Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Postmodernne ühiskond (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu
Postmodernne  ühiskond
TMRG

12. klass
Tiina Pirogova
Postmodernne ühiskond
Kujunes 19. saj.
Moodustusid kolm põhilist sektorit
Turjumajandus, avalik e.  valitsussektor ning kodanikuühiskond
Tööstuslik kaubatootmine
Rahva osalemine valitsemises
Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus
Inimõiguste tunnustamine
Ühiskonnasektorite eristatavus,  seotus
Tööstusühiskond
Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj.
Suured vabrikud, töö konveieritel
Ratsionaalsus
Aurumasin , üleminek masintööle
Leiutised
Tööaeg hakkab domineerima  puhkeaja  üle
Meelelahutuse levik
Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused 
Seisuliku ühiskonna  asendumine  klassiühiskonnaga 
Tööhõive majanduse põhivaldkondades
Elujärje paranemine
Linna- ja maarahvastliku suhtarv
Linn= progress
Leibkonnamudelid, suhete jahenemine
Hariduse tähtsustamine
Modernne
Postmodernne
Põhiressurss
Masinad
Teadmised
Põhiinstitutsioon
Firma
Ülikool
Põhiotsustajad  Firmaomanikud
Eksperdid, 
ärikorraldajad
Tähtsaim  kapital  Varaline rikkus
Oskusteave
Valitsuse roll
Piiranguteta 
Turjumajandus, 
turumajandus
mõõduka 
sekkumisega
Tähtsaim  sektor
Tööstus
Teenindus
Tähtsus 
Tootmisvõimsus
Teadus, 
majanduses
tehnoloogia
Teadmusühiskond
Hariduse kasv- info tarbimise suurenemine
Internet , mobiiltel.-id, satelliittelevisioon
Infoühiskond
Rõhk arendamisel
Teadus, uurimisasutused, avastuste, leiutiste rakendamine
Mõju  loodusele  ja keskkonnatasakaalule 
Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast
Adam Smith ( 1723 -1790)
Propageeris turumajandussuhteid
Inimene on  egoist  
Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö
2. Karl  Marx  ( 1818 -1893)
Kapitalistlik tootmine-toota kasumit,püsida 
konkurentsis
Kodanlus vs. töölised
3.Max  Weber
“Protestantlik eetika  ja kapitalismi vaim”
Kapitalismi juhtmõtteks rikkuse kogumine, 
enesedistipiin, ratsionaalsus 
Kapitalist - munk
4. Émile Durkheim 
Sotsioloogia rajaja
Liiga palju väärtusi-ühiskonna  lagunemine
Solidaarsuse hoidmine
Aitäh tähelepanu eest!

Document Outline

  • Slide 1
  • Postmodernne ühiskond
  • Tööstusühiskond
  • Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused 
  • Slide 5
  • Teadmusühiskond
  • Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast
  • Slide 8
  • Slide 9
Vasakule Paremale
Postmodernne ühiskond #1 Postmodernne ühiskond #2 Postmodernne ühiskond #3 Postmodernne ühiskond #4 Postmodernne ühiskond #5 Postmodernne ühiskond #6 Postmodernne ühiskond #7 Postmodernne ühiskond #8 Postmodernne ühiskond #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tiina.pirogova Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned
16
ppt

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus! "Aeg on raha" Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Postindustriaalne ühiskond 20 saj. Lõpp Daniel Bell Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Kirju klassistruktuur-> keskklass Mitmekesised väärtushinnangud Ühiskonna juhtimine tsentraliseeritum Inimeste elustiilide lähenemine Industriaal Postindustriaal Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajad

Ühiskonnaõpetus
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned
2
docx

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

Ühiskonna sotsiaalset jaotust muutis tööstuspööre ja üleminek kapitalismile. · Heaoluriigi peamised meetmed: Muutusid: * tööhõive majanduse põhivaldkondades (Sektorid: põllumajandus; teenindus; tööstuslik kaubatootmine) * linna- ja maarahvastiku suhtarv * leibkonnamudelid (ülekaalus väiksed pered) Postindustriaalne ühiskond ehk tööstusjärgne ühiskond: * kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · Oluline eesmärk: ühishüvede pakkumine. * kirju klassistruktuur · Põhilised tunnused: * mitmekesised väärtushinnangud 1) ülekandeühiskond * tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsuse kiire kasv

Ühiskonnaõpetus
Kordamine ühiskonna kontrolltööks-heaoluühiskond
14
docx

Kordamine ühiskonna kontrolltööks, heaoluühiskond

Kujunes välja massikultuur. Peamiseks leibkonnatüübiks kujunes väikepere. Üheskoos elasid vaid vanemad ja alaealised lapsed, vanavanemad jätkasid elu maal. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seostus Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste tunnetamine Postindustriaalne ühiskond: Ühiskonnatüüp, kus suurem osa inimesi on hõivatud teenindussektoriga (teenindusühiskond) ning tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Kujunes välja 20.sajandi viimases veerandis Haritud spetsialistid Keskklass (kindel ja kõrge sissetulek, ametnikud) Masstootmine ja massikultuur Kõige suurem osa oligi just keskklassil, kõrg-ja alamklassi inimesi oli tunduvalt vähem Teadmusühiskond (I etapp)

Ühiskond
Mõisted nüüdisühiskonna kohta
3
docx

Mõisted nüüdisühiskonna kohta

tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises ehk demokraatia, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskond on kujunenud tehnoloogiliste (üleminek käsitsi tootmiselt masinatega tootmisele), kultuuriliste (linnastumine, leibkonna muutus), majanduslike (rikkuse ümberjaotumine, keskklassi esiletõus) ja poliitiliste (diktatuuri asendumine demokraatiaga) muutuste tagajärjel. Industriaalühiskond - ühiskond, kus enamik rahvastikust on hõivatud töötlevas sektoris kujunes tänu tööstuslikule revolutsioonile 18. sajandi lõpus Väikesed ettevõtted asendusid suurte vabrikutega, kus toimus tootmine konveiermeetodil. Tööpäev kestis 12- 14 tundi, seega hakkas see domineerima puhkeaja üle. Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi. Toimus linnastumine Valitsevaks perevormiks väike- ehk nukleaarpere

Ühiskonnaõpetus
Konspekt
10
docx

Konspekt

Tööstusühiskonna põhijooned Majanduses tõusis esile tööstuslik tootmine. 1) Tööd korraldati konveieritel 2) Ratsionaalsus ­ range arvestus 3) Bürokraatia ­ ametnike võim 4) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv 3) Tööhõive majanduse põhivaldkondades Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond. 1) Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine 2) Kirjaklassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud Tertsiaar- ehk teenindussektor. 1) Osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab: 1) Haritud spetsialiste 2) Tsentraliseeritust ja paremini kooskõlastatust Adam Smith ­ propageeris kujunevaid turumajandussuhteid ­ olles veendunud

Avalik haldus
Ndishiskonna kujunemine ja tunnusjooned - REFERAAT
8
docx

N��dis�hiskonna kujunemine ja tunnusjooned - REFERAAT

Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarv ning leibkonnamudelid (tööstusühiskonnas peamiselt väikepered). Tööstustööliste ning linnaelanike arv tõusis ning põllupidajate osakaal kahanes. Järk-järgult hakkas elatustase tõusma, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tööstusühiskonna linnad olid ülerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud olid neis äärmiselt kehvad. Modernne linnatsivilisatsioon kujunes välja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast 20. sajandi viimaseks veerandiks omandas tööstusühiskond sedavõrd palju uusi jooni, et hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist ­ postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast, mis tähendab kõrgeltarenenud tööstusühiskonda, mille omadusteks on kõrgtehnoloogia

Ühiskonnaõpetus
NÜÜDISÜHISKOND
10
docx

NÜÜDISÜHISKOND

NÜÜDISÜHISKOND - tööleht. Ühiskonna mõiste. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Avalik ja erasektor. Riigi mõiste. Tsiviilühiskond. Majandussfäär. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid. Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. ESIMENE TASE Defineeri ühiskond. · Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused ja kujunemisaeg. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1. Tööstuslik kaubatootmine 2. Rahva osalemine valitsemises 3. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskond kujunes 19. saj - 20. saj lõpuni ja see areneb ning muutub pidevalt. Millal ja kus algas tööstusrevolutsioon. Tööstusrevolutsioon algas 18. saj lõpul Inglismaal.

Ainetöö
Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks
15
doc

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks

ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine

Ühiskonnaõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun