docstxt/1538576178591.txt
siseajaleht, intranet, koosolekud, üritused, teatetahvlid 3. Kommunikatsioonimudel KONTEKST SAATJA ------ TEADE ------ VASTUVÕTJA KONTAKT 4. Pressiteade on suunatud: ajakirjanikele 5. Nimetage organisatsiooni (ettevõtte) sisekommunikatsiooni korraldamise võimalusi: --------------------- 6. Organisatsiooni kommunikatsioonid võib jagada: informeeriv kommunikatsioon autokommunikatsioon motiveeriv kommunikatsioon tunnustuskommunikatsioon
Nimed marmortahvlil Elmo Nüganeni film "Nimed marmortahvlil" põhineb Albert Kivikase samanimelisel romaanil. Film toob meieni pildi ajast, mil Eesti koolipoisid otse koolipingist oma riigi iseseisvuse eest võitlema asusid. Film on väga kaasahaarav ja põneva süzeega. Teos on suurpärane, sest olles väga informeeriv Eesti ajaloo kohta, on seda ka huvitav vaadata. Film teeb hea ülevaate ajast, mil Eesti võitles Vabadussõjas Punaarmee vastu. Samas on film ka väga tundeline ning selles esineb rõõmu ja armastust, kuid ka hirmu ja kurbust. Eestlastele tähendab see film väga palju, sest me kõik teame eestlaste võitlusest vabaduse nimel, kus ka meie esivanemad pidid mõtlema, kas ja kelle eest võidelda. Välismaalastele, kes Eestist suurt midagi ei tea võib jääda film arusaamatuks
Kasutatakse ühepoolseid argumente st. Oma vajadustest lähtuvalt kas poolt või vastuargumente. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia- kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Veenmiskõne ülesehitus: Huvi äratamine- tuleb leida kontakt kuulajatega. Vajaduse tekitamine- probleemide võimendamine ja täpne sõnastamine. Lahenduste pakkumine- kiired ja mugavad Kasulikkuse selgitamine Kuulajate kaasamine- innustus tegutsema. informeeriv kõne- teabe edastamine Informeeriv kõne on erapooletu ega propageeri kellegi huve. Keskendutakse teate edastamisele ja selgitamisele. Probleemi käistletakse kogu selle keerukuses ning esitatakse poolt ja vastuargumente, et pakkuda kuulajatele võimalikult mitmekülgset teavet. Kõneleja enda seisukoht jääb tagaplaanile. Oluline on: Süsteemsus- hea struktuur, et oleks lihtsam aru saada Konsentreeritus- keskendumine kõige olulisemale Ea-ja jõukohasus- info edastamine kergemalt raskemale, kuulajate vanuse ja eelneva
maailmavaadet või arvamust erinevate teemade suhtes igaüks peab endale aru andma ja valima katkematust infotulvasttalle vajaliku. Inimesed mõistavad, et reklaam võib olla vajaliku tarbimisinfo või ühiskondlikult olulist tedete edastaja, majanduse elavdaja, kuid samas ka liigtarbimise õhutaja, manipuleerija, tüütu filmisegaja või ressursside aja, paberi ja muu sellise raiskaja. Meediateoreetik McQuail on võtnudmeedia olemuse kokku nii: meedial on ühiskonnas informeeriv, siduv, kultuurilist järjepidavust tagav, meelelahutust pakkuvja mobiliseeriv roll. Reklaam kui meediaruumi osa täidab samuti neid rolle, mida me võimu näha kas kasu või kahju vaatenurgast. Meedia tekitatud muutused inimesemõttemaailmas võivad olla nii kasulikud, kahjulikud kui ka mõjutud inimese huvidele. Massiteabevahenditest saadud faktiline info on meile kasulik ja seda me meedialt ka ootame. Lisaks vajalikule saame ka hulga kasutut teavet
Ajalooline avang lähtub mingist kuulajatega ühisest kogemusest või mälestusest. Faktiline avang esitab teatud arvu mõistetavaid ent rabavaid tõsiasju. Tsiteeritav avang viitab mõnele tuntud autorile või kasutatakse tuntud väljendeid. Sooviva avangu puhul öeldakse kuulajatele hea soov. Temaatiline avang esitab punkt haaval kokkuvõtte järgnevast kõne sisust. Jutustuslik avang jutustab mingi (isikliku loo), mis ajendas kõnet pidama. Informeeriv kõne ei või olla üle kahekümne minuti pikk. Informeeriva kõne eesmärk on suurendada kuulajate teadmisi, anda käitumisjuhiseid, selgitada publikule olukorda.
Nii lihtne see ongi. Kokkuvõtteks ütleksin, et autor on töös vastanud oma tõstatatud küsimustele ja on need ära põhjendanud, kuid pole töösse väga süvendadult suhtunud. Tooksin ka välja selle, et autor pole kordagi enda arvamust esitanud, mida ta kindlasti tegema oleks pidanud. On toetutud vaid artiklitele, kuid pole põhjendanud, kuidas tema antud asjast arvab. Kuna teema pealkirjas on öeldud ära meedia roll maailmas, siis oleks autor pidanud ka olema rohkem informeeriv terve maailma seisukohalt, kuid autori püstitatud näited on enamasti Eesti kohta.
.............................................................. 8 2 Haapsalu Kutsehariduskesus Monika Viidemann Toitlustusteenindus TT12 Sissejuhatus Toimub talvine Tallinna reisipüroo harukukontorite juhatajatele mõeldud motiveeriv ja informeeriv koosolek. Asukohaks on peakontorile kuuluv koosolekute ruum mis on ühenduses suurema kinnise terassiga millel korraldatakse koosoleku pausi ajal fursettlaua kergem lõuna. Osavõtiaid 20 3 Haapsalu Kutsehariduskesus Monika Viidemann Toitlustusteenindus TT12 1. Menüü Soolased suupisted
vaid ühte konkreetset edustustegevuse liiki. Mõistmaks reklaami psühholoogilist olemust, peame kõigepealt leidma vastuse küsimusele, miks reklaam kui selline üldse eksisteerib. Reklaami kaheks peamiseks motiiviks on informeerida inimest kauba või teenuse olemasolust, omadustest ja tingimustest selle kättesaamiseks ning mõjutada inimest tarbima just seda kaupa/teenust. Ühiskondlikes tingimustes, kus on ennatlik rääkida kaubarohkusest, on ülekaalus informeeriv funktsioon. Tingimustes, kus pakkumine ületab nõudluse, nihkub paratamatult esile reklaami mõjustav funktsioon. Humaansetest kaalutlustest – ärgem mõjustagem inimesi, vaid üksnes informeerigem neid! – lähtuv tootja, kes eitab inimeste sihipärast mõjutamist, petab ennast kahekordselt. Esiteks seetõttu, et informeerimine ise ei ole peaaegu kunagi mõjuvaba. Teiseks aga seetõttu, et loobudes mõjustamast inimest ostma tõepoolest head ja ausalt edutatud kaupa, annab ta
· Teadusstiil lühike, konkreetne,faktid,entsüklopeedia,referaat jt. · Ametlik stiil lühike, konkreetne, eesmärk teavitamine, väikevormid, avaldused, volitused, protokollid jt. · Ajakirjandusstiil osa ilukirjandusest ja osa teadusstiilist, uudis, artikkel jt. Ajakirjandusstiil Uudis: 1) pealkiri liialdav 2) sissejuhatus lühike ja informeeriv 3) sisu põhjalik, küsimustele vastused 4) kokkuvõte võib puududa, tagajärjed Artikkel : probleemlugu 1) Pealkiri põhiprobleem, väide või küsimus 2)Sissejuhatus tekkimise lugu 3) Sisu erinevad lahendused, põhjused 4)Kokkuvõte parim lahend, probleemikordus, küsimuste esitamine Õigekiri häälikutel 1. sulghäälikud (k,p,t,g,b,d) · sõna alguses oleneb kas on võõrsõna või mitte
infot tuleb aeglaselt edastada. Reaktsioon: Tekib vastuvõtjal info saamisel. Kommunikatsiooniviga: Tekib näiteks siis, kui ühendus vastuvõtjaga katkeb. 4. Kuidas keskkond mõjutab kommunikatsiooni? Keskkond mõjutab kommunikatsiooni nii positiivselt kui negatiivselt. Sõnum võib keskkonna- tegurite mõjul võimenduda või ka hoopis kaduma minna. 5. Kuidas võiks jagada organisatsiooni kommunikatsiooni ?( kolm põhilist) Nendeks võivad olla informeeriv kommunikatsioon, motiveeriv kommunikatsioon ja tunnustus- kommunikatsioon. 6. Informatsiooni edastamise võimalused. Telefonikõne, pressiteade, faks, kiri, kohtumine ajakirjanikega ettevõttes, pressikonverents, erialane kohtumine, artikli kirjutamine avalike suhete töötaja poolt, videolindid, helisalvestised ja elektroonilised teated. 7. Hea uudise põhikriteeriumid. Sõnumi atraktiivsus põhineb sisust ja oleneb eelkõige sellest, kui oluliseks peab
