Riigid, rahvusvahelised firmad ja arengumaad (0)

1 Hindamata

RIIKIDE LIIGITUS
Näitajad, mille alusel võib riike liigitada:

SKT või SKP – arv, mis näitab aastajooksul valmistatud toodangu ja osutatud teenuste koguväärtust. Väljendatakse tavaliselt dollarites 1 inmese kohta.

Valitsev tootmisviis .

Riigi majanduse struktuur (tootvad ja teenidavad majandusharud ).

Energia tarbimine 1 elaniku kohta.

IAI – Inimarengu indeks
Arvestatakse kolme asja: SKP, haridustase ja keskmine eluiga.
RIIGID
Kõrgeltarenenud riigid Arengumaad (kolmas maailm)
* esimene maailm * uusindustriaal maad
* teine maailm * vähim arenenud riigid
* istandus riigid
* nafta riigid
* tavalised arengumaad
KÕRGELTARENENUD RIIGID
Asuvad suuremalt jaolt maailma põhjapoolsemates osades ja sp. Nimetatakse neid ka Põhja riikideks. Rõhuvas ülekaalus on Euroopa päritoluga kristliku kultuuriga riigid.
ESIMESE MAAILMA RIIGID:
Tunnused: 1) SKP on üle 20000 dollari
2) Valitseb postinustriaalne tootmis viis
Riigid: USA, Kanada , Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur, Iisrael, Austraalia , Uus- Meremaa , Lääne-, Lõuna-, Põhja- ja osaliselt Kesk-Euroopa riigid (nt. Suurbritannia , Prantsusmaa, Saksamaa, Põhjamaad jne.)
TEISE MAAILMA RIIGID:
Tunnused: 1) Valitseb hilisindustriaalne tootmisviis, kuid toimub kiiresti postindustrialiseerumine.
2) SKP alla 20000 dollari
Riigid: Ida-Euroopa riigid ( endised sots. riigid) (nt. Venemaa, Ungari, Eesti, Poola jne.)
KÕRGELT ARENENUD RIIKIDE ÜLDTUNNUSED:

Kasutavad 80% kõikidest loodusrikkudest maailmas.

Väga hästi arenenud töötlev tööstus. Kasutatakse palju kõrgtehnoloogiat. Annavad üle 50% tööstustoodangust.

Madal sündimus ja suremus – seega väike iive.

Hästi arenenud sotsiaalfäär (toetused, pensionid , abirahad).

Kirjaoskusetase kõrge.

Kõrge elatustase.
Püüdlused: kultuurilised vajadused, puhkus, sotsiaalhooldus.

Probleemid: a) energia jt. Toorainete varade lõppemine (eriti Euroopas)
b) suured kulutused keskkonna saastamise vältimiseks
c) rahvastiku vananemine
d) illegaalne immigratsioon
ARENGUMAAD
UUSINDUSTRIAALMAAD:

SKP – on kõrgem kui teistes arengumaades va. Naftariigid ..

Traditsoonilised tootmisviisid asenduvad industriaalsetega.

Edu sammud hariduses ja tervishoius – seega kiiresti arenev sotsiaalsfäär.

Osalevad maailmamajanduses üsna aktiivselt.
Riigid: Tšiili, Argentiina, Costa -Rica, Hiina mõningad piirkonnad (nt. Taiwan, Pekingi ümbrus)
TAVALISED ARENGUMAAD:

SKP – keskmine

Valdavaks on traditsioonilised tootmisviisid – seega domineerib põllumajandus.

Kõrge iive.

Madal haridustase, eriti naiste seas.

Väga suured majanduslikud erinevused riikide eripiirkondade vahel.
Püüdlused: toit, elukoht, tervishoid , haridus .
Riigid: India, Hiina, Mehhiko , Brasiilia, Indoneesia , Egiptus .
NAFTARIIGID:

Väga rikkad arengumaad – SKP võibolla sageli suurem kui esimese maailma riikides.

Raha tuleb nafta (ka gaasi) müügist.

Vähe arenenud töötlev tööstus.

Lahendamata paljud sotsiaalsed probleemid (nt. haridus naistele).
Riigid: Saudi- Araabia , Oman , Kuveit, Katar , Bahrein, Araabia Ühendriigid, Brunei , Liibüas (P-Aafrikas)
ISTANDUSRIIGID:

On enamasti väikese pindala ja rahvaarvuga saareriigid, mille majanduses on valitseval kohal istandused , kuid paljudel on esikoha saavutunud puhkemajandus .

Tihedad sidemed endise emamaaga.

Suhteliselt kõrge elatustase.

Eelkõige Kariibi mere regioon.
Riigid: Treinidad, Jamaica, Dominicani Tobaco.
VÄHIMARENENUD RIIGID:

SKP väga madal (mõnedel alla 1000 dollari)

Rasked loodusolud , vähe loodusvaru, 15 riigil neist puudub merepiir

Domineerivad agraarsed tootmisviisid (nt. korilus, varaagraarne)

Nõrgalt arenenud töötlev tööstus või puudub üldse. Valitseb elatusmajandus – majandus, kus kõiki olulisi hüvesid toodetakse omatarbeks.

Kirjaoskus väga madal (~80% kirjaoskamatud).

Kõrge sündimus, aga ka suur suremus.

Maailma majaduses osalevad need riigid eelkõige humanitaar ja muu abi saajatene. Vähesel määral ekspordivad põllumajandussaadusi ja maavaru.

Rahutused, kõdusõjad, relvastatud riigipüürded.
Riigid: Zimambwe, Mosambiik, Etioopia , Konga, Uganda , Afganistan, Jeemen , Nepal, Mongoolia , HAITI.
RAHVUSVAHELISED FIRMAD
Rahvusvahelised firmad on firmad, mis tegutsevad paljudes riikides.
ERISTATAKSE:

Firma päritolumaa

Firma tekke piirkond, regitreerumiskord.
Siit tuleb firma algkapital.
Juhtkonnas firma päritolumaa inimesed.
Vahekord valitsusega hea.

Firma asukohamaa

Firma on siia rajanud ettevõtteid ja osakondi, kontoreid.
Juhtkonnas ka asukohamaa elanikke.
Vahekorrad võivad olla vastuolulised asukohamaa võimudega.

Rahvusvahelise firma tekkimise põhjused:

Tagada juurdepääs loodusvaradele.

Uute turgude leidumine.

Odava tööjõu olemasolu.

Kontrolli suurendamine riigi majanduse üle.
Rahvusvaheliste firmade kujunemine:
ESIMESE PÕLVKONNA RF. (16-18saj.)

Tegelesid asukohamaa saaduste kokkuostu ja tutvumisega Euroopas.
Tänapäeval ei eksisteeri.

TEISE PÕLVKONNA RF. (19saj-20saj. I pool)

Tegelesid põllumajandus saaduste tootmisega ja esmase tätlemisega. Loodusvarade hankimisega ja esmase töötlemisega.
Esmased töötlemis saadused veeti välja päritolumaadesse.
Tänapäeval alles veel; (õli, nafta firmad); SHELL ( Holland –Saksamaa); (ExxonUSA)

KOLMANDA PÕLVKONNA RF. (20saj II pool – 60ndad )
Eestis levinud: kergetööstus, masinatööstus, keemiatööstus, pangandus .
NELJANDA PÕLVKONNA RF.

Tööstusharud, mis põhinevad kõrgtehnoloogial: telekommunikatsioon , ravimid , IT.
Suuremahulised tarbekaubad: autod, olmetehnika.
Brändi – tarbekaupade masstootmine (põhineb meediareklaamil).

Firmade osatähtsus maailmas päritolumaa järgi: 40% USA, 25% L-Euroopa + P-Euroopa, 25% Jaapan + L-Korea, 10% ülejäänud.
Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid
MAAILMA KAUBANDUSE ORGANISATSIOON – WTO Eesmärk elavdada rahvusvahelist kaubandust.
RAHVUSVAHELINE VALUUTAFOND – IMF Kooskõlastab rahvusvahelist rahandust.
NAFTA – P-Ameerika Vabakaubanduse Assatsiatsioon
ASEAN – Kagu- Aasia maade assotsiatsioon .
Toorainekartellid – rahvusvahelised majandusorganisatsioonid, mis koondavad mingit toorainet või põllumajandussaadust tootvaid ja eksportivaid riike.
OPEC – Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon – et kaitsta liikmesmaade hüve rahvusvahelistel turgudel .
EUROOPA LIIT
Winston Churchill
1952 – 9.mai – loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus – ELi eelkäijaks. Asutaja riigid: Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Belgia.
1957 – Rooma leping – Euroopa Majandusühendus
4 vabadust: kapitali(raha) vabaliikumine, kaupade vabaliikumine, teenuste vabaliikumine, tööjõu vabaliikumine.
1967 – Euroopa ühendus
70-ndad – Suurbritannia, Taani, Iirimaa
80-ndad – Hispaania , Kreeka, Portugal
1993 – Maasrichti leping – Euroopa Liit
1995 – Soome, Rootsi, Austria.
2002 – Võeti kasutusele EURO (ei võtnud kasutusele Rootsi, Suurbritannia, Taani)
2004 – Liitu astusid : Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi , Slovakkia , Ungari, Sloveenia , Küpros, Malta.
2007 – Bulgaaria , Rumeenia .

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 61 allalaadimist

Riigid-rahvusvahelised firmad ja arengumaad #1

Riigid-rahvusvahelised firmad ja arengumaad #2

Riigid-rahvusvahelised firmad ja arengumaad #3

Riigid-rahvusvahelised firmad ja arengumaad #4

Riigid-rahvusvahelised firmad ja arengumaad #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

61 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

rass999 Õppematerjali autor

riikide liigitus kõrgeltarenenud riigid arengumaad (kolmas maailm) kõrgeltarenenud riigid esimese maailma riigid teise maailma riigid kõrgelt arenenud riikide üldtunnused arengumaad uusindustriaalmaad tavalised arengumaad rahvusvahelised firmad

Sarnased õppematerjalid

doc

Rahvastik

· Primaarne-hankivad majandusharud(põllumajandus,metsandus) · Sekundaarne-tööstus · Tertsiaarne-teenindus.Arenenud riikides enamus inimesi 60-70% Vähearenenud riikides töötab enamus primaarses valdkonnas. 3/4.PÕHJA-RIIGID, IDA-EUROOPA, LÕUNA-RIIGID(5allgruppi)(asukoht, SKT, majandusarengu tase, elatustase, 3-5 riigi nimed) Ida-Euroopa:Majanduslikud raskused seoses üleminekuga sotsialistlikult plaanimajanduselt turumajandusele.Eesti, Poola, Leedu Põhja-riigid:kõrgelt arenenud riigid. Põhja-Ameerika, Euroopa, Jaapan, Austraalia- PÕHJAPOOLSED ALAD 1.kõrge majanduse arengutase-postindustriaalne tootmisviis 2.valitseb ja kontrollib maailmamajandust 3.SKT>20 000 USD 4.Heaoluühiskond 5.demokraatia USA, Luksemburg, Soome, Jaapan Lõuna-riigid:1.Madal või keskmine majanduse arengutase 2.SKT väike 1000-2000 USD 3.vaesus 4.madal haridustase 5.sõltuvad Põhja-riikidest Aafrika, Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia-SOOJEMAS KLIIMAS 5 allgruppi I Uusindustriaalsed riigid

Geograafia

docx

INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad

toodetud lõpphüviste (valmistatud tooted ja osutatud teenused) koguväärtus. Riikide võrdlemisel kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta. 8. IAI- inimarenguindeks Arvestatakse : i) Täiskasvanu keskmine õpingute arv ja eeldatav õpinguaastate arv kooli minemisel ii) Oodatav keskmine eluiga iii) Rahvamajanduse kogutulu Riikide liigitus arengutaseme ja panuse järgi maailmamajanduses Riigid: 1) Kõrgelt arenenud riigid 2) Arengumaad a) Arenevad riigid b) Naftariigid c) Tavalised arengumaad d) Istandusriigid e) Vähimarenenud riigid Kõrgelt arenenud riigid Kõrgelt arenenud riigid asuvad suuremalt jaolt maailma põhjapoolsemates piirkondades ja sellepärast nimetatakse neid ka Põhja riikideks. Rõhuvas enamuses on need Euroopa päritoluga kristlikud riigid. Nendes riikides elab ligikaudu 1/3 rahvastikust. Riigid:  Enamus euroopa riike  Jaapan  Lõuna-Korea

Inimgeograafia

doc

Geograafia eksam

Geograafia eksam 1. Pilet Nüüdismaailma poliitiline kaart, selle kujunemine? Tänapäeva maailmas eristatakse kahte liike – kõrgeltarenenud maad ja arengumaad. Kõrgeltarenenud riigid asuvad suuremalt jaolt maailmas põhjapoolsemates osades. Nende hulka kuuluvad USA, Kanada, peaaegu kõik Euroopa riigid, Jaapan, Korea Vabariik, Iisrael, Austraalia ja Uus-Meremaa. Arengumaad asuvad see-eest lõunas. Need riigid pole üksnes vaesed, vaid on ka Põhja riikidest majanduslikult sõltuvad. Metsavarad, nende tähtsus? Metsad on eelkõige puiduallikas. Metsast saab korjata marju, seeni, küttida ulukeid, koguda taimemahlu jms. Metsad ühtlustavad jõgede äravoolu ja puhastab vett, kaitseb muldi hävimise eest ja muudab kliima veidi niiskemaks. Mets on ka puhkeala. Metsavarade suurust mõõdetakse kolmel viisil – metsamaade pindala, puiduvaru või keskmine aastane juurdekasv.

Geograafia

doc

Globaliseerumine

Enamik neist riikidest asub palavvöötmes või lõunapoolkeral. Üldiselt madal elatustase, SKT elaniku kohta enamasti alla 2000 USD. Oluline osa rahvastikust tegeleb veel põllumajandusega. Kuid Lõuna riikide hulgas on ka erandeid ehk suhteliselt kõrge majandustasemega riike (areng olnud kiire just viimasel ajal). Need on nn uusindustriaalriigid (nt Korea, Tsiili, Argentiina, Uruguai, Brasiilia, Mehhiko jm) ning naftariigid (nt Kuveit, AÜE, Saudi Araabia jm). Arenenud riigid ehk Põhja riigid- umbes 40 peamiselt põhjapoolkeral asuvat rikkamat nn tuumikriiki (lõunapoolkeral Austraalia ja Uus- Meremaa), kus elab 25% maailma rahvastikust; oma intensiivse arengu tulemusena on saavutanud kontrolli maailma majanduse üle. Põhja riikide arvele langeb 80% maailma kaubandusest. Ülekaalus postindustriaalne tootmisviis ja suurem osa tööjõust hõivatud tertsiaarses sektoris. 42. Rahvusvahelised firmad Rahvusvaheliste Rahvusvaheliste

Geograafia

doc

Geograafia 10. klassile

GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö

Geograafia

doc

Majandusgeograafia

arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. saj lõpp 19. saj algus tööstusrevolutsioon Suurbritannia aurumasin aurik auruvedur kivisüsi energiaallikana tekstiilitööstuse kiire areng metallurgia areng raudteed 19. saj lõpp 20 saj algus nafta kasutuselevõtt plastmass elekter telefoniside, raadio geograafiline tööjaotus Tööjaotust tööstusühiskonnas uurisid: Adam Smith absoluutse eelise teooria riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega, st riikidel on kas loomulik eelis(geograafiline asend, loodusvarad) või omandatud eelis (kogemused, tehnoloogia) David Ricardo suhtelise eelise teooria Koloniaseerimise tulemusena tekksid eri tüüpi kolooniad: Ümberasumiskoloonia ülerahvastumine Istanduskoloonia Ladina-Ameerikas, hiljem ka teistes, istandussaaduste saamiseks Faktooria sõjaline või kaubanduslik tugipunkt, võeti piirkond oma valdustesse

Geograafia

doc

10. klassi geograafia materjal

Tööjõu kvaliteet kasvas. Tekkisid linnad. Hariduse andmine laienes. Veondus laienes ja kiirenes. Metallurgia. Suurenes vajadus maavarade järgi. · koloonia emamaa tahtele allutatud piirkond/riik. Kolooniatest saadi ressursse ja eksootilisi vilju(kohvi, tee, riis, banaanid). Põhja-Ameerikas tõid kolonialistid kaasa varaindustriaalse tootmisviisi ja sundisid indiaanlased oma aladelt lahkuma. Sõltuv industrialiseerimine tuli kasuks neile maadele, kus emamaad olid arenenud riigid. Prantsuse kolooniad: Põhja-Aafrika Hispaania/Portugal Lõuna-Ameerika Holland Indoneesia Venemaa vallutatud alad. Inglismaa Inda, Ida-Aafrika Tööstusühiskonnast infoühiskonda. 20. sajandiks oli maailm jagunenud emamaadeks ja kolooniateks. Emamaad: Arenenud riigid/Põhja riigid. Kolooniad: Arengumaad. Põhi Lõuna 1. Korraldus Iseseisvad Sõltuvad 2. Tootmisviis Industriaalne Agraarne 3

Geograafia

doc

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal uustööstusmaad - Kaasajal Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika Vaimne töö. Peamine tootmisüksus Birma) riigid (Brasiilia), Ida-Euroopa maad. uurimis- või teenindusüksus. Olulised

Geograafia

Rohkem sarnaseid