Silma anatoomia (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

34

pptx

Nägemismeel

NÄGEMISMEEL · Silmamuna ehitus · Pupill · Silmamuna liigutused · Silma kaitsvad struktuurid · Silma optiline süsteem · Fotokeemilised protsessid võrkkestas · Värvuste nägemine · Võrkkesta tsentraallohk · Lääts ja ripskeha · Nägemismeele tsentraalsed teed · Silma reflektsiooni anomaaliad ja uuringud · Nägemismeel on inimese tähtsaim meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost  SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2. Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja

Anatoomia

22

docx

Anatoomia küsimused 132-187

sültja massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile nendes paiknevate retseptoorsete karvarakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele. želeekuppel 178. Silmamuna ehitus:  tagakamber 179. Kirjeldage valguskiire teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni: Valguskiir läbib esmalt sarvkesta, seejärel eeskambri. Lääts murrab läbi pupilli silma klaaskehasse jõudnud valguskiiri nii, et vaadeldava eseme pööratud kujutis projekteerub täpselt võrkkestale. Võrkesta assotsiatiivsete neuronite kihi aksonid moodustavad nägemisnärvi, mis juhib nägemisärritust peaajju. Närvikiud kulgevad peaaju kuklasagara koorde - nägemisanalüsaatori tsentraalsesse ossa. 180. Mille abil toimub silma läätse kuju muutumine? Selgitage. Silmalääts on kaksikkumer läbipaistvatest kiududest moodustis pupilli taga. Ripskeha asub rõngakujuliselt

Bioloogia

13

pdf

MEELELUNDID

5. kompimiselund​ - nahatundlikkus SILM (nägemiselund) ​OCULUS Koosneb:​ (ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust) ● silmamuna ● abiaparaat: - silmalaud - silmalihased - pisaraaparaat Nägemisanalüsaator ● Silma​ võrkkest​, mis on ​nägemisnärvi albil​ ühenduses​ koorealuste nägemiskeskustega,​ need suuraju poolkeraade​ kuklasagara koorega. - u 80% infost​ - silma kaudu: kujutlus välisilmast kui tervikust! Asukoht ● Silmakoopas (kaitseb silma!), ümbritsetud silmakoopa rasvkehaga, lihastega, tagapool nägemisnärvi abil ühenduses PEAAJUGA. Mis annab silmale kuju? ● Laugude lihaskoe all asuv kõhr. Silma kõvakest SKLEERA. Meiborni nääre? ● Juhad avanevad lau serval, sekreet on rasune. Silma optiline telg? ● Sagitaalselt läbi eesmise ja tagumise pooluse minev joon.

Anatoomia ja füsioloogia

13

doc

Meeleelundid - nahk

N Ä G E M I S E L U N D - silm oculus koosneb silmamunast ja abiaparaadist, mille hulka kuuluvad silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat. Silmamuna võrkkest on nägemisnärvi abil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega ja need aju suurte poolkerade kuklasagara koorega - kõik need koos moodustavad nägemisanalüsaatori. Silm annab kujutluse välisilmast kui tervikust. Umbes 80% infost saame silma kaudu. Nägemiselund asub silmakoopas, mis on silmamunale ka kaitseks. Silmakoopa sügavus on keskmiselt 5 cm. Silmakoobas on vooderdatud periostiga, mis koopa tipul ja välisservadel on tihedalt luuga ühenduses. Silmakoobas kaitseb silmamuna eest ja külgedelt. Silmamuna täidab silmakoopa eesmise osa, ülejäänud osa on täidetud rasvkoe, lihaste, närvide, veresoonte, kelmete ja sidekoega. Silmamuna katavad eest silmalaud mille vahele jääb silmapilu. Laugude nahk on õhuke, õrn,

