Maailm
muutub
1765 .aastal
leiutas James
Watt esimese aurumiasina.
Mehhanism võeti kohe
kasutusele
transpordis , tehastes ja ka eraleudes. Sellest aastast
peale hakkas
tehnoloogia arenema järk-järgult, loodi auruvedur,
triikraud , elektrijaamad. Praegused leiutused võivad olla tulevikus
kasuks.
Nüüdisajal paljud meist ei
saaks hakkama ilma
tehnoloogia suurte
saavutuste , nagu
internetivõrgustik,
televisioon , pliidid,
pesumasinad ja teised
majapidamismasinad. Leiutised on meie elu kergemaks teinud. Teadlased
arvavad , et tulevikus võivad
robotid asendada lihttöölisi, näiteks
2004. aasta märulifilmis ,,Mina, Robot” on inimestele
igapäevatöödes abiks robotid, ning nad tegelevad töödega nagu
koristamine ,
assisteerimine , müümine ja
halvatud isikutele
abistamine . Kõigil neil robotitel on sisse kodeeritud reeglid ning
neid juhib võrguühenduse kaudu suur peaarvuti, millel on oma
intellekt ja iseloom. Esimesed sammud, asendamaks inimesed
masinatega, on juba tehtud. Hiina nutitelefonifirma Changying
Precision Technology Company asendas 90% oma töötajatest
masinatega, mille tagajärel defektide arv vähenes 80%, aga üle 500
inimese jäi töötuks. Ühe firma jaoks on masinatöö odavam kui
inimtöö, aga ühe inimese jaoks võib olla töökoha kaotus
laastav.
Samuti toob arenev masinatööstus
maailmas ka teisi muutusi, nimelt rahvaarvu kasvamist. Kuna
igapäevaselt on meile kättesaadav masstoodang, siis on sellega meie
elu kindlustatud ja rahvaarv on hakkanud järsult kasvama. 20.
sajandi esimesel poolel oli maailmas vaid 1,6 miljonit inimest, kuid
20. sajandi lõpuks oli juba
populatsioon kasvanud 7 miljonini.
Olukord on läinud nii kaugele, et rahvaarvu kasvades on suurenenud
ka maavarade kasutamine, nagu
nafta ,
väärismetallid ,
väärisgaasid ,
ning nede pideva tarbimisega tekitame ökosüsteemi häireid ja
reostust. 2003. aasta ulmefilm ,,
The Core ’’ räägib
sellest, kuidas suure reostustaseme tõttu hakkasid atmosfäris
tekkima suured
magnettormid ja Maa tuum jäi seisma. Grupp Ameerika
teadlasi saadeti puurlaevaga Maa tuuma, et seal tuumalõhkekehadega
uuesti tuum ringlema panna. Laeva pardal olevad teadlased jõudsid
lõhata pommi ning tuuma uuesti käivitada, kuid hukkusid oma
misjoonil.
Film paneb mõtlema just sellele, kui kaugele on läinud
inimkond tehnoloogiaga ning milliseid katastroofe võib inimtegevus
põhjustada.
Inimkonna kasvuga paraleelselt
täienduvad ka teadmised meditsiinis. Praegusel ajal suudame
tuvastada haiguseid, määrata õige ravi, opereerida. Organi
siirdamine on osa arstiteadusest, kus on vaja laialdasi teadmisi
anatoomiastja
bioloogiast . Praegusel ajal suudame siirdada vaheseid
organeid, nagu maks,
neerud , süda,
kopsud , ühest kehast teise, kuid
biotehnoloogid püüavad leida võimalusi, kuidas saaks siirdada ka
kehaosi . 2015. aastal välja tulnud ulmefilmis ,,
Hardcore Henry ’’ oli
biotehnoloogid äratanud ellu peategelase Henry surmast ning tal
puudulikud jäsemed, südame ja silmad asendanud tehislike
kehaosadega. Mehe
automatiseeritud metallist
kehaosad olid ühendatud
kesknärvisüsteemiga ning andsid talle ebainimliku tugevuse, millega
ta suuris peatada tehisintellektide maailmavallutuse katse.
Järelikult tulevikus võime anda inimestele uue võimaluse elus ning
parema võimaluse igapäevaelus hakkama saada kasutades tehiskehaosi.
Võib olla see on järgmine suur tehnoloogia arengu hüpe.
Esimese aurumasina leiutamisega
on James Watt
pannud aluse tehnoloogia pidevale arengule. Inimesed on
välja mõelnud mitmeid masinaid elu mugavdamiseks, samas tuleb olla
ettevaatlik ja arvestada ökosüsteemiga. Teadlased näevad vaeva, et
tulevikus oleks meil parem elada ja hakkama saada igapäevaselt.
Fantaseerides tulevikku võime mõne aasta pärast koos teadlaste
abiga ulme reaalsuseks teha.
Kõik kommentaarid