Suitsiid ehk enesetapp (0)

Kutsekool - Psühholoogia - Suhtlemispsühholoogia

1 Hindamata

Suitsiid ehk enesetapp
Merilin Jürine
011K
Enesetapp ehk suitsiid ehk vabasurm
Surmajuhtum, mis on tahtlikult, otseselt või kaudselt
põhjustatud ohvri enese poolt.
Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda
eksistents või soovimatus edasi elada.
Émile Durkheim(15.04.1858
13.09.1917 )
Uuris nähtust enesetapp ning leidis, et põhjustav
sotsiaalne faktor oli sotsiaalne integratsioon. Ta
leidis kaks enesetapu faktorit:
loomulik nivoo (seotud looduslike, klimaatiliste ja
asustussüsteemist tulenevatest faktoritest)
sotsiaalne nivoo (ühiskondlikud ja kultuurilised
riskifaktorid).
Enesetapu vormid
NORMATIIVNE:
Anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused,
muutuvad normid, ühiskonna ebaküllaldane kontroll
indiviidi üle)
Fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus
ebaratsionaalsetest ettekirjutustest ja reeglitest).
INTEGRATIIVNE:
Egoistlik enesetapp (isolatsioon sotsiaalsest grupist,
vähesed suitsidaalset käitumist taunivad
ettekirjutised)
Altruistlik enesetapp (liigne integreeritus gruppi)
Enesetapu põhjused
Vaimsed häired, kannatused, stress, üksindus
Lein, õnnetust, süü-või autunde pärast
Põgenemaks karistusest või kiusavast keskkonnast
Vigastuse tõttu, eneseohverdus
Finantsprobleemide tõttu
Sõjaväelise või sotsiaalse taktikana(nt. Kamikaze)
Uskudes, et elul pole väärtust( absurdism,
pessimism, nihilism)
Osaledes mõnes religioosses kultuses
Inimesed kes enesetappe teostavad pole alati
depressioonis või halvas olukorras. Mõnikord
panevad filosoofilised arusaamad elust inimese
enesetappu teostama, et kogeda seda, mis tuleb
pärast elu. Paljud inimesed usuvad, et elu Maal ei
ole lõpp ja surm on ainult hirmus teistele, kuna
ühiskond öelnud neile, et surma tuleb karta.
Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome,
Ungari ja Sri Lankaga kuulub suurima
enesetapuriskiga maade hulka. 2009. aastal sooritas
Eestis enesetapu 269 inimest, 2002. aastal 371,
1994. aastal oli see arv sajandi suurim 614. Umbes
80% enesetapu läbi surnutest on mehed. Maailma
Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud
105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja
maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku
kohta. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure
suitsiidiriski näitajaks.

.ODP Laadi alla originaalfail 8 lk · .odp · 28 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KoolonDee Õppematerjali autor

Slideshow

suitsiid enesetapp surm

Sarnased õppematerjalid

pptx

Enesetapp

enesetappe kui valgetel. Valgete enesetapu tõenäosus tõuseb koos vanusega. Eve Moscicki leidis, et AafrikaAmeerika naiste enesetapud on "praktiliselt olematud" vanas eas. Teadlased on leidnud, et inimesed ,kes üritavad enesetappu teha , neil on sageli ajus madal serotoniini tase . Üks teadlane on nimetanud serotoniini kui vägivalla impulsi "piduriks" . Seega on sellistel inimestel vaja antidepressante ,mis suurendavad serotoniini taset ajus . Enesetapu vormid Normatiivne anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused, muutuvad normid, ühiskonna ebaküllaldane kontroll indiviidi üle). fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest ettekirjutustest ja reeglitest). Integratiivne egoistlik enesetapp (isolatsioon sotsiaalsest grupist, vähesed suitsidaalset käitumist taunivad ettekirjutised), altruistlik enesetapp (liigne integreeritus gruppi). Wassermani käsitluse järgi võib suitsiid olla võimalus

Psühholoogia

doc

Suitsiid

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................3 2. SUITSIID EESTS...........................................................................................4 3. PÕHJUSED..................................................................................................5 3.1 ENESETAPU VORMID..............................................................................5 4. SUITSIIDISURMA LEIN.................................................................................6 4.1 LEINAJA ABISTAMINE...........................................................

Ühiskond

doc

Suitsiidid

inimese enesetappu teostama, et kogeda seda, mis tuleb peale elu. Paljud inimesed usuvad, et elu Maal ei ole lõpp ja surm on ainult hirmus teistele, kuna ühiskond ütleb neile, et karda surma. Enesetapu meetodid Enamus enesetapjaid kasutab poomist, mürgitamist või tulirelvi. Vähem populaarsed on hüppamine (katuselt või sõiduvahendi ette), uppumine, enesepõletamine, nälgimine ja verest tühjaks jooksmine. Enesetapu vormid Normatiivne: anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused, muutuvad normid) fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest ettekirjutustest ja reeglitest) Integratiivne: egoistlik enesetapp (isolatsioon sotsiaalsest grupist) altruistlik enesetapp (liigne integreeritus gruppi) Suitsiidid Eestis Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka. 2008. aastal sooritas Eestis enesetapu 242 inimest.

Psühholoogia

doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri

Õiguse sotsioloogia

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi