Inimese anatoomia ja südameveresoonkond (0)

Inimese anatoomia ja füsioloogia
1.Koe mõiste: ühisuguse ehituse, talitluse ja tekkega rekud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed
2.Nimeta kudude põhirühmad, nende lühiiseloomustus
Koe põhirühmi on 4:
1 – epiteel (kattekoed) – katavad keha välis- ja sisepindu(nahk)
2 – tugi-toitekude ( sidekoed ) – tal on palju rakkudevahelisi toitainet ning ta seob teisi kudesi
3 – lihaskoed – neil on omane kontraktsiooni – kokkutõmbevõime
4 – närvikude – moodustab närvisüsteemi, pea- seljaaju ning närvid
3.Nimeta kukude liigid, nende esinemine inimorganismis
kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes
tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed, kõõlused
kõhrkude, mis omab toestusfunktsi ooni, on elastne, katab liigesepindu, moodustab üksikuid skeletiosi.
luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti
silelihas , mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele
skeletilihas, mis paneb meie keha liikuma ning allub meie tahtele
4.Elundi ja elundkonna mõiste. Näited
Elund on kindlat kuju ja funktsiooni omas kehaosa, mille moodustavad omavahel mitmesugustes kombinatsioonides seostuvad koed (süda, maks, hammas)
Elundkond moodustab aga elunditest, mis sooritavad kehas samaladseid funktsioone ja on omavahel ehituslikult ja talituslikult seotud (südame veresoonkond , seedelundkond )
SÜDAME – VERESOONKOND
5.Südame asend
Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetrili selt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale.
6. Südame kambrid, suistikud , sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS!
Süda jaguneb neljaks õõneks – paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks.
Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakese suudme ehk suistiku abil.
Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi
Vasakusse kotta suubuvad neli kopsuveeni, vasakust vatsakesest väljub aort
7.Südame seina ehitus
Südamesein koosneb kolmest seinast :
Sisemine on endokard, õhuke ja elastsetest sidekoe kiududest koosnev endoteeliga vooderdatud kile. Südameklapid on endokardist tekkinud moodustised.
Vahelmise moodustab müokard ehk südamelihas, mis koosneb erilisest südamelihaskoe st. Kodade müokardis on kaks lihaskihti, vatsakestes kolm. Vatsakeste sisemine lihaskiht moodustab näsalihaseid, millele kinnituvad südameklapi srvadelt lähtuvad kõõluskeelikud .
Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard
8.Südame klapid , klappide liigid, nende paiknemine , tähtsus
Atrioventikulaarklapp parema koja ja parema vatsakese ning vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel. Atrioventikulaarklapp koosneb kolmest hõlmast, mis kinnituvad üht serva pidi koja-vatsakesesuudme piiridele ja ripuvad alla vatsakese õõnde, vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud.
Kopsutüve alguses kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. Poolkuuklapid meenutavaid taskuid. Aordi alguses kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Hõlmased klapid
Tähtsus: atrioventikulaarklapiga on koja ja vatsakese vaheline suue suletud, kõõluse­keelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. Poolkuklapid välistavad vere tagasivoolu vatsakesse
9. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus
Südame põhimikul, suurt veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta – südamepauna e perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas südamepaunaõõs e perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku.
10.Südame enda verevarustus – pärgvereringe.
Pärgvereringe-ülesandeks varustada verega südame kõiki kudesid . Vasak ja parem pärgarter ja südame­ veenid , mis suubuvad pärgurkesse. Vasak ja parem pärgarter lähtuvad esimeste harudena aordi algusosast – aordisibulast. Kulgevad ümbritsevalt vastavates pärgvagudes ja moodustavad eesmise ja tagumise vatsalkestevahelise haru.
11.Südame närvid: Südant innerveerib ( varustab närvidega) autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad sümpaatilised närvid sümpaatikuse tüvest ja parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaajunärv). Nende närvide kius moodustavad südame närvipõimikud.
12.Südame erutusjuhtesüsteem: Spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm, alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm, millest lähtub Hisi kimp, mis jaguneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest parema ja vasaku vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik
13.Suur vereringe ,selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne
Vere teekond vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta. Südame osad(aort, aordikaar, sisemine ja välimine unearter , rangluualune arter , ülajäseme arterid , alanev aort). Vereringe(ülemine ja alumine õõnesveen).
14. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned) ülesanne
Saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks.
Parem vatsake → kopsuarteri tüvi → parem ja vasak kopsuarter → kopsukapillaarid → vere rikastamine O2-ga ja vabanemine CO2-st → kopsuveenid (4) → vasak koda →→
15.Suure vereringe arterite üldskeem (õpik lk 157 joonis 115)
16.Suure vereringe veenide üldskeem (õpik lk 167 joonis 122)
17.Ülajäsemed arterid ja veenid (õpik lk 162 joonis 119,124)
18.Alajäseme arterid ja veenid (õpik lk 166 joonis 121,125)
19.Kõhuõõne verevarustuse üldpõhimõte (õpik lk 164 joonis 120)
20.Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte lk 168 joonis 123
21.Lümfi mõiste
Lümfikalpillaaridesse kogunenud koemahl. Osaleb ainevahehetusprotsessides, lümfi kaudu mitmed ainevahetusprodusktid verre.

22. Lümfisüsteemi ehitus
Parem lümfijuha – kogub lümfi rindkere , kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest ning suubub paremasse veeninurka
Rinnajuha – kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka
23. Lümfisõlme ehitus, ülesanne
Ovaalsed või ümmargused herneter suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub mitu toomasoont, väljub vaid aga 1-2 viimasoont. Katab sideokoeline kihn, eristatakse pindmist osa – koort ja selle all asuvat säsi. Lümfisõlmes palju pilujaid ruume – lümfisiinuseid.
24.Regionaalsed lümfisõlmed
Ülejäse: küünar- ja kaenlaaeuk
Alajäse: põlveõndlas ja kubemes
Pea ja kael : kukal, kõrvalesta ees ja taga, lõuaalune kolmnurk , kägiveenide läheduses
Rindkereõõs: hingetoru ümbrus, keskseinand, kopsuvärat
Vaagen ja kõhuõõs: piki suuremaid veresooni, peensoole kinnistiarteri läheduses