INIMKEHA LIHASED Koostas Marit-Jenna Seppar Tartu Tervishoiu Kõrgkool FT20 Koljulae lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt koht koht M. occipito- os occipitale os frontale -kulmude tõstmine (pars frontalis) frontalis -toob peanahka ettepoole (pars occipitalis) M. kõ...
15. Seljaajunärvi moodustumine Seljaajunärve on 31 paari, iga lüli alt völub üks paar. Sensoorsed närvikiud saabuvad tagumise juure kaudu ja motoorsed eesmise juurde jaudu. Lülidevahemulgust väljumisel need ühinevad üheks seganärviks. 16. Seljaajunärvide arv, jagunemine 31 paari: 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluu-, 1 õndraluunärvidpaar. 17. Seljaajunärvide põimikud, nende innervatsiooni prk-d a) Kaelapõimik innerveerib vahelihast, laupa ja kukalt b) Õlavarrepõimik innerveerib kaela, ülemiste ülajäsemete ja rinnalihaseid, õlavööndit ning nahka nendest piirkondades c) Nimmepõimik innerveerib kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, mundanditõsturit d) Ristluupõimik innerveerib reie tagumise rühma, vaagnapõhja, sääre- ja jalalihaseid ning nahka nendes piirkondades e) Õndrapõimik innerveerib õndraluu piirkonda 18
Rindkere moodustavad lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid ja rinnak. Ühendused: roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: roidepealiiges ja roide-ristijätke liiges Rindkere liikumine: toimub roidelüliliigeste, roide rinnaku liigeste, rinnakupideme ja –keha vahelise kõhrliiduse liikumise ning roidekõhre kuju muutumise tagajärjel. 5. Hingamislihased, innervatsioon. Põhilihased: Roidevahelihased. Rindkereristilihas Diafragma- innerveerib diafragma närv Roidevahelihaseid ja rindgere ristilihast innerveerib roietevahenärvid Abilihased: Kõhusirglihas Kõhupõiklihased Astriklihased Innerveerib kaelapõimiku närvid 1 6. Õlavöötmeluud, nende ühendused, liigesed, sidemed, liikumine. Õlavöötmeluud ühenduvad omavahel: õlanuki-rangluu liigese ja kerega rinnaku-rangluu liigese abil. • Õlanuki-rangluu liiges
innerveerivad silmasiseseid lihaseid: m sphincter papillae't ja m ciliaris't IV N trochlearis velum medullare läbib sinus harusid ei anna; tuum asub mesencephalon'i Somiidilihaste närv, somaatilis- superius'e cavernosus'e innerveerib m obliquus superioris't tegmentumis: eferentne; ainus dorsaalselt piirkonnas lateraalse seina, läbi nucl n trochlearis väljuv peaajunärv (pöördub ümber pedunculus cerebri) ainus fissura orbitalis
) kõhtmisel poolel ja nad a. moodustavad b. ei moodusta närvipõimikuid. 14. Nimetage seljaajunärvidest moodustunud närvipõimikud ja nende innervatsiooni piirkond Kaelapõimik moodustub ülemiste kaelanärvide kõhtmistest harudest, paikneb kaelal peapöörajalihase all. Temast lähtuvad lühikesed harud (tundenärvid) kiirjalt kaela, pea ja rinnanahale. Põimiku pikim närv vahelihasenärv on seganärv ja innerveerib vahelihast, osaliselt ka perikardi ja pleurat. * Õlapõimik moodustub alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest astriklihaste vahel, kust suundub esimese roide ja rangluu vahelt koos rangluualuse arteriga kaenlaauku. Sellest põimikust lähtuvad lühikesed närvid õlavöötme lihastele ja pikad närvid ülajäseme lihastele ja nahale. Suurimad harud selles põimikus: kodarluunärv innerveerib õla ja küünarvarre tagumisi lihaseid ja nahka 1
Mida allpol vigadtus, seda parem hingamise seisukohast. Ajuturse põhjustavad tavaliselt koljutraumad, ka kõrge palavik, päikesepiste (ülekuumenemine). Piklikajus on ka kaitserelfekside keskus (okse-, aevastus-, köharefleks). Piklajus paiknevad 9. 12. Peaajunärvide tuumad. 9.-keeleneelunärv (nervus glossopharyngaeus), 10.-uitnärv (nervus vagus), 11.-lisanärv (nervus acessorius), 12.-keelealune närv (nervus hypoglossus). Lisanärv innerveerib kaela vöötlihaseid (pea tahtlik pööramine), 12. Innerveerib keel vöötlihast (oluline kõnelemisel ja neelamise algusfaasis), Nende närvide tuumad on ainult piklajus. 8.närvi tuumad on poolenisti piklajus, osaliselt sillas. 8.närv kuulmis- ja tasakaalunärv (üks osa võtab sisekõrvast kuulmisimpulsse, teine sisekõrva esikust ja poolringkanalitest infot pea asendi muutumisest). Piklaj funktsioonid tulenevad selle struktuuridest: hingamine, veresoonte toonus, kaitserefleksid
skeletilihaseid ja nahapiirkondi.Selajaaju hallaine seespool, valgeaine selle ümber.Seljaaju eesarves motoneuronid ja tagasarves kontaktneuronid. 57. Seljaajunärvi moodustumine, väljumine lülisambakanalist: Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist, jaguneb ta kaheks – selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on talitluselt seganärvid. Selgmine haru innerveerib peamiselt seljalihaseid, kõhtmised harud koonduvad põimikuteks (kaela, õla, nimme ja ristluu). Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevahemikes . !!!58.Seljaaju närvide arv ja jagunemine+joonis: Sejlajaju närve on 31 paari : 8 paari kaela-, 12 paari rinna-, 5 paari nimme-, 5 paari ristluu- ja 1 paar õndranärve. 59.Seljaaju närvide põimikud ja nende innnervatsiooni piirkonnad: a) kaelapõimik - innerveerib
Peaajunärvid (12 paari - sensoorsed, motoorsed, seganärvid) 28. milliseid põimikuid moodustavad seljaajust Kaela, õla, nimme ja ristluu põimikud (seljaajunärvide kõhtmised harud) NS slaid 78 lähtuvad närvid? 29. mis piirkonda innerveerib kaelapõimik? Kaela- ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid NS slaid 79; anat lk 215 30. milline närv kaelapõimiku koosseisus on pikim? Vahelihase närv NS slaid 79; anat lk 215 31. mis piirkonda innerveerib õlavarrepõimik
XI. MEELEELUNDID 1. Silma ehitus. Nägemisretseptorid kepikesed ja kolvikesed, nende funktsioon Silmal eristatakse kesti: 1)Fibrooskest sellel on sarvkest(cornea) ja kõvakest. 2)Soonkest sellel on : a)vikerkest ehk iiris (annab silmale iseloomuliku värvuse). Iirise keskele jääb silmaava ehk pupill, mille läbimõõdu muutmise teel kahe erineva lihase abil saab suurendada või vähendada silma langevat valgust. Pupilli ahendajat innerveerib parasümpaatiline närvisüsteem. Pupilli laiendajat innerveerib aga sümpaatiline närvisüsteem. b)ripskeha (corpus ciliare). Ripslihase ja läätse vahel on ligament (ligamentum Zinni), mis võimaldab läätse läbimõõtu muuta. Kui ripslihas pingutub, siis see ligament aga lõõgastub, lõdveneb ja lääts omandab oma elastsuse tõttu ümarama kuju. Vastupidiselt aga kui ripslihas ise lõõgastub, siis ligament pingutub ja lääts lameneb
motoorsed närvirakud(liigutused). Tagasarves on kontaktnärvirakud. Valgeaine moodustab eesmise väädi, tagumise väädi ja külgväädi. 58. Seljaajunärvi moodustumine, väljumine lülisambakanalist. Joonis 19. Lk 215 õpikus. Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist, jaguneb ta kaheks selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on talitluselt seganärvud. Selgmine haru innerveerib peamiselt seljalihaseid, kõhtmised harud koonduvad põimikuteks (kaela, õla, nimme ja ristluu). Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevahemikes. 59. Seljaajusegmendi mõiste, arv. Joonis 19. Seljaaju osa, millest väljub paar eesmisi ja tagumisi juuri, nimetatakse seljaaju segmendiks. Seljaajust lähtuvad närvipaarid tekitavad segmendi. Seljaaajul on 31 segmenti, neist 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluusegmenti ja 1 õndrasegment. Igast
oculomotorius radix parasymphatica ganglion ciliare (ÜL) m. sphincter pupillae 3 2.2 N. trochlearis (IV), plokinärv Tuum: nucl. n. trochlearis Väljub ajust velum medullare superiuse piirkonnas. Ainus kraniaalnärv, mis väljub aju dorsaalküljelt ja ainus närv, mille kiud pärinevad vastastuumast!! Läbib sinus cavernosuse lat seina ja siseneb fissura orbitalis superiori kaudu silmakoopasse. Innerveerib m. obliquus superiori. M. obliquus superiori innervatsioon: nucl trochlearis n trochlearis m. obliquus superior 2.3 N. abducens (VI), eemaldajanärv Tuum: nucl. n. abducentis, silla dorsaalosas Väljub ajust silla ja piklikaju püramiidi vahel. Läbib sinus cavernosuse lat seina ja siseneb fissura orbitalis superiori kaudu silmakoopasse. Innerveerib m. rectus lateralist M. rectus lateralise innervatsioon: nucl n. abducentis n. abducens m. rectus lateralis 2.4 N
Kaelapõimik moodustub 4 ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. Selle põimiku närvid innerveerivad kaela- ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Kaelapõimiku pikim närv on vahelihase närv, mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast, sensoorsed perikardi ja pleurat. 165. Õlavarrepõimik, selle moodustamine, innervatsioonipiirkonnad. Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. See põimik innerveerib kaela-, õlavöötme-, rindkere- ja vaba ülajäseme lihaseid ja nahka. 166. Roietevahelised närvid, nende arv, paiknemine, funktsioonid Roietavahelisi närve on 12 paari, need kulgevad sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel, innerveerides roietevahelisi ja kõhulihaseid ning kopsu- ja kõhukelmet. Nahaharud innerveerivad rindkere- ja kõhunahka. Täidavad hingamise funktsiooni. 167. Nimmepõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad
Juhib haistmisärrituse peaajju; · II peaajunärv ehk nägemisnärv on sensoorne. Juhib nägemisärrituse peaajju; · III peaajunärv ehk silmaliigutajanärv on motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude. Motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid (v.a. ülemine põikilihas ja külgmine sirglihas). Parasümpaatilised kiud aga innerveerivad pupilliahendajat ja ripslihast; · IV peaajunärv ehk plokinärv on motoorne. Innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põikilihast; · V peaajunärv ehk kolmiknärv on kõige võimsam peaajunärv, seganärv. Silmanärvi kiud innerveerivad lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib pose, ninaõõne ja alalõua piirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv innerveerib alalõua- ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid;
See asub esimeste kaelalülide ja nendega külgnevate süvade kaelalihaste kohal. Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Kaelapõimiku pikim närv on vahelihase närv mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast. 165. Õlavarrepõimik, selle moodustumine innervatsiooni piirkonnad: Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka. Tähtsamad pikad närvid on: lihasenahanärv, keskpidine närv, küünarluunärv, kodarluunärv, roietevahelised närvid. 166. Roietevahelised närvid, nende arv, paiknemine, funktsioonid: Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevaheliste närvidena sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel, innerveerides roietevahelisi ja kõhulihaseid, kopsu ja kõhukelmet. 167
4. Spinaalnärvid ! 1) mille ühinemisel moodustub spinaalnärv, mis funktsiooniga kiude nad sisaldavad, kuidas jaotatakse, palju neid arvuliselt spinaalnärv moodustub ventraal- ning dorsaaljuurest; somaatilis-aferentsed, vistseraal-aferentsed, vistseraal-eferentsed, somaatilis-eferentsed kiud; 31 paari spinaalnärve: kaela- (8), rinna- (12), nimme- (5), ristluu- (5), õndranärv (1) 2) plexus cervicales, moodustumine (segmendid), millise lihase all paikneb, pikim haru, mida innerveerib moodustavad 1-4 kaelanärvi ventraalharud; paikneb m. sternocleidomastoideus’e all; pikim haru on n. phrenicus; innerveerib vahelihast, südamepaunat, pleurat ja plexus coeliacus’t 3) reie mediaalse rühma lihaste ja naha innervatsioon (põimik, närv) n. obturatorius - plexus lumbalis 4) mis närv, millisest põimikust innerveerib: m. deltoideus, m. tibialis anterior m. deltoideus - n. axillaris (plexus brachialis) m. tibialis anterior - n. peroneus profundus (plexus sacralis)
Ja veelgi suurema tihedusega kollatähn. Silm fokusseerib kujutise tsentraallohu piirkonda, eriti terava nägemise korral kollatähni piirkonda. Võrkkestas on piirkond, kus rakud puuduvad nägemisnärvi väljumiskoht võrkkestas pimetähn. Silmamunal 6 lihast, mis kuuluvad tserobrospinaalsesse NS-i. Nende abil toimub silmaliigutamine ülemine ja alumine sirglihas, sisemine ja välimine lihas, ülemine/alumine põikilihas. Nelja innerveerib silmaliigutjaja närvikiud (ülemist/alumist, seesmist lihast ja ülemist põikilihast; alumist lihast innerveerib plokinärv, välist närvi 6. kraniaalnärv. silmaahendajat innerveerib parasümpaatiline mõju pupilli laiendajat innerveerib sümp NS-i närv ripslihast nervus ciliaris??) Nägemismeele tsentraalsed juhteteed ja nägemisaistingu teke Kujutis tekib silma võrkkesta retseptorites erutuse: valges-kolvikestes. Erutus antakse nägemisnärvi kiududele
omohyoideus, m sternothyroideus (otse haru) 3. Ramus geniohyoideus m geniohyoideus · Hüpoglossusekiududega harudrami lingualeskeelelihased 12. närvi ühepoolsel kahjustusel väljutab terve poole m genioglossus keelt tugevamini, mistõttu see kaldub haigele poolele. Vistseraalkaarte närvid: 1. N. Trigeminus 5, 1. Visteraalkaare närv Nucl motorius n trigemini branhiomotoorne innerveerib vistseraalkaare vöötlihaseid Nucl mesencephalicus n trigemini süvatundlikkus (lihastelt, liigestelt), somatosensoorne Nucl pontinus puutetundlikkus, somatosensoorne Nucl spinalis valu- ja temperatuuritundlikkus, somatosensoorne Ganglion trigeminale tundeganglion 1. N ophtalamicus - aferentne 1. N frontalis otsmikupk nahk 2. N lacrimalis nahk ülalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga pk, pisaranääre 3
· Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni · Kolmiknärv koosneb kolmest harust: ülemisest, keskmisest ja alumisest, ehk siis silmanärvist, ülalõuanärvist ja alalõuanärvist. · Näonärv on peamiselt näo lihaste motoorne närv, milles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa maitsmispungadest. · Esiku-teonärv on närv, mida mööda levib sisekõrvast kuulmis- ja asendiimpulsse. · Keele-neelunärv innerveerib motoorselt neelamisrefleksis osalevaid lihaseid; · Uitnärv annab kiude kõigile rinna- ja kõhuõõne siseelunditele kuni jämesooleni. · Keelealune närv innerveerib keelt motoorselt Peaaju ja seljaaju · Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. · Piklikajus paiknevad südametegevuse ja hingamise reflektoorsed keskused. · Väikeaju koordineerib lihaste tegevuse järjekorda. · Peaaju ülejäänud osad on: vaheaju, keskaju, sild.
17. KESKAJU funktsioon: ● olla koorealuseks nägemis-, kuulmis- ja pupillaarrefleksi keskuseks ● reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskus 4 18. Selgitada mõiste AJUTÜVI ★ Ajutüve moodustavad piklik aju, ajusild, keskaju ja vaheaju, võrkmoodustis e retikulaarformatsioon, mis aktiveerib või pärsib NS talitlust. ★ Ajutüvi innerveerib enamikku siseelunditest ja meeleelunditest. ★ Ajutüvi on tingimatute reflekside keskuseks. 19. VAHEAJU osad ja nende funktsioon 1. TAALAMUSED ehk tundekühmud ● Koorealune sensoorne keskus: kõikide tundlikkuse liikide (va haistmine) keskus. ● Mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutuste keskus. 2. PÕLVIKKEHAD ● Koorealune nägemis- ja kuulmiskeskus, kuhu tulnud kuulmis- ja
5 nimmenärvi paari 5 ristluunärvi paari 1 õndranärvi paari Jagunemine väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist: - selgmine(pikad)- innerveerivad süvasid seljalihaseid, vastava piirkonna nahka - kõhtmine(lühikesed)- innerveerivad keha kindlaid piirkondi 163. Kaelapõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad Moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest Innerveerib kaela ja kukla piirkonna nahka ja lihaseid 164. Õlavarrepõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad Moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud Innerveerib kaela-, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ja nahka 165. Roietevahelised närvid, nende arv, paiknemine, funktsioonid - 12 paari Paiknemine- kulgevad sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel
5 nimmenärvi paari 5 ristluunärvi paari 1 õndranärvi paari Jagunemine väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist: - selgmine(pikad)- innerveerivad süvasid seljalihaseid, vastava piirkonna nahka - kõhtmine(lühikesed)- innerveerivad keha kindlaid piirkondi 163. Kaelapõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad Moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest Innerveerib kaela ja kukla piirkonna nahka ja lihaseid 164. Õlavarrepõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad Moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud Innerveerib kaela-, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ja nahka 165. Roietevahelised närvid, nende arv, paiknemine, funktsioonid - 12 paari Paiknemine- kulgevad sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel
Autonoomne närvisüsteem Evi Leet Tp-12 Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka. Autonoomne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid - seede-, hingamis-, eritus-, vereringe- ja suguelundeid ning sisesekretoorseid näärmeid. Iga elund (va enamik veresooni, higinäärmeid ja naha silelihaseid -ainult sümpaatiline innervatsioon) on varustatud nii sümpaatiliste kui parasümpaatiliste närvikiududega. Autonoomne närvisüsteem juhib ka lümfisüsteemi talitlust. Autonoomse närvisüsteemi osad on ka perifeersed sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud mis moodustavad
rakkudes Võimalik ka tagurpidi ainete liikumine aksonites – retrokraarne transport – oluline närviraku kehas valgu sünteesiks, toob aminohappeid. Retroraalselt võib transporitda ka viiruseid, toksiine. (lapse halvatuse ja herpese viirus) Clostridium tetani – säilib kaua mullas) Närvisüsteem jaguneb: 1) Somaatiline (soma=keha) ehk tserebrospinaalne NS – funktsiooniks innerveerida (=närviga varustama; närvi kaudu stimuleerima) ülejäänud keha; innerveerib skeletti katvaid lihaseid. Somaatilisse NS-i kuuluvad ka kõik närvid, mis toovad erinevat laadi tundlikkust kehalt (valu, temp.tundlikkus, nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmismeel jms) Jaguneb kesknärvisüsteemiks ehk tsentraalseks ja perifeerseks (sisaldab spinaalnärve, osad närvikiududest sensoorsed ehk tundlikkust juhtivad) NS-iks. 2) Autonoomne e vegetatiivne NS (seseisev) – funktsiooniks innerveerida (varustada närvidega) siseelundeid ja veresooni
medianus). 3. Nimmepõimik (plexus lumbalis) – moodustavad segmentidest Th12.....L4 pärinevad kiud; sellest põimikust algavad närvid innerveerivad kõhuseina, vaagnapiirkonda ja reie eesmist osa; suurim närv – reienärv (n. femoralis). 4. Ristluupõimik (plexus sacralis) – moodustavad L5....Co1 segmentide kiud; põimikust algavad närvid innerveerivad osa vaagnapiirkonnast ja suuremat osa alajäsemest; siia kuulub ka inimkeha jämedaim närv – istmikunärv (n. ishiadicus) – innerveerib reit tagant, säärt ja jalalaba. Peaaju Encephalon (cerebrum) Peaajust üldiselt. Peaaju paikneb koljuõõnes, kaal ca 1200-1500 g, kaal jms. ei määra andekust, välispinna järgi saab märgata vaid väga raskeid arenguhäireid. Peaaju jaotus: A.Ametlik anatoomiline jaotus – 5 osa: 1.Otsaju (ka suuraju) telencephalon; 2.Vaheaju diencephalon; 3.Keskaju mesencephalon; 4.Tagaaju (siin ka väikeaju!) metencephalon; 5.Piklikaju medulla oblongata, ka bulbus. B
temperatuuri regul. 8. Kus toodetakse vesivedelikku? - Ripskehas 9. Mis juhtub kui eeskambri nurk on suletud? Silmasisene rõhk tõuseb, vedeliku äravool on takistatud. 10. Nimeta pupilli lihased ja nende ülesanded Silmaava laiendajalihas (dilataator). Pupilli äärise ümber asub ringikujuliselt ahendaja/sulgur/sfinkter- lihas. 11. Millistelt närvidelt saab silm innervatsiooni? - Kraniaalnärvidelt. (ülemine- ja alumine silmaliigutaja närv, plokinärv, eemaldajanärv, näonärv innerveerib laugude sõõrlihast, kolmiknärv (jaguneb kolmeks: silmanärv, ülalaunärv, alalaunärv). Silmanärv jaguneb omakorda kolmeks haruks. 12. Millised närvid innerveerivad silmaliigutaja lihaseid? Eemaldajanärv (VS), plokinärv (ÜP), ülejäänuid silmaliigutaja närv. 13. Mida nimetatakse pimetähniks? Nägemisnärvi väljumise kohta, kus ei asu valgustundlikke rakke. 14. Mida nimetatakse kollatähniks? Õhukeseim ala reetinal, pupilli vastas,
Nende vahele jäävad subturaalruum, subarachnoidaalruum 32. Ajuvedelik LIQUOR CEREBROSPINALIS ja asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarachnoidaalruumis Funktsioon Pea-ja seljaaju mehhaaniline kaitse trauma eest 33. Peaajunärvide funktsioonid Peaaju närve on inimesel 12 paari 1, 2, 8 Tundenärvid (sens) 3, 4, 6, 11, 12 Motoorsed (mot) 5, 7, 9, 10 Seganärvid 34. Peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid on VII - näonärv 35. Peaajunärv, mis innerveerib näo nahka ja mälumislihaseid V kolmiknärv 36. Peaajunärv, mis innerveerib platüsmat VII näonärv X peaajunärv UITNÄRV, mis innerveerib keelt, kõri, neelu Kaela eesmisi lihaseid innerveerib 12 keelealune närv 37. Tingimatud refleksid on refleksid, mis on sünniga kaasas. Näiteks mälumis-, hingamisrefleks 38. Tingitud refleksid on refleksid, mis tekivad inimese elu vältel. Näiteks ohtudest põhjustatud
Kusepõie või kuseteede põletiku korral võib uriinis olla rohkesti epiteeli(see kest, mis katab põit seestpoolt, või kuseteid) rakke. 4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. Kusepõie täitumise faasis domineerib põie üle sümpaatilise närvisüsteemi toonus. Põieseinte lihased on lõdvad, sulgurlihased aga kontraheerunud (kokkutõmbunud). Sulgurlihaseid on kaks 1.sisemine ehk põie sulgurlihas (silelihaseline ja tahtele mittealluv) Sisemist sulgurlihast innerveerib vaagnanärv, mis on vegetatiivsesse närvisüsteemi kuuluv närv., 2.väline ehk kusiti sulgurlihas (vöötlihaseline ja tahtele alluv). Välimist innerveerib häbemenärv. Tema on somaatilise närvisüsteemi närv. Põie maht on täiskasvanul umbes 300-400 ml, aga kuna põieseinad võivad venida, siis võib ta mahutada ka märksa rohkem (isegi üle poole liitri). Põieseinte venitus ehk tuntav urineerimisvajadus tekib umbes 200-300 ml uriini sisalduse korral põies. Kui põieseinad
5-8 2 cm. Ja 9-12 1-5 cm. Kokku esimesel eluaastal 25 cm. Sünnikaal poistel 3200-4000 ja tüdrukutel 3000-3500. Väga suur kaal võib olla põhjustatud diabeet ja ülekantud. Esimesel 3-5 elupäeval leiab aset füsioloogiline kaalulangus ( 5 %). Kui kaalulangus on rohkem kui 10 %, siis pole normaalne. 10 elupäevaks kaal taastub. Lihased Lihaste liigid, ehitus ja omadused 1. Skeletilihased e. vöötlihas. Tahtele alluvad lihased. Innerveerib tsereobrospinaalne närvisüsteem. Kiudude pikkus 4-12 cm. 2. Silelihas. Puudub märgatav ristivöödilisus. Asuvad siseelundite ja veresoonte seintes. Ei ole tahtele alluvad. Neid innerveerib vegetatiivne närvisüsteem. 3. Südamelihas. Meenutab mõlemat ( on vöödilisus, omaduste poolest rohkem sarnane silelihasele). Asub südames. Südamel on 3 kihti ( sisemine e. Endokard, müokard ja perikard). Ei allu tahtele. Lihase omadused: 1. Võime vastata ärritusele erutuse tekkega
Närvisüsteemi ülesanded: Loob organismi sideme väliskeskkonnaga Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus Tagab inimese psüühilise tegevuse Närvisüsteemi talituslik jagunemine Somaatiline: Reguleerib skeletilihaste tegevust Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel Teadlik ja tahtlik Vegetatiivne: Innerveerib siseelundite talitust Töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult Jaguneb sümpaatiliseks ja parasõmpaatiliseks osaks Hallollus Koosneb neuronite kehadest. Tuumad seljaajus ja peaajus. Korteks suurajukoor cortex cerebi hallolluse kiht peaaju suurte poolkerade pinnal valgeollus koosneb närvirakkudest. Moodustab juhtteed. Närvid on sidekoelise kattega ümbritsetud närvirakude kimbud, mis jaotuvad:
Somaatiline e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem. Jaguneb: tsentraalne osa - pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust); perifeerne osa - peaajunärvid, seljaaju närvid. Vegetatiivne e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid. KNS tegevuse koordinatsioon- üksikute reflekside kooskõlastamine; erutuse irradiatsioon kindlustab seosed keskuste vahel; erutuse ja pidurduse vastastikune induktsioonerutuse ja pidurduse vastastikune tugevdamine; samaaegne induktsioon erinevates KNS osades; järgnev induktsioon samades neuronites; lihaste antagonistide kaasuv innervatsioon; ahelrefleks e. Rütmiline refleks; ühise lõpptee printsiip. 14. Mis on hallollus
34. KNS-I ÜLESANDED: 1. Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) 2.Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) 3.On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 35. KNS-I FUNKTSIONAALNE JAOTUS: SOMAATILINE e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem VEGETATIIVNE e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid 36. HALLOLLUS: Koosneb peamiselt närvirakkudest , nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks -tuumadeks (närvikeskusteks) Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks - kõrgeim NS osa 37. VALGEOLLUS: Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud NS-i osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks - juhteteedeks. 38
