Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, sektor, arengumaad, rahvastik, aasia, sündimus, suremus, nafta, autotööstus, vananemine, tooraine, tööjõud, majandusharu, naftariigid, istandus, teenindav, kirjaoskus, plahvatus, majandusharud, masinatööstus, tavalised, istandusriigid, pensionid, tervishoid, koolikohustus, hankiv, veondus, etappi, maailmamajandus, sekundaar, meditsiinEnergia tarbimine ühe elaniku kohta Sündivus Keskmine eluiga Kirjaoskus SKT kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta ning väljendatakse USA dollarites Inimarenguindeks (IAI) GINI koefitsient Kõrgelt arenenud riigid Põhiliselt Euroopa ja põhjapoolsed riigid Kristliku kultuuriga riigid 1/3 maailma rahvastikust Kõrge SKT : Holland, Luksemburg, Soome, Norra, Singapur Peamiseks tuluks on nafta müük 95 % on kirjaoskajad. Koolikohustus 50 % toodangust on kõrgelt arenenud riikide poolt toodetud. Kõrge tehnoloogia areng 80 % kasutavad loodusvarasid Väike sündivus ja rahvastiku vananemine Kõrgelt arenenud sotsiaalsfäär ( pensionid, toetused, abirahad ... ) Püüdlused : kultuurielu, puhkus, sotsiaalhooldus Probleemid : väike sündivus ja rahvastiku vananemine, toorainete puudus, keskkonna saastatus, immigratsioon
1) SKT või SKP arv, mis näitab aastajooksul valmistatud toodangu ja osutatud teenuste koguväärtust. Väljendatakse tavaliselt dollarites 1 inmese kohta. 2) Valitsev tootmisviis. 3) Riigi majanduse struktuur (tootvad ja teenidavad majandusharud). 4) Energia tarbimine 1 elaniku kohta. 5) IAI Inimarengu indeks Arvestatakse kolme asja: SKP, haridustase ja keskmine eluiga. RIIGID Kõrgeltarenenud riigid Arengumaad (kolmas maailm) * esimene maailm * uusindustriaal maad * teine maailm * vähim arenenud riigid * istandus riigid * nafta riigid * tavalised arengumaad KÕRGELTARENENUD RIIGID
VANANEMINE KAASAEGNE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Ajalooliselt läbinud kõik rahvad. Tänapäeval esineb väga vaestes arengumaades korilus või varaagraarne tootmisviis N: musta- aafrika hõimudes Lõuna- ameerika indiaanihõimud TUNNUSED: I suur sündmus Põhjused: 1) naise roll on väga madal. põhiülesandeks on sünnitamine 2) Majanduslikud põhjused Lapsed on tööjõud 3) Kompenseerib kõrget suremust II väga suur suremus 1) Suur imikute suremus, madal keskmine eluiga PÕHJUSED: haigused - meditsiin peaaegu olematu 2) nälg 3) kodusõjad III iive - väike, kohati võib olla negatiivne ( Rahvaarvu väheneb) IV Koormusnäitaja Näitab mitu ülalpeetavat tuleb keskmiselt ühe töövõimelise inimese kohta näitaja on väike PÕHJUSED: 1) naiste kulutused on väikesed 2) Vanureid on vähe DONOGRAAFILINE KRIIS JA RAHVASTIKU VANANEMINE Etapp võib sujuvalt kulgeda või vahele jääda. Etapis on eelkõige Ida-Euroopa riigid: Venemaa Läti
majanduskasv suur (Mehiko, Singapur). * Madal areng = ...-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+. Rahvusvahelised firmad (ettevõtted) * http://www.interbrand.com * Esimene rahvusvaheline firma oli Ida-India kompanii. * Põlvkonnad jagunevad: 1. Põllumajanduslik tooraine/maavarad; 2. Põllumajandus saaduste töötlemine; 3. Energiatööstus. Metallurgia; 4. Kõrgtehnoloogia tooted. * Erinevad ühendused: -) OPEC Naftat eksportivate riikide organisatsioon. -) NAFTA vabakaubanduse assotsitsioon. -) MERCOSUR Lõuna Ühiskaubandus. -) ASEAN Kagu-Aasia riikide assotsitsioon. -) APEC Aasia ja Vaikseookeani majandus foorum -) Euroopa liit -) IMF Rahvusvaheline raha fond -) WTO Maailma kaubandus organisatsioon. -) IGRD Maailmapank Globaliseerumine * Globaliseerumise indeksi määravad: -) poliitiline tegevus. -) tehnoloogia. -) välissaatkondade arv riigis. -) Personaalsed kontaktid.
Demograafiline üleminek 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine 2. Demograafiline plahvatus 3. Rahvastiku vananemine ja demograafiline kriis 4. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Väga vaestes arengumaades · Sündimus väga kõrge 1)naiste roll väga madal 2)kulutused lastele väga väikesed 3)kompenseerib kõrget suremust · Suremus väga kõrge 1)haigused 2)nälg 3)sõjad · Iive veidi üle 0%. Vahel ka negatiivne · Koormusnäitaja madal 1)Vanade inimeste osakaal väike, kuna eluiga väike 2)kulutused lastele väikesed Demograafiline plahvatus Aasia, India, Indoneesia, Aafrika, Pakistan, Iraan · Sündimus väga kõrge 1) naise roll ühiskonnas madal 2) väärtushinnangud on teised pere on väga tähtis
*2000- 6 miljardit inimest *2010- 6,8 miljardit inimest (7 miljardit) Demograafilise ülemineku etapid · Selles protsessis on 4 etappi · Etapid on hävinud või läbivad enamus kultuuriliselt ja ühiskondlikult ühtlaselt inimrühmad maakeral · Mõned rühmad on alles esimeses etapis, mõned jõudnud juba viimasesse. Etapid on: 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine 2. Demograafiline plahvatus 3. Demograafiline kriis ja rahvastiku vananemine 4. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine *Ajalooliselt läbinud kõik rahvad *Tänapäeval esineb vaestes arengumaades, kus valitseb veel korilus või varaagraarne tootmisviis Nt: Musta-Aafrika (ekvaatorialadel) mõned hõimud. Mõned rahvusgrupid kagu-ja lõu na-Aasias Tunnused: I. Sündimus-väga kõrge Põhjused: a)rahvuste roll ühiskonnas väga madal naine on sünnitaja !
1. Looduslikud tegurid a) kliima b) pinnamood c) mullastik d) veekogud e) loodusvarad 2. Majanduslikud tegurid a) kapitali olemasolu b) infrastruktuuri olemasolu (teed) c) teenindusasutused, elumajad, töökohad, sotsiaalsed tegurid 3. Poliitilised tegurid a) sõjad b) poliitiline ebastabiilsus c) riigitoetused Maailma tihedamini asustatud piirkonnad: Lõuna-, Ida- ja Kagu-Aasia; Lääne-Euroopa, USA ida osa. Miks paikneb rahvastik maakeral ebaühtlaselt? Sest erinevates riikides on erinevad looduslikud, majanduslikud ja poliitilised tegurid. Riigi rahvastiku iseloomustus riik vali ise · Rahvaarv + aastaarv + kas rahvaarv kasvab/kahaneb · Sündimus, suremus, loomulik iive · Keskmine eluiga · Migratsioon e. ränne · Sooline koosseis (püramiidilt) · Vanuseline koosseis (arvutan 0-14 a; üle 65) Tabel ja rahvastiku püramiid: www.census.gov/ipc/www/idbpyr.html sealt valid: Data Access
1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal uustööstusmaad - Kaasajal Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika Vaimne töö. Peamine tootmisüksus Birma) riigid (Brasiilia), Ida-Euroopa maad. uurimis- või teenindusüksus. Olulised
5. Mis on mobiilpositsioneerimine? Milleks seda kasutatakse? Mobiilipositsioneerimine- mobiiltelefoni asukoha määramine mobiilisidevõrgu suhtes, mille alusel hinnatakse mobiilitelefoni asukohta maakera pinnal. Kasutatakse üksikisiku positsioneerimiseks ning nt. kõnede hulga teada saamiseks. RAHVASTIK 1) Miks suureneb maailma rahvaarvtänapäeval nii kiiresti? Suur osa arengumaid on demograafilise ülemineku 1 või 2 etapis(Aafrika,Aasia), kus suremus on madal ja sündimus endiselt kõrge ning seetõttu on loomulik iive (sündimuse ja suremuse vahe) suur. 2) Miks on rahvastiku kiire kasv globaalprobleem? Sest on ressursside nappus, õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmete ülekaal, üldine elukvaliteedi langus, tööpuudus, toidupuudus, suurem koormus loodusvaradele, suurem vaesus, loomade elupaikade hävinemine. 3) Kuidas kogutakse andmeid rahvastiku kohta? Rahvaloendus, teadusuuringud, sündimus- suremus 4) Millest sõltub sündimus a
2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT 10000$ 3.Kõrge sissetulekuga riigid RKT- üle 10000$ Eesti 3330$ Soome24080$ Singapur 32940$ Tansaania 210$ Mehhiko 3680$ Kuveit 22110$ Naftariikidel üle 10 000$ aga alla 20 000$ Kõrgeltarenenud riikides on üle 50% tööjõust hõivatud III sektoris Alla 10% tööjõust hõivatud I sektoris b) Sotsiaal demograafilised näitajad (rahvastiku puudutavad näitajad) - rahvaarvu kasvu kiirus - keskmine eluiga - imiku suremus - vanuseline struktuur - tervishoiutase - haridustase 3.Kaasaegne maailmamajandus Välisinvesteeringud - otsesed investeering millega kaasneb investori oluline osalus ettevõttes - portfelli investeeringud väärtpaberitesse - muud - kõik mis ei kuulu esimesse ega teise Sihtmaa kuhu investeeritakse Lähteriik maa kes investeerib 1)Välisinvesteeringu eeldused - tooraine;ressursid - odavtööjõud - majanduslik stabiilsus - siseturu olemasolu
Riigi valitsemise vormid Absoluutne monarhia Valitsejal on piiramatu võim, Saudi-Araabia Konstitutsiooniline monarhia Valitseja võim piiratud seadustega ja võim on parlamendi käes,UK Presidentaalne vabariik Kõrgeim võim presidendi käes, valitakse parlamendist sõltumatult, USA Parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim on parlamendil, president on esindusteks, Eesti Riikide erineva arengutaseme näitajad SKT, rahvatulu, energia tarbimine, haridus, arstiabi jne Kõrgelt arenenud riigid Põhjapoolkeral Vähem arenenud riigid Lõunapoolkeral Põhjused Kliima, loodusvarad, merepiir, nakkushaigused, transport, reljeef, SKT sisemajanduse kogutoodang, kaupade ja teenuste kogumaht rahaliselt Suurriigid teised riigid peavad arvestama nende huvide ja poliitikaga, Venemaa, USA Väikeriigid peavad arvestama suurriikidega, Eesti, Läti, Leedu
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
kohta 5 371 India ………………………………… Põhjendus………..…………………… Jaapan ………………………………… Põhjendus………..…………………… Millised järgmistest faktidest iseloomustavad kõrgelt arenenud riiki? A. Oodatav keskmine eluiga on 78 aastat. B. Sündimus on 46‰. C. Põllumajandus annab 52% riigi SKT-st. D. 72% töötajatest on hõivatud teenindavas sektoris. F. Kuni 15 aastaste laste osakaal rahvastikus on 33%. H. Üle 65 aastaste inimeste osakaal rahvastikus on 18%. 41. oskab kaartide ja statistiliste andmete abil iseloomustada ja võrrelda riike, sealhulgas Eesti; Selgita, kuidas mõjutavad Eesti majandust järgmised tegurid: a) loodusvarad – b) tööjõud – c) naaberriigid – d) geograafiline asend –
Riikide arengutaseme näitajad. SKT- sisemajanduse kogutoodang. USD/ 1 in aastas. SKT on rahvamajanduse toodangu hulk rahalises väljenduses, mis on valmistatud antud riigi territooriumil aasta jooksul. GDP- gross domestic product HDI- Human development index/ inimarengu indeks. Koosneb üle 100-st erinevast näitajast (SKT, kirja oskus, arstiabi, haridus, puhkuse võimalus jne) näitab, millises riigis on hea elada. Mc´donaldsi index- näitab palju peab tegema tööd riigis ühe bigmaci jaoks. Eestis 30 minti, indias 2 päeva, Norra 10 minti. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid · EU- algselt majanduslik liit, hiljem ka poliitiline ja kaitse liit. · WTO- world tradeing organisation. Eesmärk elavdada maailma kaubandust ja alandada tollitariifi. · UN- united nations, ÜRO
valdav majandusharu töötlev tööstus masinate kasutuselevõtt vabrikud kiire linnastumine toodetakse turule ja sõltutakse ise turust tekkis geograafiline tööjaotus arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. saj lõpp 19. saj algus tööstusrevolutsioon Suurbritannia aurumasin aurik auruvedur kivisüsi energiaallikana tekstiilitööstuse kiire areng metallurgia areng raudteed 19. saj lõpp 20 saj algus nafta kasutuselevõtt plastmass elekter telefoniside, raadio geograafiline tööjaotus Tööjaotust tööstusühiskonnas uurisid: Adam Smith absoluutse eelise teooria riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega, st riikidel on kas loomulik eelis(geograafiline asend, loodusvarad) või omandatud eelis (kogemused, tehnoloogia) David Ricardo suhtelise eelise teooria Koloniaseerimise tulemusena tekksid eri tüüpi kolooniad: Ümberasumiskoloonia ülerahvastumine
2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus Aurumasin Kivisüsi energiaallikana Aurik, auruvedur Tekstiilitööstuse kiire areng Metallurgia areng Raudteetransport 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Autotööstuse areng Konveiermeetod Nafta kasutuselevõtmine -> bensiin Elekter Telefoniside, raadio süvenes veelgi geograafiline tööjaotus iga piirkond spetsialiseerub nende hüvede tootmisele, mille jaoks on kõige paremad eeldused Geograafilise tööjaotuse tekkeks andsid tõuke loodusressursside ebaühtlane paigutus ning transpordi, side areng Industrialiseerimise kaks võimalust: 1. iseseisev üleminek uuele tehnoloogiale loomulikul teel, olles ise sellest huvitatud 2
wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08) 6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud 2 3 Rahvaarvu muutumine 4
Aga see ei näita tegelikult riigi arengutaset, sest see ei arvesta haridust, iivet, eluiga ega muid rahva elatustaset iseloomustavaid näitajaid. Näiteks Kuveidis, kus on suhteliselt kõrge SKT, elavad inimesed kuskil lehma pätsidest tehtud onnidest. Nunnu. Inimarenguindeks vist ÜRO poolt loodud näitaja, mis koondab erinevad näitajad, mis annab ülevaate inimeste okukorrast riigis. Siin arvestatakse järgnevaid asju: inimeste üldine tervis, haridus (kirjaoskus + kooli kohustus jne), majanduslik heaolu, SKT, keskmine eluiga Riikide arengutaset saab võrrelda: interneti ühendus/ autod/ telefonid 1000 inimese kohta; kirja- lugemisoskuse protsent inimeste hulgas; iive; suremus; sündimus; imikute suremus; keskmine eluiga; SKT; linnastumise protsent; hõivatus; inimarenguindeks; osalus maailmamajanduses; energia vmm tarbimine ühe inimese kohta. 3. Riike saab jaotada Lõuna(arengu)- ja Põhjariikideks(arenenudmaad)
mis koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel teisigi näitajaid: energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajat jt. Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI – inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in 8527 KWh kohta c) Teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks- Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;(lk 32)
* Lääne tsivilisatsioon Algusperiood 700-800 a pKr. On levinud Euroopas, Austraalias, Põhja-Ameerikas. Ühendab ristiusk, kiire majanduse areng, tarbimisühiskond, rahakultus. Vanad traditsioonid on hääbumas. * Ladina-Ameerika tsivilisatsioon segu indiaanlaste ja euroopa kultuurist. Rassid on segunenud, kultuur on temperamentne ja liikuv. Peamiselt temperamendi pärast on probleemid riigivalitsemises, mis pidurdab majanduse arengut. Kõige segunenum rahvastik on Kariibimere saarte rahvastik. 3. Maailma rahvaarv praegu. Üle 6 miljardi inimese. 4. Mis on demograafiline plahvatus? Sellega kaasnevad probleemid. Demograafiline plahvatus on rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti. Kaasnevad näljahädad, kuritegevuse suurenemine, elukoha probleemid. 5. Kuidas arvutatakse loomulikku iivet? sün dim us - suremus 1000 rahvaarv 6. Viis tiheda asustusega ala.
10) MIS ON SKT (SKP)? Sisemajanduse kogutoodang on rahvamajanduse kogutoodangu osa mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil mingi ajavahemiku (Tavaliselt aasta ) jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumahtu rahalises väljenduses . See käib nii : 1. aasta / 1 el /USA dollarites teenintud tururiigis . 11) TOO KOLM NÄIDET RIIKIDEST MIS KUULUVAD ERINEVATESSE ARENGUTASEMEGRUPPIDESSE SKT ALUSEL . Vähim arenenud riigis on : Lõuna riigis ( Aafrika , Aasia ja Lõuna Ameerika ) Kõrgelt arenenud riigid on : Peaaegu kõik Euroopa riigis , Austraalia , Iisreal , Jaapan , Kanada , Usa ja Uus Meremaa ning Istandusriigid . 12) MIS ON SUURRIIK ? ( TOO NÄIDE ) Riik, kelle majandus , territoriaalne suurus ja sõjaline võimsus sunnib teisi maid arvestama tema huvide , ambitsioonide ja poliitikaga . (Suur territoorium , rahvaarv , sõjaline , poliitiline ja majanduslikult suur )
maailmamajanduses 2. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 3
TAIMESTIK POLIITILISED JM JM b. Iseloomusta diagrammidel toodud kohtade kliimat ja analüüsi ,milliste tegurite mõjul taoline kliima kujuneb c. Kaardi tundmine 2. a. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Väga pika aja jooksul elatus rahvas küttimisest ja kolilusest, püsis maailma rahvaarv enamvähem muutumatuna, sest suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Maailma rahvaarvu praegune suurenemine sõltub sellest, kuidas muutub sündimus ja suremus Aafrika ja Aasia riikides, sest just nendes riikides elab suurem ja kõige muutuvam osa maailma rahvasikust. Olukord maailama eri piirkondades on väga erinev: enamik Aafrika ja Aasia riike sooviks rahvaarvu ruurendamist ohjeldada, kuid Euroopa on mures väikese sündimuse ning kahaneva rahvastiku pärast. Üks rahvaarvu muutumis iseloomustav näitaja on loomulik iive- elussündide ja surmade vahe
MAAKERA RAHVASTIK 1. Maakera rahvaarv. Prognoos aastaks 2050. Rahvaarv 8000 a eKr 4mln. Keskajal kasvas rahvaarv väga vähe, sest olid sõjad, halvad elutingimused, halb arstiabi jne. Rahvaarv kasvas kiiresti 19. ja 20. sajandil, sest elamistingimused, arstiabi, toit jms. on paranenud. Rahvaarv kaasajal 6,7 miljardit. Prognoos 2050. aastaks 8 10 11 miljardit. Rahvaarv kasvab Aasia arvelt. Maltuse teooria maakera rahvaarv on liiga suur, maakera ei suuda ära toita. 2. Rahvastiku paiknevust mõjutavad tegurid (7 ja nende positiivne mõju). - pikem vegetatsiooniperiood - rikkalikud loodusvarad - piirkond asub veekogu ääres - viljakad mullad - tasandikuline või lainjas reljeef - mõõdukas, piisavalt soe ja parasniiske kliima - majanduslikud tegurid tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja
3.SKT>20 000 USD 4.Heaoluühiskond 5.demokraatia USA, Luksemburg, Soome, Jaapan Lõuna-riigid:1.Madal või keskmine majanduse arengutase 2.SKT väike 1000-2000 USD 3.vaesus 4.madal haridustase 5.sõltuvad Põhja-riikidest Aafrika, Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia-SOOJEMAS KLIIMAS 5 allgruppi I Uusindustriaalsed riigid Kiiresti arenevad riigid Singapur, Mehhiko, Brasiilia Kiire majanduse areng alates 1970ndatel (eksporditööstus) SKT kõrge II Naftat eksportivad riigid Edela-Aasia väga suured nafta varud-toornafta müügist suured tulud SKT kõrge Araabia ÜE, Saudi-Araabia, Katar On arengumaad, sest domineerib hankiv sektor III vähem arenenud riigid Etioopia, Somaalia, Afganistan Maailma vaeseim piirkond on Aafrika. Suur nälg. IV Istandusriigid Väike saared Kariibi meres Kuuba, Haiti, V Tavalised arengumaad India, Egiptus, Hiina Toimub iseseisev industrialiseerumine 5. RAHVUSVAHELINEFIRMA-ettevõte, korporatsioon paikneb mitmes või mitmekümnes riigis
3 Rahvaarvu muutumine 4 Rahvaarvu muutumine aas ta arv 1650 500 000 000. 1800 1 000 000 000 1918-27 2 000 000 000 1960 3 000 000 000 1974 4 000 000 000 1987 5 000 000 000 1999 6 000 000 000 2012 7 000 000 000 2022 8 000 000 000 2150 11 000 000 000 5 Kuidas kasvab maailma rahvaarv ? miljardit Arengumaad Arenenud riigid Arenenud riigid Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003. 6 Maailma suurema rahvaarvuga riigid 2004.a mln 2050.a mln 1. Hiina 1,300 1. India 1,628 2. India 1,087 2. Hiina 1,437 3
15 madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakhti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri. Omaette probleem on merekeskkonna reostumine naftaga või selle saadustege. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest,kus korragavõib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kauel , on naftareostuse likvideerimine väga raske , sageli võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne.
Tekkisid pangad, börsid ja aktsiaseltsid. See tõi kaasa varaindustriaalse tootmisviisi arengu Itaalias, Inglismaal, Madalmaades ja Prantsusmaal. 2) Aurikud, aurumasinad, vedurid, kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstuse levik, masinate valmistamine ja kasutamine. Tagajärjeks oli hilisindustriaalse tootmisviisi aluste välja kujundamine Suurbritannias, USA-s ja Lääne-Euroopas. 3) Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, lennuk, mineraalväetised, telefonside, raadio jpm levik ja leiutamine. Kujunes välja hilisindustriaalne tootmisviis ja rikastus uute tööstusharudega. See levis üle kogu Euroopa, Venemaa ja Balkanini välja, Põhja-Ameerika, Jaapan. 4) 1960 tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80ndatel sisetehniline pööre. Hilisindustriaalne tootmisviis asendus postindustriaalsega. Industrialiseerimine toimus kahel moel : Iseseisvunud industrialiseerumine
1.Rahvaarv maakeral 800ekr oli 4 mln. Rahvaarv jäi sama tasemeni kuni keskajani, sest aastatuhandeid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Maailma rahvaarv jõudis miljardini 1825. a paiku.20. sajandil oli rahvaarvu kasv tingitud rahvastiku iibe tõusust, algas industrialiseerimine ja linnastumine, töötingimused ja arstiabi kättesaadavus paranesid. Meditsiin arenes jõudsalt ja suremus langes. Rahvaarv aastal 2002- 6,23 mld inimest. 2050-ks aastaks prognoositakse, et rahvaarv on 11 mld inimest. 2. Looduslik mõju- soe või mõõdukas kliima, tasandikud, viljakas muld, piisavalt niiskust (et ei esineks veepuudust), veekogude lähedus, lopsakas taimkate (mets), maavarade rohkus, pikk taimekasvuperiood. Majanduslikud- Tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat. Sotsiaalsed- korralikud elumajas, head tervishoiu- ja haridusteenused.
1. Kui palju elab inimesi Maal? Maailma suurima rahvaarvuga riigid. V: Hiina, India, USA, Indoneesia, Brasiilia, Pakistan, Bangladesh, Nigeeria, Venemaa, Jaapan. 2. Iseloomusta maailma rahvaarvu muutusi ja põhjenda neid muutusi. Rahvaarvu prognoos? 3. Analüüsi tegureid, mille mõjul maailma rahvaarv kasvab tänapäeval nii kiiresti. Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja
kes müüvad seda sama asja kallimalt. Hinna muutused mängivad seda rolli, kus parajasti ja kes madalamat hinda pakub, see saab rohkem eksportida ja kellel on rohkem raha, see saab rohkem importida. 24. Millised oleksid arenenud riigile/arengumaale omased väliskaubanduse jooned? Arenenud riigid: eksporditakse peamiselt valmis tooteid või keerukamaid detaile Arengumaad: eksporditakse peamiselt toorainet, lihtsamaid tooteosasid. 25. Millega tegelevad WTO, IMF, NAFTA, OPEC, EL, ASEAN? WTO- Reguleerib riikide omavahelist kaubandust. IMF- Rahvusvaheline valuutafond tegeleb rahvusvahelise rahasüsteemi stabiliseerimisega, prioriteediks on jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ja finantskriiside ärahoidmine. NAFTA- Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid. OPEC- Peamised eesmärgid on nafta hinna kujundamine ja selle võimalikult kõrgel hoidmine. EL- Euroopa Liit tegutseb paljudes poliitikavaldkondades - majanduse, sotsiaal-,
4. Kõrgelt arenenud põhja riigid Majandus kõrgelt arenenud; enamik inimesi on hõivatud teenindusse; jõudmas kaasaegse rahvastikutüüpi; inimeste keskmine eluiga kõrge; keskmine haridustase kõrge. 5. Vähem arenenud riigid ehk lõuna riigid Majandus vähearenenud; suur hõive põllumajanduses; rahvastik on dem. Ülemineku etapis; keskmine eluiga madal; haridustase madal, paljud kirjaoskamatuid. 6. Sündimust mõjutavad tegurid Viljakas eas naiste arv; majanduslikud võimalused; haridustase; usulised tõekspidamised; kooselu traditsioonid; väärtused. 7. Suremust mõjutavad tegurid Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad; halb tervishoiukorraldus; arstiabi kehv kättesaadavus; ebatervislik eluviis; õnnetused, vägivald; surmatoovad haigused
annaabi.ee 
