuulus enesetapp keelatud teemade hulka. Esmakordselt avalikustati teadlaste jaoks andmed enesetappude kohta Gorbatšovi "perestroika" ajal. Enesetappu enne seda aega käsitleti raske vaimuhaigusena. Definitsiooni kohaselt oli enesetapp enesekaitse instinkti väärastuse kõige raskem vorm, kus elu säilitamise tung asendub elu hävitamise tungiga. Peamised diagnoosid, mis suitsiidse käitumisega inimesele pandi, olid skisofreenia ja maniakaal-depressiivne psühhoos. Aastatel 1982/1983 oli Eestis enesetappude osas langus, mis tulenes Andropovi valitsemisajal algatatud alkoholivastasest kampaaniast. 1984 aastaks oli enesetappude arv jälle tõusnud, kuna selleks ajaks oli ka alkoholivastane kampaania ära vajunud.
Eestis läbiviidud uurimus aastate 1979-1999 kohta näitas, et rohkem kui kolm neljandikku enesetapjatest kasutas poomist. Poomine on kõige sagedamalt kasutatud nii meestel kui naistel, kuid sagedamini meeste hulgas. Vähem kui 10 protsenti enesetapjatest kasutab vahendina tulirelvi, kuigi tulirelvade kasutamine on võrreldes varasema ajaga suurenenud. Tulirelvasid kasutavad sagedamini noored ja mehed, eelkõige eesti rahvusest mehed. Enesemürgitamine on sageduselt kolmas meetod. Seda eelistavad enam naised kui mehed. Naiste hulgas ongi enesemürgitamine sageduselt teine.
3. ENESETAPU PÕHJUSED
Enesetapp ehk suitsiid on surmajuhtum, mis on tahtlikult otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Inimesed kes enesetappe teostavad pole alati depressioonis või halvas olukorras, mõnikord panevad filosoofilised arusaamad elust inimese enesetappu teostama , et kogeda seda, mis tuleb peale elu. Paljud inimesed usuvad, et elu Maal ei ole lõpp ja surm on ainult hirmus teistele, kuna ühiskond ütleb neile, et karda surma.
Enesetapu põhjused võivad olla vaimsed häired, kannatused, stress, lein, õnnetus, põgenemaks karistusest või kiusavast keskkonnast, süü- või autunde pärast, vigastuse tõttu, finantsprobleemide tõttu, eneseohverdus , sõjaväelise või sotsiaalse taktikana(nt. Kamikaze), uskudes, et elul pole väärtust( absurdism, pessimism, nihilism ), osaledes mõnes religioosses kultuses, üksindus.
3.1 ENESETAPU VORMID
Normatiivne :

• anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused, muutuvad normid, ühiskonna ebaküllaldane kontroll indiviidi üle).
  
• fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest ettekirjutustest ja reeglitest).
  

Integratiivne:

• egoistik enesetapp ( isolatsioon sotsiaalsest grupist, vähesed suitsideaalset käitumist taunivad ettekirjutised),
  
• altruistlik enesetapp (liigne integreeritus gruppi).
  