valmistamine seotud plastikalused, käärid, kleepkile - kõik vajaminev paber, pliiats, Osavõtjatele esitatava kättesaadav, arvuti, printer, materjali koostamine, kasutatav, sekretär dokumendid, ettevalmistamine informeeriv koopiamasin, skänner, mapid telefon, nimesildid, paber, pliiats, Osavõtjate - osavõtjate lõplik sekretariaat, arvuti, märkmik, registreerimise
Ettevõttele on meediasuhted vajalikud, kuna see aitab ettevõttel olla pildis. Kui ettevõte/organisatsioon on nähtav siis on ettevõttest teadlikumad ka neile vajalikud sihtgrupid. 12. Miks on oluline teada organisatsiooni/ettevõtte sihtgruppe? Et leida efektiivseim viis, kuidas sihtgrupini jõuda. (messid, blogid, reklaam, kampaaniad jms) 13. Kuidas võiks jagada organisatsiooni kommunikatsiooni? ( kolm põhilist) * Informeeriv kommunikatsioon. * Motiveeriv kommunikatsioon. * Tunnustuskommunikatsioon 14. Mida on vaja teada avaliku arvamuse mõjutamisel? * Teada, mis on organisatsiooni identiteet, sõnumi mõte, tegutsemismotiivid. * Olemasolevate suhete analüüs. * Sihtauditooriumi vajaduste mõistmine. * Sõnumi koostamise oskus. * Argumenteerimisoskus. * Sobivate kanalite valik. 15
teabetahvleid. Vaatluspuntides olevad pingid on kehvas seisus ning mädanevad, kuid ehk vahetatakse needki hoolduse käigus välja. Rada number 1 laudtee on heas korras (Joonis 7), kuid rada ise on vaid sissetallatud rada, võssakasvamise ohuga. Samuti on sealsed teabetahvlid kulunud. Keskusehoone on heas korras ning samuti raja alguses olevad pingid-lauad ning infotahvlid. Joonis 7. Viidumäe allikasoo ja sealne laudtee Rajal number 1 oli kolm teabetahvlit, nende sisu oli informeeriv, kuid nendel olev tekst oli ilmastiku tõttu kulunud ning infot oli keeruline lugeda (Joonis 8). Rajal number 2 oli 10 infotahvlit, mis olid uuemad, kui rada number 1 oma ning lihtsamini loetavad. Mõlemal rajal oli info ka inglise keeles. Rada number 2 infotahvlid sisaldasid informatsiooni nii ajaloo, sealse looduse, reljeefi ning iseäralike taimede kohta (Joonis 9). Samuti oli neid palju illustreerivat materjali arusaamise lihtsustamiseks. Joonis 8. Rada number 1 infotahvel. Joonis 9
Mille poolest on olusised turismis lisateenused? Soodustavad põhiteenuse ostmist; tõmbavad kliente ligi; aitavad eristuda konkurentidest. Millised on Sam Hami järgi kolm lähenemist looduse interpreteerimisele? Selgita neid. Millised on Sam Hami järgi looduse vahendajate neli karaktertüüpi? Kirjelda lühidalt. 1. Õpetamine („teacher-tell“)- seda lähenemist iseloomustavad akadeemilisus, teadmiste jagamine, teaduslikud terminid, loengu vorm. 2. Informeeriv meelelahutus („infotainment“)- selle lähenemise peam eesmärgiks peetakse elamuslikkust, seikluslikkust, lõbu, kuid unustatakse meelelahutust pakkudes keskkonnahoidlikud väärtused ja suhtumised, mida kujundada soovitakse. 3. Tähenduse loomine („meaning-making“)- see lähenemine on vabatahtliku kuulajaskonna puhul kõige tulemuslikum. Loodusobjekte köitvalt ja arusaadavalt tutvustades luuakse elamuslikult ja kogemuslikult seoseid looduse, kultuuri ja
Falsifikatsioniste ja induktsioniste eristab üksteisest peamiselt see, et esimesed püüdlevad teaduse parendamise ja arengu suunas, teised aga püüavad katsete abil demonstreerida mingi teooria tõesust. Induktsioon- üksikasjade põhjal teeme üldistusi, kuid need ei saa olla absoluutsed, teaduslik teadmine on pigem induktiivne. Induktsioon pole kogemuslikult õigustatud meetod. Falsifikatsioon(Karl Popper 1902-1994)- üksnes falsifitseeritav hüpotees, teeoria või väide saab olla informeeriv, mingit kasu ple näiteks sellistest väidetest, teadus areneb katse-ekistus meetodil, õpitakse vigadest 5. Kuidas aitab fenomenoloogia ja fenomenoloogiline uurimisviis mõista meditsiiniga seonduvaid probleeme (nt tervis, haigus, heaolu, lein jne)? Fenomenoloogia vaatleb nähtusi teadvuse ja teadvustatud kogemuse perspektiivist, loodusteadused aga objektide perspektiivist. Kui meditsiiniteadus keskendub füüsilistele sümptomitele, siis fenomenoloogia vaatleb haiguse
Reklaamipsühholoogia Kui tegevus on: · Psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. · Reklaami- ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaamipsühholoogia tegevustik: · Selle raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sisulisest probleemidest lähtudes. · Psüh
Empirism (aidata õpilastel konstrueerida korrektseid mõisteid) ja ratsionalism (teadmised peituvad vaid nendes konstruktsioonides mida õpilased ise loovad) 16. Millised on põhilised meetodid ja võtted õpitava väärtustamise suurendamiseks välise motiveerimise teel? Selle lähenemise voorused ja puudused? (13.1) Kui inimene tajub, et domineerib kontrolliv komponent, kaldub ta nägema omaenese käitumise põhjusi välistena. Kui tekib mulje, et domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele. Järelikult võib juhtuda, et õpetaja püüd saavutada välise tasustamisega suuremat kontrolli õpilase käitumise üle võib mõnikord viia õpilase sisemise motivatsiooni langusele, sest ta ei tunne end enam olukorra peremehena.. Üldjuhul ei vähenda väline tasustamine sisemist motivatsiooni. Sõnaline kiitmine hoopis
1) Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või mingit ülesannet lõpetada või lihtsalt nautida tegevust ennast. Intrinsiivse motivatsiooni alla kuulub ka autonoomiataotlus inimene vajab teatavat käitumisvabadust, mitte pidevat kontrolli. Intrinsiivse motivatsiooni suurendamisele aitab kaasa informeeriv tasu või kiitus. Need tasud aga, millega taotletakse inimese käitumise kontrollimist, viivad teda mõttele, et ta pingutaski tasu pärast, ning inimese seesmine soov kahaneb. Seesmiselt motiveeritud on ka inimese loomulik uudishimu ning soov olla ise enda peremees. 2) Ekstrinsiivselt ehk väliselt on motiveeritud selline käitumine, mis lähtub mingi väljastpoolt saadava tasu silmaspidamisest. Niisugused motiivid on palga ja üldse raha saamine,
Noarootsi Gümnaasium - 11.D klass TIIBETI AJALUGU JA KULTUUR Referaat Pürksi 2015 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks Tiibeti ajaloo ja kultuuri, kuna Tiibeti on kindlasti seotud Hiina ja selle ajalooga vähemal või suurema määral. Lisaks ajaloolisele seotusele võib ka öelda, et töö peaks olema informeeriv ka Tiibetist mitte midagi teadvatele inimestele. Loodan, et töö toob lugejani mõningad teadmised Tiibetist ja selle ajaloost ning kultuuri eripäradest. 2 Tiibeti ajalugu Varane ajalugu Tiibeti platoo asustati inimeste poolt vähemalt 21 000 aastat tagasi. 3 saj. eKr rändasid Tiibetisse elama hiinlased Põhja-Hiinast asendades nõnda suure osa algsest elanikkonnast.
turistide külastatavus suurem. Tuleb leida võimalusi, kuidas pöörata aasta ajad endale kasulikuks. 24. Mille poolest on olulised turismis lisateenused? Indutseeritud tulu, mis tekib raha ringlemisest majanduses, kus n. toitlustusettevõtja ostab kohalikust talumeiereist jogurtit, kohupiima ning see omakorda ostab talunikult lehmapiima. 25. Millised on Sam Hami järgi kolm lähenemist looduse interpreteerimisele? Selgita neid. 1.Õpetamine ("teacher-tell" ) 2. Informeeriv meelelahutus ("infotainment") 3. Tähenduse loomine ( "meaning-making" ) 1. Õpetamine ("teacher-tell") "Kui nad teavad seda, mida meie teame, hakkavad nad hoolima asjadest, millest meie hoolime." Seda lähenemist iseloomustab akadeemilisus, teadmiste jagamine, teaduslikud terminid, loengu vorm. Kui hõivatud kuulajaskond (õpilased, tudengid, täiendõppel osalejad) võivad sellise esitlusega leppida, siis hõivamata
varasem kokkupuude. Nagu infoajastule kohane, siis informatsioon, millel töö põhineb on kogutud internetist erinevatelt veebilehtedelt ja mingil määral oma teadmistest. Teiste aastate töödega võrreldes võtsin aluseks kahe viimase aasta tööd ning leian, et minu töö peaks/võiks jääda nende kahe vahepeale, ehk siis mitte liialt blogipõhine ega ka liialt sisuhaldustarkvarale põhinev. Käsitleda natuke üht ja natuke teist, lühike, kuid informeeriv ülevaade, mis oma lihtsusega on kõigile arusaadav ning seletab Wordpressi olemust kokkuvõtlikult. 12 KASUTATUD ALLIKAD 1. Wordpress kodulehe tegemine. [http://www.kodulehe-tegemine.eu/kodulehe- tegemine/wordpress-koduleht/] 04.11.13 2. Wordpress Eesti. [http://et.wordpress.org/] 04.11.2013 3. Wordpress kirjeldus. [http://et.wikipedia.org/wiki/WordPress] 04.11.2013 4. Wordpress features. [http://wordpress.org/about/features/] 04
Maslow eeldas et inimesed püüdlevad koguaeg hierarhia tipu poole. Teooria oluline positiivne külg on ühtse ja loogilise vajaduste süsteemi esitamine. Kognitiivne lähenemine uuritakse, mil määral tegutseb inimene isiklikel põhjustel ning millal välise tasu pärast, kuidas need üksteist mõjutavad jne. Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on tegevus, mis võetakse ette pikaajaliste eesmärkide nimel. Seesmise motivatsiooni suurendamisele aitab kaasa informeeriv tasu või kiitus. Nt uudishimu, vabadus Ekstrinsiivselt ehk väliselt motiveeritud on käitumine, mis lähtub väljast poolt saadava tasu silmaspidamisest. Nt diplom, raha Seesmiselt motiveeritud töö annab paremaid tulemusi, igapäevaelus on aga mõlemad tihtipeale segunenud. Enesetõhususe teoorias käsitletakse probleemi, kuidas on omavahel ühenduses inimeste arusaamad endast ja nende soov oma eesmärke saavutada. Kui see on kõrge, oleme kindlad,
talurahva lehte lugema. Huumor, jutud, luuletused. Emotsionaalne. Üle- eestiline. Jannsen toimetas (1857-63). Eesti Postimees Esimene ülemaalise tähtsusega. Ajakirj. Ainuvalitseja kuni 1878. Õpetlik, konservatiivne, rahvustunde õhutamine, hariduse propaganda. Sõnumid maailmast, juhtkirjalaadne. KOIDULA. Lugejakirjad haritlastest kaastöötajad. ,,Suur sulesõda" (Jannsen vs Jakobson). Arvukalt lisasid (jutulisa, misjonilisa, eesti pöllomees). Ajakirj. Funktsioon üha rohkem informeeriv ja meelelahutuslik. Esimene uudispilt 1866. Toimetuse materjali ja kuulutuste eristumine 1878-19./20.sajand laienemine, prof.-seerumine, politiseerumine Sakala, Olevik, Postimees, Valgus KONKURENTS, leht muutub kaubaks. AJAKIRJAD: Meelejahutaja 1878, Linda 1887. Tekivad toimetused ajakirjandusest saab kollektiivne töö. Stiil objektiivsem. Olulisim: informeerimine. Leht kui organisaator (Hurt). Keskus: Tartu. Tiraazid kasvavad. Sakala: aadlivõimu ja kirikuvastane
NB! Reklaam võtab kontakti pildi, modelli või pealkirja abil. Müügikiri: Personaalne ja detailne Annab võimaluse saavutada kontakti üksikisikuga Kiri eeldab rohkem ausust ja siirust Luua kaubamärgiga lähedasem suhe NB! Kiri võtab kontakti sõnade ja sõnumiga. Kirjas ei ole pealkirja, selle asemel on isiklik ja lähedane pöördumine. Võimalus luua mulje, et tõepoolest pöördutakse isiklikult saaja poole. Kirja 6 põhilist lähenimisviisi: informeeriv, kus edastatakse uudis, antakse teada uuest lähenemisest kliendi vajaduste rahuldamisel veenev, kus lugejale argumenteeritakse ja kinnitatakse, et just seda teenust või toodet on tal vaja meeldetuletav, mis annab kliendile teada, et on viimane võimalus tellida pakutavat toodet ergutav, õhutades jätkama või suurendama tarbimist kompromissi ja lahendusi otsiv, et hoida klienti
1. Reklaamipsühholoogia mõiste Selleks, et mõista reklaamipsühholoogiat ning strateegiaid tuleb esmalt välja selgitada üldine reklaami kontseptsioon. Gerald de Groot määratleb reklaami kui tegevust , mille eesmärgiks on sisendada inimestele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes (Gerald de Groot 1980, Bachmann 1994, kaudu). Seega reklaam kui massiteabelevi nähtus on suunatud anonüümselt, on tasuline, inimesi psühholoogiliselt mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile (Bachmann 1994:5). Reklaam on turunduse tõhusaim vahend informeerimaks ostjat mõnest firmast, tootest, teenindusest või ideest. Reklaamiseadus käsitleb reklaamina teavet, mis avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituste või idee edendamise või mõnes muus vallas mõne muu soovitud tagajärje saavutamise eesmärgil ning mida reklaami avalikustaja tasu eest või mõnel muul vastutaval kaalutlusel levitab (Reklaamiseadus, 04.02
vastuvõtmise tagamaid teistega arutada või vähemalt selle vastuvõtmise tagamaid ja põhjusi selgitada. Juhi käitumise määravad põhiliselt kolm tegurit: * tahte läbiviimise taktika; * osavõtt; * kontroll (tegevuse kontroll, tulemuskontroll). Erinevad juhid kasutavad erinevaid juhtimisstiile: * autoritaarne juhtimisstiil juht otsustab ja viib sunniga oma tahte läbi; * patriarhaalne juhtimisstiil juht otsustab ja viib manipulatsioonidega oma tahte läbi; * informeeriv juhtimisstiil juht otsustab ja viib veenmisega oma tahte läbi; * soovitusi andev juhtimisstiil juht informeerib ja kuulab alluvate arvamusi; * koostöövalmis juhtimisstiil grupi poolt väljatöötatud ettepanekutest teeb valiku juht; * osavõtlik juhtimisstiil grupp võib otsustada kokkulepitud raamides; * demokraatlik juhtimisstiil grupp otsustab autonoomselt, juht on koordineerija.
c) Inimene ei tunne seda või ei tahagi antud toodet osta 25. Toote elutsükli mudeli juurutusfaasis on ettevõtte kasum.. a) Väike aga kasvav b) Negatiivene, väike c) Kahanev d) 0-kasum 26. Toote elutsükli mudeli küpssusfaasis on turustusele iseäralik a) Maksimaalne müügikohtade arv b) Minimaalne müügikohtade arv c) Kiirelt vähenev müügikohtade arv 27. Toote elutsükli mudeli langusfaasis on reklaam a) Minimaalne b) Informeeriv c) Meenutav d) Eelistusi rõhutav 28. Toote elutsükli mudeli kasvufaasis on hind a) Kõrge b) Sama juurustusfaasis olnuga või madalam c) Kiirelt langev 29. Brändi all mõistetakse turunduses a) Nime, sümbolit, kujundust või nende kombinatsioone b) Kontseptsiooni, lubadusmärki, kujutlust, milles sisalduvad funktsionaalsed lubadused ja kasud c) Kaubamärgi graafilist tunnust d) Alkohoolseid jooke 30. Brändi rahalise väärtuse hindamisel
