50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kertu Ojamäe
Õppematerjali autor
INIMGEOGRAAFIA Riikide arengutaseme näitajad 1. Energia tarbimine ühe elaniku kohta 2. Majanduse struktuur- hõive erinevates majandusharudes 3. Kirjaoskus (haridustase) 4. Sündimus 5. Oodatav keskmine eluiga 6. GINI- koefitsendi- näitab sissetulekut ebavõrdsust 7. SKT- sisemajanduse kogutoodang. SKT näitab mingil kindlal territooriumil (riik) toodetud lõpphüviste (valmistatud tooted ja osutatud teenused) koguväärtus. Riikide
Lääne-, Lõuna-, Põhja- ja osaliselt Kesk-Euroopa riigid (nt. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Põhjamaad jne.) TEISE MAAILMA RIIGID: Tunnused: 1) Valitseb hilisindustriaalne tootmisviis, kuid toimub kiiresti postindustrialiseerumine. 2) SKP alla 20000 dollari Riigid: Ida-Euroopa riigid (endised sots. riigid) (nt. Venemaa, Ungari, Eesti, Poola jne.) KÕRGELT ARENENUD RIIKIDE ÜLDTUNNUSED: 1. Kasutavad 80% kõikidest loodusrikkudest maailmas. 2. Väga hästi arenenud töötlev tööstus. Kasutatakse palju kõrgtehnoloogiat. Annavad üle 50% tööstustoodangust. 3. Madal sündimus ja suremus seega väike iive. 4. Hästi arenenud sotsiaalfäär (toetused, pensionid, abirahad). 5. Kirjaoskusetase kõrge. 6. Kõrge elatustase. Püüdlused: kultuurilised vajadused, puhkus, sotsiaalhooldus. 7. Probleemid: a) energia jt
kuivatatud loomasõnniku Nüüd põletati ka pruunsütt, põlevkivi ja vahetatakse elukohti tihedamini. põletamisel. turvast. Hüdroelektrijaamad. Rahvastiku uuenemine rahvaarv Veokulud väga 20. saj.nafta ulatuslik kasutamine.Maagaas. maailmas kasvab aeglaselt (v.a. Aafrika kõrged.- hobuste, Metallurgia üks põhilistest m.harudest. riigid).Sündimus ja suremus on madal. vankritega. Riikide vahel Metalli vajavad tööstusharud tekkisid toorme Oluline on tööjõu kvaliteet. kaubeldi vaid leiukohtade läheduses.Laevad ja Asustuse areng Kõige tihedamini luksuskaupadega. navigatsiooniseadmed. Veokulud kõrged. asustatud alad on jäänud ajalooliselt Rahvastiku uuenemine - Raudtee võidukäik. samaks (nt.Ida- ja Lõuna-Aasia, Põhja-
koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused TV lk 8 1. INFOÜHISKOND globaliseerumine- ülemaailmastumine kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem kasvavad riikidevahelised kaubavood süveneb spetsiliseerumine globaalne tööjaotus riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks + koostöö tihenemine Globaliseerumisele aitasid kaasa: lagunes koloniaalsüsteem kolooniad iseseisvusid arenenud riikide vaheline majanduskostöö transpordivahendite kiire areng, veonduskulude alanemine kommunikatsiooni areng rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine(vabaduste suurenemine tegevusvaldkondades) kapitali ja inimese liikumise suurenemine tehnoloogia arengu uurimustöö Majandusliku globaliseerumise + ja 'sed: + rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut suurfirmad võivad väiketootjad turult välja lüüa
Geograafia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Riikide liigitus * Riigi majandusliku arengu näitajad: -) SKT (Eesti: 20361 (43.)) -) Inimarengu indeks = keskmine eluiga (Eesti: 72,9) + SKT + haidustase. Kirjaoskus (99,8% - 3. Koht) 0,883 (indeks) -) Elektrienergia tootmine ja tarbimine elaniku kohta aastas. -) Rahvastiku hõive (arenenud riikides teenindus, arengumaades põllumajandus) -) Side- ja transpordivahendite arv (1000 elaniku kohta) -) Majanduse struktuur arengumaades on majandus ühekülgne.
· Siseturg · Veondus · Infrastruktuur(side-ja teedevõrgustik) Üleminek infoajastule 20 sajandi teine pool (1972) · postindustriaalne oluliseks muutus informatsiooni hankimine ja edastamine. Tootmises muutus oluliseks toote arendus ja arenduslik uurimistöö. Uued majandusharud : pangandus, äriteenused, turism, meelelahutus. Infoajastu Globaliseerumise põhjused : 1) Kolooniate iseseisvumine 2) Põhja riikide majanduslik koostöö 3) Kaubanduse liberalireerumine 4) Uued side- ja infotehnoloogia vahendid 5) Transpordi areng 6) Tööjõu vaba liikumine Püsiva arengu tagab kohanemisvõime, haridus, uurimus ja arengutegevus, tarbijad. Infoajastu tööjaotust iseloomustab detailne spetsialiseerumine, teeninduse kiire areng, optimaalsed ettevõtted, toote valmistamise etapid.
2. 19. sajandil hakati sisse tooma maavarasid, tähtsaid toiduaineid, toorainet; töösturid nägid kaupadele uut turgu 19. sajandil oli koloniaalsüsteemi hiilgeaeg Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Suurbritannial 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud kaheks 1. Tööstuslikult arenenud Põhja riigid Iseseisvad riigid impeeriumid, neist suurimad olid: Prantsusmaa, Suurbritannia, USA Industriaalne tootmisviis, tehnoloogia paremini arenenud Riikide vahel tihedad sidemed, kujuned tööjaotus ja kapitalivoolud Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele 2. Mahajäänud Lõuna riigid Kolooniad, sõltuvad piirkonnad Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levis vaid emamaale vajalikes majandusharudes Varustasid emamaid toormega, sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, tagada rahu, Eesti, Leedu, Läti NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, sõjalis-poliitiline liit, Eesti, Saksamaa, Prantsusmaa WTO Maailma kaubandusorganisatsioon, tollimaksude alandamine, Eesti, Saksamaa, Prantsusmaa ASEAN Kagu-Aasia maade Assotsiatsioon, Hiina kultuurirevolutsiooni vastased, Malaisia,Singapur,Tai NAFTA Põhja-Ameerika vabakaubandusleping, vabakaubanduse piir, Kanada, Mehhiko, USA OPEC Naftat eksportivate riikide organisatsioon, naftahinna kujundamine, Iraak, Iraan, Saudi-Araabia Rahvusvaheline firma Olemus Firmad, mille tootmine asub mitmes erinevas riigis Tähtsus Rahvusvahelise tööjaotuse areng Globaliseerumine Olemus üleilmastumine, kõige vaba liikumine Head küljed Raha, info ja kaupade kiire liikumine ja nendeks vajalike ,,teede" kiire areng Halvad küljed illegaalsed immigrandid, kaubad, kultuuride segunemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid