Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvastik (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks paikneb rahvastik maakeral ebaühtlaselt?
RAHVASTIK
Demograafia e. rahvastikuteadus .
Rahvastikku iseloomustavad näitajad:
  • rahvaarv (aastase seisuga)
  • sooline koosseis
  • vanuseline koosseis
  • loomulik iive
  • keskmine rahvastiku tihedus (inimest ruutkilomeetril)
  • rahvuslik koosseis
  • hõive
  • migratsioon e. ränne
  • linnastumine
    Maailma rahvaarv 6 786 000 000 e. ligikaudu 6,8 miljardit.
    Rahvaarvult 3 suuremat riiki:
  • Hiina – 1,3 miljardit
  • India – 1,2 miljardit
  • USA – 307 miljonit
    Sündimust mõjutavad tegurid:
    Traditsioonid
    Haridustase
    Religioon
    Viljakas eas naiste arv
    Valitsuse poliitika
  • arengumaades
    haridustase – puudub teadlikkus kaitsevahendite kohta
    traditsioonid – mida rohkem sünnib, seda uhkem
    viljakas eas naiste arv – viljakas eas naisi on rohkem ja seetõttu sünnib palju
  • arenenud riikides
    haridustase – inimesed planeerivad lapsi, teevad karjääri
    traditsioonid – enne tehakse karjääri, siis mõeldakse lastesaamisele
    religioon – enne abiellumist on tabu lapsi saada
    Suremist mõjutavad tegurid:
    Rahvastiku vanuseline koosseis
    Meditsiini areng ja arstiabi kättesaadavus
    Haridustase ( tervisesport , toitumine, haiguste ennetamine)
    Majanduslikud tegurid (nälg, tööpuudus, sissetulekud)
    Loodus- ja liiklusõnnetused
    Kuritegevus
    Sõjad ja poliitilised konfliktid
  • arengumaades
    meditsiini areng ja arstiabi kättesaadavus – meditsiin pole niivõrd arenenud ja arstiabi pole nii kättesaadav, arengumaades ravitakse algeliste vahenditega
    loodusõnnetused – maavärinad, vulkaanipursked
  • arenenud riikides
    kuritegevus
    liiklusõnnetused – autod, lennukid , laevad
    Paiknemine
    õ lk 73!
    Tegurid, mis mõjutavad paiknemist:
  • Looduslikud tegurid
  • kliima
  • pinnamood
  • mullastik
  • veekogud
  • loodusvarad
  • Majanduslikud tegurid
  • kapitali olemasolu
  • infrastruktuuri olemasolu (teed)
  • teenindusasutused , elumajad, töökohad, sotsiaalsed tegurid
  • Poliitilised tegurid
  • sõjad
  • poliitiline ebastabiilsus
  • riigitoetused
    Maailma tihedamini asustatud piirkonnad:
    Lõuna-, Ida- ja Kagu- Aasia ; Lääne-Euroopa, USA ida osa.
    Miks paikneb rahvastik maakeral ebaühtlaselt?
    Sest erinevates riikides on erinevad looduslikud, majanduslikud ja poliitilised tegurid.
    Riigi rahvastiku iseloomustus riik vali ise
    • Rahvaarv + aastaarv + kas rahvaarv kasvab/kahaneb
    • Sündimus, suremus , loomulik iive
    • Keskmine eluiga
    • Migratsioon e. ränne
    • Sooline koosseis (püramiidilt)
    • Vanuseline koosseis (arvutan – 0-14 a; üle 65)

    Tabel ja rahvastiku püramiid:
    www. census .gov/ipc/www/idbpyr.html
    sealt valid : Data Access
    sealt saab valida riigi, siis aastaarv (2008)
    Demograafilise ülemineku etapid
    TRADITSIOONILINE
    • Sündimus – suur (30-40 promilli )
    • Suremus – suur (30-40 promilli)
    • Eluiga – lühike (alla 40 a.)
    • Vanuseline koosseis – noored
    • Näited – vihmametsaalad nt. Niger, Gabon

    DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS
    • Sündimus – suur
    • Suremus – väheneb (arstiabi kättesaadavus)
    • Eluiga – pikeneb (50-50 a.)
    • Vanuseline koosseis – noored
    • Näited – Bangladesh, Nigeeria , Egiptus

    VANANEMINE
    • Sündimus – väheneb
    • Suremus – väheneb (loomulik iive väike)
    • Eluiga – pikeneb
    • Vanuseline koosseis – vanurid
    • Näited – Eesti, Läti, Leedu, Ungari

    NÜÜDISAEGNE
    • Sündimus – väike
    • Suremus – väike (loomulik iive 1-2 promilli
    • Eluiga – pikk
    • Vanuseline koosseis – noored = vanad
    • Näited – Taani, Suurbritannia , USA, Jaapan, Saksamaa

    Migratsioon e. ränne
    Emigratsioon - väljaränne
    Immigratsioon - sisseränne
    Rände saldo – aasta jooksul sisse- ja väljarännanute vahe
    Liigitatakse:
  • iseloomu järgi – vabatahtlik ja sundränne
  • ulatuse järgi – riigisisene e. pendelränne ja riikide vaheline
  • kestuse järgi – sesoonne (nt. maasikate korjamine Soomes), alaline ja ajutine ränne
  • põhjuste järgi – perekondlikud, majanduslikud, poliitilised, kultuurilised, usulised, loodusõnnetused
    Igal aastal läheb palju türklasi Saksamaale. Mis on Saksamaal ja Türgil positiivset ja negatiivset?
    SAKSAMAA
    Positiivne
    odav tööjõud
    maksude maksmine riigile
    noored – sündimus suureneb
    Negatiivne
    konfliktid ja kuritegevus
    kultuuri hääbumine
    surve sotsiaalsfäärile (lasteaiad, koolid, keeleõpe)
    TÜRGI
    Positiivne
    kui türklane saab Saksamaal tööd, saadab ta osa palgast sugulastele
    tööpuudus väheneb
    migrantide tööoskused paranevad
    Negatiivne
    lahkuvad noored ettevõtlikud inimesed – „ajude äravool“
    lahkuvad mehed – sooline ebavõrdsus
    maksumaksjate arv väheneb
    I laine
    Algas 15. sajandil Euroopas demograafilise plahvatuse tõttu
    • Orjade vedu Aafrikast Ameerikasse
    • Lääne-Euroopasse mujalt Euroopast

    II laine
    Algas 1950 seoses demograafilise plahvatusega arengumaades
    • Arengumaadest minnakse arenenud riikidesse – Ladina- Ameerikast USA-sse, Aafrikast Euroopasse ja Ameerikasse
    • Minnakse naftariikidesse

    Tõmbe- ja tõuketegurid
    • Palk
    • „Valge leht“ – uus algus
    • Paremad õppimisvõimalused
    • Loodusõnnetused, sõjad, konfliktid
    • Paremad elamistingimused ( eluase , miljöö, kliima jne)
    • Tagakiusamine poliitilistel ja usulistel põhjustel
    • Kultuur
    • Kogemus, uudishimu

    Hõive & haridustase
    www.stat.ee/files/koolinurk
  • Arenenud riigid
    I kohal teenindus (üle 50%)
    II kohal tööstus (u. 30%)
    III kohal põllumajandus, metsandus , kalandus (primaarne sektor, alla 10%)
    Haridustase kõrge, kirjaoskus üle 90%, tööjõud on kvaliteetne ja haritud
  • Arengumaad
    I kohal primaarne (üle 50%)
    II kohal kas teenindus või tööstus
    Haridustase madal, kirjaoskamatuid palju, odav tööjõud
    EESTI
    Põllumajandus – 5.3%
    Tööstus – 33%
    Teenindus – 61.4%
    Linnastumine e. urbaniseerumine
    Arenenud riikides elab linnades üle 50%. Arengumaades alla 50%.
    Maal elab 51% ja linnas 49%.
    Alla 50% elab linnades – Aasia ja Aafrika.
    Kõige väiksem linnaelanike protsent on Aafrikas.
    http://geography.about.com/science/geography/library/weekly/aao72897.ht m
    Linnastumise etapid
  • 19. sajand; kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas; 29 miljonit inimest elas saj. alguseks linnades, sajandi lõpuks juba 220 miljonit; linnastumistase tõusis 3%-lt 14%-le; esimesed miljonilinnad – London, Pariis, New York ; hakkasid tekkima esimesed linnastud
  • 20. sajandi I pool; linnade arvu kasv maailmas aeglustus; linnastumisaste jõudis sajandi keskpaigaks 30%le; eeslinnastumine ; miljonilinnade arv kasvas 200ni; arengumaades hakkasid linnad tekkima
  • 20. sajandi keskpaik ; linnaelanike arv kasvas kiiresti pärast II maailmasõda; 1980. aastaks elas linnades 41% inimestest, paarikümne aasta jooksul tõusis 50%-ni; linnastute ja megalopoliste (hiidlinnastud) areng; arenenud riikides linnaelanike protsent ei kasva, pigem minnakse elama linna lähedale maale; kiiresti kasvavad arengumaade linnad: 1) loomulik iive on suur 2) maalt tullakse linna elama, et saada paremaid töökohti, palka ja elamistingimusi
    Sotsiaalsed probleemid:
    • elamispind – kehv, palju inimesi ühetoalistes korterites
    • tööpuudus
    • madalad palgad
    • majandusprobleemid – puhas joogivesi puudub, kanalisatsioon puudub, infrastruktuur (teedevõrk) on vähe arenenud
    • keskkonnaprobleemid - õhusaaste, õhk ei liigu, põhjaveesaaste, prügi