Bioloogia

6

docx

Meeled, aistingud

11. On juhtumeid, kus inimene ei tunne peale vigastust valu enne, kui ta saab teadlikuks sellest vigastamise faktist. Milliseid seletusi võiks sellisele olukorrale anda? Pakun, et organism on shokiseisundis, aju on hõivatud muude protsessidega ja valu tajumine võib takistada põgenemist. Seega organismi ellujäämise koha pealt on antud hetkel tähtsam kiire reageering. Ajus toodetavad endorfiinid blokeerivad valuretseptorid. (Merit) 12. Kirjeldage silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Silmamuna katavad eestpoolt laud, nende vahel on laupilu. Lauge katab väljastpoolt õrn nahk, seestpoolt sidekest e. konjunktiiv. Laugude toese moodustab tihedast sidekoest lau- e. tarsaalplaat e. tarsus, milles paiknevad muundunud rasunäärmed (tarsaalnäärmed). Lau vabal serval on tugevad karvad - ripsmed

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

4

docx

Anatoomia III töö, küsimused 132-187

Tasakaaluretseptorid paiknevad kotikeses ja ampullides-tasakaalunärv-sild-väikeaju ja seljaaju motoneuronitele. 178. Silmamuna ehitus TV21 Raamat163 Kõvakest, soonkest, võrkkest, pimetähn, nägemisnärv, tsentraallohk, klaaskeha, ripskeha, vikerkest, lääts, pupill, tagakamber, eeskamber, sarvkest 179. Kirjeldage valguskiirte teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni Sarvkest-esikamber-lääts-klaaskeha-võrkkest 180. Mille abil toimub silma läätse kuju muutmine? Selgitage Lääts kumerdub lihaste abil, kaugele lihased lõtvuvad, lähedale lihased pingul. 181. Mille abil toimub silma pupilli suuruse muutmine? Selgitage Pupill võimaldab valgust muuta. 182. Silma abielundid, nende lühiiseloomustus. TV21 Silmalaud Ripsmed Kulmud Pisaranäärmed Lihased 183. Nägemisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte. silma võrkkesta kepikesed ja kolvikesed-nägemisnärv-suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond. 184

Anatoomia

9

rtf

Morfoloogia küsimused ja vastused

skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks. Keskmise, soon- e. vaskulooskesta (tunica vasculosa bulbi) tagumine osa on pärissoonkest e. korioidea (chorioidea), eesosa moodustab rips- e. tsiliaarkeha ja vikerkesta e. iirise. Ripskehas asuv rips- e. tsiliaarlihas talitleb akommodatsioonilihasena. Vikerkest on plaatjas moodustis, tema keskel paiknev silmaava e. pupill reguleerib silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes silma sattuva valguse hulka. Vikerkesta värvus oleneb pigmendi hulgast. Sisemise  võrkkesta e. reetina (retina) tagumine (optiline) osa on mitmekihiline ning sisaldab valgustundlikke nägemisrakke - kepp- ja kolbrakke, mille välimised osad - kepikesed ja kolvikesed - on kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks. Kepikesed on kolvikestest tundlikumad, kuid värvusi võimaldavad tajuda ainult kolvikesed. Et viimased vajavad

Loomakasvatus

12

doc

Kordamisküsimused III seminar - Meeled, Taju, Tähelepanu, Teadvus

Valguslaine parameetrid: lainepikkus (värv; mõõtühikuks on nanomeeterid­nm; sageduse ühikuks on Hz) ja amplituud (heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid-lm) Elektromagnetlained koosnevad võnkuvast elektriväljast ja magnetväljast ­need kaks esinevad alati koos. Enamasti räägitakse valguse "lainest" kui elektrivälja lainetusest ­seega energia muutused määravad lainepikkuse ja amplituudi. 400 -700 nm­inimsilmaga nähtav valguslainete vahemik. 18. Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Silmamuna katavad eestpoolt laud, nende vahel on laupilu. Lauge katab väljastpoolt õrn nahk, seestpoolt sidekest e. konjunktiiv. Laugude toese moodustab tihedast sidekoest lau- e. tarsaalplaat e. tarsus, milles paiknevad muundunud rasunäärmed (tarsaalnäärmed). Lau vabal serval on tugevad karvad - ripsmed

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

Kommentaarid (0)