Vererõhk neerude sees püsib stabiilsena- 180. Muutub vaid siis, kui süsteemne vererõhk langeb alla 80. Kui süsteemne vererõhk on 80-200, siis on neerude siis ikka rõhk 180. Ureeter- kusejuha (ladina keeles), ureetra- kusiti. Kusepõie täitumine ja tühjenemine Kusepõiel on seinalihased ehk detruusorlihased ja 2 sulgurlihast: 1. Sisemine ehk põie sulgurlihas on silelihaseline, tahtele ei allu, on vegetatiivse NS kontrolli all, teda innerveerib vaagna närv n. pelvicus. 2. Väline sugurilihas- vöötlihaseline, teda innerveerib häbemenärv n. pudendus, mis lähtub ristluu piirkonnast. Täitumise ja tühjenemise faasid erinevad üksteisest oma mehhanismi poolest. · Täitumise faasis domineerib põie üle vegetatiivne NS toonus, selle mõjul on põie seina lihased ehk detruusorlihased lõdvad, sulgurlihased on kokku tõmbunud, uriin ei pääse välja
Nucl. salivatorius superior – vistseromotoorne Nucl. gustatorius – erivistseraal-aferentne Nucl. solitarius – vistserosensoorne Nucl.pontitus n. trigemini – somatosensoorne Nucl.spinalis n. trigemini - somatosensoorne b) Nimetada 1 tundeganglion – gang. geniculi ja 2 vegetatiivset ganglioni – gangl. pterygopalatinum et submandibulare c) Lõppharud nimetused ja funktsioon. Komponendid 1. n.auricularis posterior (somatosensoorne) - innerveerib: m. auricularis posterior, m. occipitalis, välise kuulmekäigu, kõrvalesta ja kõrvataguse naha 2. r. digastricus (branhiomotoorne) - innerveerib: m. digastricus’e tagumist kõht, m. stylohyoideus 3. näoharud - (somatosensoorne) - innerveerivad: gl. parotis, m. frontalis, kõrva ja silmaümbruse, ülahuule, põsepiirkonna, alahuulelihaseid ja lõuatsi lihaseid, platysma ! 4. N. Trigeminus ! a) valu ja temperatuuri tundlikkuse tuum – nucl. spinalis n
südamepaunaõõs e perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku. 113. Pärgvereringe - JOONIS! Ülesandeks varustada verega südame kõiki kudesid. Vasak ja parem pärgarter ja südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse. Vasak ja parem pärgarter lähtuvad esimeste harudena aordi algusosast aordisibulast. Kulgevad ümbritsevalt vastavates pärgvagudes ja moodustavad eesmise ja tagumise vatsalkestevahelise haru. 114. Südamenärvid Südant innerveerib (varustab närvidega) autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad sümpaatilised närvid sümpaatikuse tüvest ja parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaajunärv). Nende närvide kius moodustavad südame närvipõimikud. 115. Südame erutusjuhtesüsteem - JOONIS! Spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed.
Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. Animaalne e. Kesknärvisüsteem reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel nn. Teadlik ja tahteline NS. Jaguneb: 1. tsentraalne osa: pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) 2. perifeerne osa: peaajunärvid, seljaaju närvid VEGETATIIVNE e. Autonoomne e. Siseelundite NS innerveerib põhiliselt siseelundeid. Mis on hallollus? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumiteks tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS osa. Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega, sidudes üksikud NSi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus
Perikard kaitsebis südant kahjulike bakterite eest ning vähendab hõõrdumist. 114) Südame enda verevarustus - pärgvereringe Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast. 115) Südame närvid Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud, mis kutsuvad esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised närvikiud, mis põhjustavad kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist.
kraniaalnärvid olla peamiselt tundeimpulsse vastuvõtvad ehk sensoorsed ehk aferentsed, impulsse väljasaatvad ehk motoorsed ehk eferentsed või kombineerida endas mõlemat tüüpi närvikiude. Kraniaalnärvid jagatakse meeleelundite, somiidilihaste ja branhiaalkaarte närvideks. Seljaaju segmentaarse aparaadi juurde kuulub 31 paari spinaalnärve. Iga närvipaar moodustab koos seljaaju hallaine vastava osaga närvisegmendi, mida nim spinaalsegmendiks. Spinaalsegment on kehasegmendi osa ja innerveerib selle dermatoomist, sklerotoomist ja müotoomist arenenud somaatilisi elundeid ja nendega seotud vistseraalseid komponente. Kirjelda vegetatiivset ehk autonoomset närvisüsteemi (sümpaatilist ja parasümpaatilist osa), mis on nende erinevusteks? Too näiteid. Sümpaatiline närvisüsteem kuulub autonoomse närvisüsteemi (ANS) alla. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks. Sümpaatilise närvisüsteemi informatsiooni kannab edasi
I Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimpust, mis kulgevad läbi sõelluu - sõellestme mulkude suuraju haistmissibulasse. II Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni ning nad kulgevad ilma sünapsideta talamuseni. III Silmaliigutajanärv IV Plokinärv V Kolmiknärv on põhiliselt sensoorne närv. Ta on kõige jämedam kraniaalnärv. Ülemine haru, silmanärv innerveerib pealage kuni silmadeni, ning ninaselga. Keskne haru, ülalõuanärv, innerveerib ülalõuga koos hammastega ning vastavat nahapiirkonda. Alumine haru, alalõuanärv, innerveerib alalõuga koos hammastega ning vastavat nahapiirkonda. VI Eemaldajanärv VII Näonärv on peamiselt näo lihaste motoorne närv, milles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa maitsmispungadest.
hajutamisel. 3. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid. Piklikaju piirneb seljaajuga ja ülalt sillaga. Ta läbib kolju suurt kuklamulku ja seetõttu võib ajuturse korral kõige kergemini pitsuda (siis ei pääse närviimpulsid läbi). Piklikusajus paiknevad 9-12.peaaju närvituumad, järgmiste funktsioonidega: - 9. e keele neelunärv – neelamislihaste innerveerimine (närvidega varustamine), kõrva süljenäärme talitluse juhtimine. - 10. e uitnärv – innerveerib rindkere ja kõhukoopa elundeid - 11. e lisanärv – innerveerib kaela vöötlihaseid, toimuvad pea tahtelised liigutused (pea pööramine) - 12. e keele alune närv – innerveerib keele vöötlihaseid (kõnelemine) Seda ajuosa läbivad kõik ülenevad ajju suunduvad ja ajust seljaajju suunduvad juhteteed, seega kahjustus võib tähendada mitmeid motoorikahäireid. Piklikusajus paiknevad veel mitmed elutähtsad keskused: Hingamiskeskus – juhib hingamist
C. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid. Piklikaju piirneb seljaajuga ja ülalt sillaga. Ta läbib kolju suurt kuklamulku ja seetõttu võib ajuturse korral kõige kergemini pitsuda (siis ei pääse närviimpulsid läbi). Piklikusajus paiknevad 9-12. peaaju närvituumad, järgmiste funktsioonidega: 9. e keele neelunärv – neelamislihaste innerveerimine (närvidega varustamine), kõrva süljenäärme talitluse juhtimine. 10. e uitnärv – innerveerib rindkere ja kõhukoopa elundeid 11. e lisanärv – innerveerib kaela vöötlihaseid, toimuvad pea tahtelised liigutused (pea pööramine) 12. e keele alune närv – innerveerib keele vöötlihaseid (kõnelemine) Seda ajuosa läbivad kõik ülenevad ajju suunduvad ja ajust seljaajju suunduvad juhteteed, seega kahjustus võib tähendada mitmeid motoorikahäireid. Piklikusajus paiknevad veel mitmed elutähtsad keskused: Hingamiskeskus – juhib hingamist
on psüühilise tegevuse organiks. 27. Milline on KNS funktsionaalne jaotus Jaguneb somaatiliseks ja vegetatiivseks närvisüsteemiks. 28. Mis on hallollus? Hallollus koosneb neuroni kehadest, mis koonduvad pea- ja seljaajus nrvikeskusteks 29. Mis on valgeollus? Valgeollus - koosneb peamiselt närvikiududest, mis moodustavad jätketest moodustunud juhteteid 30. Vegetatiivne NS, jaotus Vegetatiivne ehk autonoomne NS innerveerib põhiliselt siseelundeid Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüteemiks. 31. Mis on refleks? Jagunemine Refleks on vastureaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Jaguneb: tingimatud ja tingitud refleksid. Bioloogilise tähenduse järgi jaguneb: 1) Toite-, 2) Kaitse-, 3) Orienteerumis-, 4) Sugurefleks Retseptorite järgi eksteroretseptiivsed ja interoretseptiivsed. 32. Mis on refleksikaar?
suurt rolli? Seoses vananemisega tekkivad neuromuskulaarsed muutused Inimese motoneuronid ning nende omadused ja funktsioonid hääbuvad Mis on motoneutron? Motoneuronite ülesandeks on signaalide vahendamine ajust lihastele initsieerimaks liigutusi ja liigutustegevusi Motoorse üksuse moodustab motoneuron koos kõikide innerveeritavate lihaskiududega Millest sõltub lihaskiudude arv? Kiudude arv, mida motoneuron innerveerib, sõltub konkreetse lihase asukohast ja funktsioonist Lihaskiudude hääbumine saab alguse motoneuronite töö lakkamisega. Millised lihased koosnevad vähestest lihaskiududest? Lihased, mis osalevad täpsete liigutuste teostamisel Põhjuseks on see, et liigutus oleks maksimaalselt täpne ja motoneuron suudaks maksimaalselt kõikide kiudude tööd kontrollida Millised lihased koosnevad paljudest lihaskiududest?
südamepaunaõõs e perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku. 10.Südame enda verevarustus pärgvereringe. Pärgvereringe-ülesandeks varustada verega südame kõiki kudesid. Vasak ja parem pärgarter ja südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse. Vasak ja parem pärgarter lähtuvad esimeste harudena aordi algusosast aordisibulast. Kulgevad ümbritsevalt vastavates pärgvagudes ja moodustavad eesmise ja tagumise vatsalkestevahelise haru. 11.Südame närvid: Südant innerveerib (varustab närvidega) autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad sümpaatilised närvid sümpaatikuse tüvest ja parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaajunärv). Nende närvide kius moodustavad südame närvipõimikud. 12.Südame erutusjuhtesüsteem: Spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm,
tõlgendata. Kusepõie täitumine ja tühjenemine Uriin liigub neerudest kusejuhade kaudu kusepõide (joonis 4) ööpäev läbi. Liikumisele aitab kaasa kusejuhade laineline kokkutõmbumine ehk peristaltika. Täitumise ajal on põie seinalihased ehk detruusorlihased lõtvunud, sulgurlihased aga kokku tõmbunud, mistõttu uriin põiest välja ei pääse. Sulgurlihaseid on kaks: sisemine ehk põie sulgurlihas on silelihaseline ja ei allu tahtele. Teda innerveerib vegetatiivsesse närvisüsteemi kuuluv vaagnanärv (nervus pelvicus). Väline ehk kusiti sulgurlihas on vöötlihaseline ja allub tahtele. Teda innerveerib häbemenärv (nervus pudendus). Nii nagu kõik teised vöötlihased allub kusiti sulgurlihas seljaaju kaudu peaajukoore kontrollile. See teeb võimalikuks tahtelise kontrolli kujunemise põie tühjendamise üle. Tahteline kontroll põie tühjenemise üle pole mitte kaasa sündinud, vaid omandatakse esimeste eluaastate jooksul.
vähemalt 3 ülajäseme suurt närvi Seljaajunärvid: a) innerveerivad ülajäset - segmentidest C5...Th1 b) nad moodustavad enne närvideks jagunemist õlapõimiku c) suuremad närvid: kaenlanärv, küünar(luu)närv, kodar(luu)närv, lihase-nahanärv, keskpidine närv 17. Aju: nimeta peaaeju osad (5) Aju: otsaju (ka suuraju), vaheaju, keskaju, tagaaju (ka väikeaju), piklikaju 18. Peaajunärvid: nimeta närv, mis innerveerib järgmisi piirkondi: a) ninaõõne lagi; b) enamik silmamuna pööravaid lihaseid; c) näonahk; d) miimilised lihased; e) rinna- ja kõhuõõne elundid Peaajunärvid: a) haistenärv(id); b) silmaliigutaja närv; c) kolmiknärv; d) näonärv; e) lisanärv 19. Kõrv: a) millisteks kolmeks suureks osaks ("kõrvaks") jagatakse kuulmiselund; b) nimeta kuulmeluukesed (3) Kõrv: a) 1. väliskõrv, 2. keskkõrv, 3. sisekõrv; b) kuulmeluukesed - vasar, alasi, jalus 20
Tartu Ülikool Lilian Leetsi VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM Referaat Tartu 2010 Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus Vegetatiivne e autonoomne närvisüsteem innerveerib siseelundite talitlust. Erinevalt somaatilisest närvisüsteemist ei allu vegetatiivse närvisüsteemi kaudu juhitavad funktsioonid tahtele. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad eferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid. Nende vahendusel reguleeritakse kõigi
Refleksikaare osad on järgmised: 1. erutust vastuvõttev närvirakk; 2. närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi; 3. kesknärvisüsteemi piirkonnad, mis analüüsivad erutust; 4. närvikiud, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse; 5. organ või elund, mis erutusele reageerib. Autonoomne närvisüsteem Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on piirdenärvisüsteemi osa. Autonoomne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelunditega- seedimis-, hingamis-, eritus-, vereringe-, endokriin- ja suguelundeid. Autonoomse närvisüsteemi osad on arvukad närvipõimikud arterite ümber ja elundite seintes ning läheduses. Autonoomse närvisüsteemi osadeks on sümpaatiline närvisüsteem ja parasümpaatiline närvisüsteem. Sümpaatiline osa on reguleerijana aktiivne organsimi aktiivses seisundis, mida iseloomustab
Erutus tekib südames eneses. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Erutusjuhtesüsteemi moodustab ebatüüpilised lihaskiud, kus tekib erutus ja kus see edasi kantakse. Erutusjuhtesüsteem moodustab sõlmi ja siinuseid. Sinuatriaalsõlm ja atriovetrikulaarsõlm, viimasest lähtub Hisi kimp. 54 105) Südame närvid? Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaaju närv) mis kutsub esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised närvikiud, mis põhjustab kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. Südamesse suubuvad kahte liiki närvikiud. Ühed kiirendavad ja tugevdavad, teised aga aeglustavad ja annavad madala jõuga kontraktsiooni impulsse.
104) Südame erutusjuhtesüsteem? Erutus tekib südames eneses. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Erutusjuhtesüsteemi moodustab ebatüüpilised lihaskiud, kus tekib erutus ja kus see edasi kantakse. Erutusjuhtesüsteem moodustab sõlmi ja siinuseid. Sinuatriaalsõlm ja atriovetrikulaarsõlm, viimasest lähtub Hisi kimp. 105) Südame närvid? Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaaju närv) mis kutsub esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised närvikiud, mis põhjustab kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. Südamesse 54 suubuvad kahte liiki närvikiud. Ühed kiirendavad ja tugevdavad, teised aga
Erutus tekib südames eneses. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Erutusjuhtesüsteemi moodustab ebatüüpilised lihaskiud, kus tekib erutus ja kus see edasi kantakse. Erutusjuhtesüsteem moodustab sõlmi ja siinuseid. Sinuatriaalsõlm ja atriovetrikulaarsõlm, viimasest lähtub Hisi kimp. 54 114) Südame närvid? Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaaju närv) mis kutsub esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised närvikiud, mis põhjustab kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. Südamesse suubuvad kahte liiki närvikiud. Ühed kiirendavad ja tugevdavad, teised aga aeglustavad ja annavad madala jõuga kontraktsiooni impulsse.
annaabi.ee 