4. SUITSIIDI SURMA LEIN
Uuringud on näidanud, et eri surmapõhjuste puhul on lein erinev ja suitsiidisurma lein on eriti raske, mille puhul tavalised reaktsioonid on sügavamad. Suitsiidisurma leina puhul täheldatakse ka nähtusi, mis tavalise leina puhul puuduvad, näiteks vastutustunne lähedase surma pärast, mida loomuliku surma puhul esineb vähem. Suitsiidisurma lein toob endaga tihtipeale kaasa tõrjutuse ja mahajäetuse tunde, samas ka märgistatuse-, häbi- ja piinlikkusetunde. Suitsiidiohvri leinaja veedab palju aega, püüdes leida suitsiidi sooritanu motiive ja põhjusi ning teda vaevab kogu aeg küsimus “miks”. Üldine tõekspidamine, et vanemad on vastutavad oma laste tegude eest, seab suitsiidi sooritanud lapse vanemad silmitsi moraalsete ja sotsiaalsete dilemmadega.
4.1 LEINAJA ABISTAMINE
Olulist rolli suitsiidileina puhul etendavad eneseabigrupid inimestele, kes on kaotanud lähedase suitsiidi läbi. Abi otsimine on tugevuse, mitte nõrkuse näitaja. Perekond on üks olulisemaid toetuse allikaid . Leina omavahel jagav perekond suudab paremini leppida kaotusega ning ühine leinaprotsess tugevdab perekonda kui tervikut . Perekonna seisukohalt on oluline väljendada oma leina, avalikustada surmaasjaolud ja mõista, et iga inimene elab leina läbi erinevalt. Sõpradel ja töökaaslastel on leinajate abistamisel oluline osa. Leinajategasuhtlevate inimeste aktiivne toetus võib valmistada ette soodsa pinnase leinaprotsessiturvaliseks läbimiseks.
Sageli on vajalik professionaalne abi, mille puhul ei tunne leinaja enamasti, et on kellelegi oma murega koormaks. Professionaalset abi pakutakse mitmel eri moel. Kui tekivad üldised tervisehäired, saab esmalt aidata perearst nii leinajat ennast kui ka tema pereliikmeid. Abi saamiseks võib pöörduda ka nõustaja poole. Nõustamine aitab leida olukorrale võimalikke lahendusi ja leppida reaalsusega. Nõustaja, kes on spetsialiseerunud leinale või kes on teadlik leinast ja selle olemusest, saab eriti hästi aidata inimesel aru saada oma tunnetest ja pidada neid asjakohasteks. Sellega vähendab nõustaja ka leinaja isoleeritust .Psühholoog võib töötada lähedase kaotanud inimesega ja tema probleemidega, mis on kerkinud esile surmaga seoses, nagu näiteks ärevus ja paanikahood. Psühhiaatril võib samuti olla oluline roll, eriti juhul, kui leinajal tekib pikaajal depressiooni ja ta tunneb ennast lõksus olevat. Kui leinajal tekib tunne, et ta “läheb hulluks”, tuleb pöörduda psühhiaatri poole. Peaks püüdlema selle poole, et psühhiaatriabi ei häbeneta ja seda kasutataks julgesti.
5. ENNETAMINE
Enamus suitsiide on võimalik ära hoida, kuna suitsiid on väga harva hetkeotsustus. Reeglina eelneb periood, mil inimesel esinevad erinevatel põhjustel sugenenud vaimse tasakaalu häired, mistõttu ta ei suuda mobiliseerida oma ressursse ning näeb suitsiidis väljapääsu lahendamatuna näivale olukorrale. Mida varem õnnestub suitsiidiprotsessi sekkuda, seda suurem on võimalus elutahe taastada.
Kõige suurem probleem on aga see, et suitsiidi ohtu ei tunta ära. Depressiooni aetakse segamini väsimusega või ei osata näha seost depressiooni ja eluisu kadumise vahel. On liikumas ka palju müüte, mis võivad kõrvalseisjaid eksitada. Näiteks arvatakse, et inimene, kes räägib enesetapust, seda ei tee. Tegelikult aga, enamik inimesi, kes enesetapu sooritavad, annavad oma kavatsustest eelnevalt märku. Teine sageli esinev müüt on, et kriisi möödumine tähendab enesetapu ohu möödumist, tegelikult sooritatakse palju enesetappe just paranemise ajal, kui inimesel on jõudu ja tahtmist teha enesehävituslik mõte teoks
Kui probleem on teadvustatud, kas inimese enda poolt või kõrvalseisja poolt, on olemas kohti, kuhu pöörduda: psühhiaatri või psühholoogi juurde, spetsiaalsesse psühhiaatria osakonda /haiglasse, kriisiabikeskusesse, vaimulike poole, tervishoiu-spetsialistide poole. Kui inimene täpselt ei tea, kuhu poole pöörduda, võib helistada eluliinile, kust saab seda küsida. Eluliin on heaks võimaluseks oma murest rääkida, kartmata, et keegi hakkab sind õpetama, kritiseerima, keelama, kuna eluliini töötajate ülesandeks on kuulamine, mitte nõu andmine. Eluliin viib läbi koolituskursusi, mis annavad informatsiooni suitsiidide ärahoidmise ja ennetamise võimaluste kohta
Korduvat depressiooni põdevatest inimestest lõpetab oma elu enesetapuga 20%. Kui teil on olnud mitu korda raske depressioon , soovitame teil meeles pidada, et see haigus ei tohiks teie elu valitseda , sest seda saab ravida.
Korduva depressiooniga inimesed kalduvad enesetappu sooritama 15–20 korda rohkem kui depressioonita inimesed. Kuid korduva depressiooni vältimiseks saab palju ära teha.
Pooled suitsiididest on sooritanud inimesed, kes põevad psüühilist haigust, eriti depressiooni.
5.1 Sihtgrupp
Noorsugu 12-25a, kaudselt kogu elanikkond.
Elukoht - suuremad linnad.
Sugu -mehed, naised.
Sotsiaalne positsioon-erinevate sotsiaalmajanduslike kihtide esindajad, eriti koolide ja kutsekoolide õpilased ja üliõpilased.
5.2 RISKITEGURID

• Depressioon, impulsiivsus , mõtte- ja tundeviisi jäikus, ebapiisavad probleemilahendamisoskused, autobiograafiline mälu, lootusetus.
  