    Linnastumise võrdlus arenenud riikides & arengumaades
    ARENENUD MAAD
  • kasvutempo – aeglane
  • linnaelanike % (linnastumisaste) – kõrge, üle 70%
  • sotsiaalsed probleemid – transport, infrastruktuuri arendamine, tööpuudus
  • majanduslikud probleemid – linnaplaneerimine ?
  • keskkonnaprobleemid – õhusaaste, prügi, müra
    ARENGUMAAD
  • kasvutempo – kiire (ülelinnastumine)
  • linnaelanike % - madal, va Ladina-Ameerika – marginaalne rahvastik
  • sotsiaalsed probleemid – halvad elamistingimused, suur tööpuudus, madalad palgad
  • majanduslikud probleemid – tööstusettevõtete paigutus (sageli linna keskosas)
  • keskkonnaprobleemid – õhusaaste, prügi, joogivee puudus, nakkushaigused, müra
    Rahvastikupoliitika

    • pensionipoliitika
    • hariduspoliitika
    • toimetulekupoliitika (toetused)
    • erivajadustega inimeste toetused

    Ühisosa
  • tervishoid
  • perepoliitika
  • integratsioon
  • eluasemepoliitika
  • tööturupoliitika
    Rahvastik arengumaades
    KAVA
  • Demograafilise ülemineku etapid (traditsiooniline, demograafiline plahvatus, vananemine)
  • Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid (nimetada)
  • Haridustase ja hõive (kus töötavad jne)
  • Ränne (ülekaalus sisse- või väljaränne, suund ja põhjused)
  • Linnastumine (1. ja 2. etapp, iseloomulikud põhjused, probleemid, linnad, marginaalne rahvastik)
    Rahvastik arenenud riikides
    KAVA
  • Demograafilise ülemineku etapid (vananemine, kaasaegne)
  • Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid
  • Haridustase ja hõive
  • Ränne
  • Linnastumine
    Rahvaarvu kasv kui globaalprobleem
    Ressursside nappus
      • koormus põllumaa põhjaveele
      • muldade hävimine
      • puhta joogivee nappus
      • toiduainete nappus
      • metsade laastamine

    Õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmed
    Üldine elukvaliteedi langus (nakkushaigused)
    Eesti rahvastiku tihedus on 32 inimest ruutkilomeetril.
  • Vasakule Paremale
    Rahvastik #1 Rahvastik #2 Rahvastik #3 Rahvastik #4 Rahvastik #5 Rahvastik #6 Rahvastik #7 Rahvastik #8 Rahvastik #9 Rahvastik #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor numb Õppematerjali autor
    Väga mahukas, sees on järgmised teemad: sündimust ja suremust mõjutavad tegurid, paiknemist mõjutavad tegurid, demograafilise ülemineku etapid, migratsioon, hõive, linnastumine.
    LISAKS - kuidas koostada arutlust (KAVA)

    Sarnased õppematerjalid

    Geograafia kontrolltöö rahvastik
    3
    docx

    Geograafia kontrolltöö rahvastik

    Geograafia kontrolltöö TS Rahvastik 1) Maailma rahvaarv, rahvaarvult 3 suuremat riiki 6,88 miljardit , Hiina India USA 2) Rahvastiku paiknemist mõjutavad tegurid · Pinnamood- mägedes tihedus hõre · Kliima(temperatuur, sademed, vegetatsiooniperiood)- troopiline kliimavööde(kuiv), lähispolaarne, ekvatorjaalne(sajab palju)- hõre asustus · Taimestik- kõrbe alal taimi kasvatada ei saa, metsaaladel hõre asustus

    Geograafia
    Geograafia põhikooli materjal
    19
    doc

    Geograafia põhikooli materjal

    Globaliseerumine * Globaliseerumise indeksi määravad: -) poliitiline tegevus. -) tehnoloogia. -) välissaatkondade arv riigis. -) Personaalsed kontaktid. * Maailma majanduse kujunemine = majandus kasutatavad tehnoloogiad + inimsuhted. * Tootmine on kas agroorne, industriaalne või post-industriaalne. -) Agraarne ehk käsitöö. -) Industriaalne ehk töö masinatega. -) Post-Industriaalne ehk kõrgtehnoloogia. Rahvastik * Maailma rahvaarv ~ 6,9 miljardit. * 3 suurimat riiki: Hiina (1,3 miljardit), India (1,2 miljardit), USA (0,31 miljardit) * Rahvaarvu mõjutab: iive (arenendud 1-2%; arengumaades 20-30%), migratsioon, haigused, sõjad, looduskatastroofid. * Rahvastiku iseloomustavad näited: rahvaarv, sooline, keskmine tihedus, kirjaoskus, hõive, imikusuremus, linnaelanike %. * Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas olevad naised, meditsiini areng, riigi toetused,

    Geograafia
    Rahvastik ja rahvaarv
    6
    doc

    Rahvastik ja rahvaarv

    aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) . 4. Nimeta tagajärgi, mis on kaasnenud maailma rahvaarvu kiire kasvuga 20.sajandil.

    Geograafia
    Geograafia riigieksam 2006
    32
    doc

    Geograafia riigieksam 2006

    areng, majandusorganisatsioonide kasv. Vali üks tegur ja selgita selle mõju globaliseerumisele. Selgita = argumenteeri!  Miks laieneb globaliseerumisvastane liikumine?  Nimeta kaks näitajat, mille abil on võimalik iseloomustada riigi globaliseerumist.  Eestisse on mitmed rahvusvahelised firmad rajanud oma tütarettevõtteid. Nimeta kaks võimalikku positiivset ja kaks võimalikku negatiivset tagajärge sellega seoses. RAHVASTIK JA ASUSTUS 44. analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; (graafikute, tabelite lugemisoskus, analüüsioskus) Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123

    Geograafia
    Geograafia 10-klassi konspekt
    6
    doc

    Geograafia 10. klassi konspekt

    Arengumaade linnadele tüüpilised probleemid(Mexico näitel): · Sotsiaalsed: puhta joogivee puudus, vähene infrastruktuuri areng, kitsad elamistingimused, tööpuudus, kanalisatsiooni puudumine, hariduse puudulikkus · Keskkonnaprobleemid: vee saastatus, õhusaaste, müra, prügi · Majanduslikud probleemid: tööpuudus, infrastruktuur, väikesed palgad, suur kontrast vaeste ja rikaste linnaosade vahel. Slumm- kehv linnaosa. Kordamine. Maailma rahvastik, 3 suuremat riiki Rahvaarvu kasvu põhjused Suremust ja sündimust mõjutavad tegurid arenenud riikides ja arengumaades.(leht) Demograafilise ülemineku etapid(4 jooniselt) Rahvastikupüramiid(tunda ära etappidele iseloomulikke püramiide, õpik lk 82 v-a üleminekuetapp) Paiknemist mõjutavad tegurid(looduslikud, majanduslikud, õp lk 73) Ränded(rännete põhjused, kaasnevad probleemid(positiivsed ja negatiivsed küljed lähte- või sisserändemaal)

    Geograafia
    Rahvaarv
    3
    rtf

    Rahvaarv

    madalamaga ning inimeste keskm eluiga tõuseb.2. Rahvaarvu kasv maailmas ja erinevates regioonides. Rahvaarv hakkas märgatavalt kasvama siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvaarv suurenenud ligi 50 korda: 10 miljonilt 500 milj-le. Umbes 1800. a. paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud järjest lühema aja jooksul. Maailma rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Juba ammusest ajast on tihedamini asustatud ida-ja lõuna-aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega jaava saar, samuti jaapani rannikualad. Lääne- euroopas kulgeb tihedama asustusega vöönd kagu-inglismaalt põhja-itaaliani. Ameerika ja austraalia maailmajagudes on tihedamini asustatud rannikualad ja mitmed saared. 3.Rahvastiku

    Geograafia
    Rahvastik ja asustus
    4
    doc

    Rahvastik ja asustus

    Rahvastik ja asustus Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest sõjad, vaidlused ja epideemiad on selle põhjustanud. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 19. sajandil peamiselt põhja riikides, sest eluolud ja arstiabi paranes. Esimene miljard täitus 1804 aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarvu 1999 aastal. Iseloomusta rahvastiku jaotumist ning rahvaarvu kasvutempot eri maailmajagudes. Kõige rohkem inimesi elab Aasias 61%, Aafrikas 13% ja Euroopas12%. Rahvastiku kasvu tempo on kiire Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Hiinas ja Indias. Kõrge loomulik iive, aeglane kasvu tempo on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias. Miks on rahvaarvu kiire kasv muutunud globaalprobleemiks? Ülerahvastumine piirkonniti, üleilmastumine, õhu ja vee saastumine, majanduslik ebavõrdsus. Kuidas mõjutavad järgmised tegurid rahvastiku paiknemist? Pinnamood- seal kus on tasased alad on rahvastiku tihedus

    Geograafia
    RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine
    6
    doc

    RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine

    erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (demograafilise plahvatuse etapp- meditsiini kiire areng, kuid samas ka suur sündimus). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne (sündimus on väike ning rahvastik on vana, mistõttu on suremus suurem). Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (ka demograafilise plahvatuse etapp). 3

    Ühiskond




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun