Inimese Närvisüsteem (0)

Inimese närvisüsteem
Janne Haar
Liina Metsküla
11B
· Anatoomiliselt jaotatakse närvisüsteem kesk- ja
perifeerseks närvisüsteemiks.
· Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb
kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise
katte sees.
· Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju.
· Närvirakud koos jätkete proksimaalsete osadega
moodustavad kesknärvisüsteemi hallolluse e.
hallaine, närvikiud ­ valgeolluse e. valgeaine.
· Perifeerses närvisüsteemis on närvikiud e.
aksonid sidekoeliste struktuuride varal
ühendatud närvikiudude kimpudeks, need
omakorda närvideks.
· Tavaliselt sisaldavad närvid nii aferentseid kui ka
eferentseid kiude.
· Kraniaalnärve on 12 paari.
· Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude
kimbust, mis kulgevad läbi sõelluu
· Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude
aksonid, neid on veidi üle miljoni
· Kolmiknärv koosneb kolmest harust: ülemisest, keskmisest ja
alumisest, ehk siis silmanärvist, ülalõuanärvist ja alalõuanärvist.
· Näonärv on peamiselt näo lihaste motoorne närv, milles on ka
sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa
maitsmispungadest.
· Esiku-teonärv on närv, mida mööda levib sisekõrvast kuulmis- ja
asendiimpulsse.
· Keele-neelunärv innerveerib motoorselt neelamisrefleksis
osalevaid lihaseid;
· Uitnärv annab kiude kõigile rinna- ja kõhuõõne siseelunditele
kuni jämesooleni.
· Keelealune närv innerveerib keelt motoorselt
Peaaju ja seljaaju
· Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb
kaheks poolmeks.
· Piklikajus paiknevad südametegevuse ja
hingamise reflektoorsed keskused.
· Väikeaju koordineerib lihaste tegevuse
järjekorda.
· Peaaju ülejäänud osad on: vaheaju,
keskaju, sild.
· Seljaaju on närvide kogumik, mis asub
selgrookanalis.
Teadvus ja mälu
· Teadvus on see, mille abil aju võib liigutuskäsklust
andes arvestada nii möödanikku, olevikku, kui
tulevikku.
· Mälu säilitab teavet varasemast kogemusest.
· Sensoorse mälu kestus on umbes üks sekund.
Väike osa infost läheb edasi lühimällu, mille
kestvus on kuni mõnikümned sekundit. Lühimällu
mahub ühe korraga umbes seitsmenumbriline
telefoninumber. Oluline info liigub sealt edasi
salvestusmällu, mis võib kesta minuteid, tunde või
päevi. Tugevalt kinnistunud asjad siirduvad
püsimällu, kus toimub info pikaajaline säilitamine
Uni
· Ärkveloleku ja une rütmi reguleerib
retikulaarformatsioon. Arvatakse, et une ajal
aju korrastab, analüüsib varasemaid
kogemusi ja salvestab ärkvelolekul saadud
info.
· Aju funktsioneerib une ajal väga aktiivselt.
Unel on kaks faasi: ortouni ja parauni
· Paraune faase on öö jooksul 4-5 igaüks
kestvusega 10-15 minutit.
Kasutatud kirjandus
· Illustreeritud lasteentsüklopeedia
· http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4rvis%C3%BCsteem
· http://www.georgiapainphysicians.com/downloads/m2_slides/
· http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/narvisustee
m_liisaojakoiv.htm
· http://raud.ut.ee/~rraid/index/Inimese_A&F/N%E4rvis
%FCsteem(InAnF%FCs).doc
· http://www.miksike.ee/docs/elehed/5klass/3teated/image
s/narvivork.jpg