• Suitsiidi üritajaid on palju rohkem kui neid, kes seeläbi ka surevad. Üldiselt proovivad naised enesetappu sooritada 2–3 korda sagedamini kui mehed. Kuid mehed surevad enesetapu tõttu 2–3 korda sagedamini kui naised.
  
• Varasemate enesetapukatsetega inimesed võivad tõenäoliselt veel kord käe oma elu külge panna. Kuid kunagi ei ole liiga hilja depressioonist ja sellega kaasnevatest enesetapumõtetest vabaneda
  
• Enesetapule kalduvus tundub olevat pärilik. Mõnedes perekondades esineb enesetappe sagedamini kui teistes. Kaksikute ja lapsendatud isikute seas korraldatud uuringute tulemused viitavad sellele, et pärilik ei ole mitte ainult kalduvus depressiooni tekkeks, vaid ka tõenäosus, et enesetappu üritatakse.
  
• Kui depressioonihaige kuritarvitab alkoholi või ravimeid, suureneb tema puhul enesetapu sooritamise oht. Kuid nii alkoholi kuritarvitamist kui ka depressiooni saab ravida.
  
• Enesetapuoht on suurem ka inimeste puhul, kes põevad korraga depressiooni ja rasket kehalist haigust. Kuid seda saab depressiooni ennetamise ja ravimisega märkimisväärselt vähendada.
  
• Ilma pere, sõprade ja muu sotsiaalse toeta üksikud inimesed võivad suurema tõenäosusega oma suitsiidmõtted teoks teha. Sama kehtib töötute inimeste kohta. Seepärast on hea mõte proovida luua suhteid teiste inimestega. Näiteks võite osaleda mingites ühingutes, minna treeningukeskusse või spordiklubisse.
  

• Kõige suurem enesetapuoht tekib depressiooni varajastes etappides. Lõviosa enesetappudest on leidnud aset esimeste depressiooniepisoodide ajal. Kindlasti peaksite rääkima arstiga, isegi kui teil on ainult depressioonile viitavaid mõtteid.
  
• Kui te lõpetate järsku antidepressantide või meeleolu tasakaalustavate ravimite (nt liitium , valproe hape , karbamazepiin) kasutamise, suureneb taas depressiooni tekkeoht ja samuti võivad aktualiseeruda jälle suitsiidmõtted.
  

6. KOKKUVÕTE
Suitsiid on tänapäeval muutunud hirmuäratavalt tavaliseks ja sageli esinevaks nähtuseks. Sajad inimesed võtavad iga aasta endalt elu, sest nad ei näe muud väljapääsu oma probleemidega toime tulemiseks. Hetkel oleks tarvis teha suurt ennetustööd, arvestades Eesti majanduslikku raskust, mis võib veel kasvatada inimeste tahet kustutada eluküünal.
Näitena võiks tuua ka alles juhtunud kurva loo. Ööl vastu 1. veebruari 2009 end maha lasta üritanud ASi Pioneer treialil Vladimiril (61) oli saamata poole aasta palk ja kaelas võlad. Meeleheitliku teoga tahtis mees tõmmata tähelepanu olukorrale, kuhu nende ettevõtte töötajad on sattunud. Enesetapukatse luhtus õnneks ja Vladimiri elu on väljaspool ohtu.
Enesetapp on kuritegu nagu mis tahes muu mõrv. See on maailma harmoonia äkiline rikkumine ja takistab looduse toimimist
Kusagil hingesopis teab igaüks vägagi hästi, et enesetapp on küll väljapääs, kuid siiski üksnes hädine ja reeglitevastane väljapääs, et tegelikult on õilsam ja ilusam lasta end elu poolt võita ja selili panna kui seda oma käega teha.(Herman Hessel).
7. KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.postimees.ee/?id=78363 09.02.09
http://teosoofia.ee/inimese_ehitus/enesetapp_ei_ole_sur m 08.02.09
www.who.int/mental_health/media/en/647.pdf 07.02.09
http://www.depnet.ee/universe3/warning_signs/suicide/ 09.02.09
10