See kõik ei tähenda, et ta üldse lehti ei loeks, aegajalt ostab ka paberkandjal Postimeest või Eesti Ekspressi, kuna tasulisi artikleid tema ostma ei hakka, mis puhul tõesti otsustab pabervariantide kasuks, kust saab neid koos teiste artiklitega lugeda. Ka Facebook täidab osalist informatsioonivarustaja rolli tema päevas, saades informatsiooni nii teistega suheldes kui ka news feed’ilt, kus seda jagavad tema sõbrad ja tuttavad, kuitahes informeeriv see ka ei ole. Peale tööpäeva võib teda leida teleka tagant, erinevate uudistesaadete, seriaalide ning filmide rüppest, kõrval on ka tahvelarvuti, nii meelelahutaja kui ka teabevarustajana. Ta on suur ristsõnade armastaja, mistõttu ostab ta alati laupäevase SL Õhtulehe, seda just suure ristsõna tõttu. Ajakirju tema eriti ei loe, kui välja jätta ristsõnaajakirjad, ehkki võimalusel sirvib tehnikateemalisi ajakirju. Üldiselt tarbib ta meediat enamasti ajaviiteks ning passiivselt,
Transpordivõimaluste suurendamine, rohkem reklaame, soodsad paketid. 21. Mille poolest on olulised turismis lisateenused? Soodustavad põhiteenuse ostmist; tõmbavad kliente ligi; aitavad eristuda konkurentidest. 22. Millised on Sam Hami järgi kolm lähenemist looduse interpreteerimisele? Selgita neid. 1. Õpetamine (,,teacher-tell")- seda lähenemist iseloomustavad akadeemilisus, teadmiste jagamine, teaduslikud terminid, loengu vorm. 2. Informeeriv meelelahutus (,,infotainment")- selle lähenemise peam eesmärgiks peetakse elamuslikkust, seikluslikkust, lõbu, kuid unustatakse meelelahutust pakkudes keskkonnahoidlikud väärtused ja suhtumised, mida kujundada soovitakse. 3. Tähenduse loomine (,,meaning-making")- see lähenemine on vabatahtliku kuulajaskonna puhul kõige tulemuslikum. Loodusobjekte köitvalt ja arusaadavalt tutvustades luuakse
eksisteerivad käitumismallid on vajalikud süsteemi stabiilsuse säilitamiseks. 4. Vähemalt osad ühiskonna mallilikest ja korduvatest tegevustest on hädavajalikud selle jätkuvaks eksisteerimiseks, st on olemas funktsionaalsed eeltingimused, mis täidavad süsteemi kriitilisi vajadusi, ilma milleta süsteem ei jääks ellu. > Mis ühiskonnas ikka ja jälle kordub ning millist rolli see ühiskonnas täidab? Massikommunikatsiooni informeeriv funktsioon massikommunikatsiooni põhifunktsioon, kuna see on nii sügavalt kõigi teiste funktsioonide kese: ka sotsialiseerimine, sidususe teke või meelelahutus algavad teabe edastamisest ja uue seostamisest olemasolevaga teavitamine olukordadest ja isikutest, uuendustest, muutustest ja kavatsustest. infoühiskond: näiliselt on tänaes maailmas muutunud muude toimete kõrval just kõige olulisemaks informeerimine ning näikse valitsevat info üleküllus (Bell 1975).
kuulajaskonna puhul, kelle hulka kuuluvad ka turistid, ei ole motivatsiooni teaduslikke inforikkaid esitlusi kuulata. Nt rändrahnu tutvustus: „See kivi koosneb rabakivigraniidist, mis kuulub faneriitse struktuuriga süvakivimite hulka. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakivist, sisaldades vähemal määral biotiiti ja amfiboole,“ võib kuulaja heal juhul vaid õlgu kehitama panna. 2. Informeeriv meelelahutus (“infotainment”) - “Kui me suudame nauditava meelelahutuse abil hoida publiku tähelepanu, muutuvad inimeste hoiakud.” Selle lähenemise korral peetakse peamiseks eesmärgiks elamuslikkust, seikluslikkust, lõbu, kuid unustatakse meelelahutust pakkudes keskkonnahoidlikud väärtused ja suhtumised, mida kujundada soovitakse. Nt pärast seda, kui oleme gruppi rändrahnu mineraalsest koostisest informeerinud
et ... ning teate ka sellele lahendusi...", ,,See on parim valik, mida te võisite teha..." vms. Veenmiskõne puhul võib kasutada nii argumenteerimist kui ka emotsionaalseid lugusid. Informeerivad kõned Loengud ja ettekanded on informeerivad kõned, mille eesmärk on teabe edastamine. Nii akadeemilised, õppe- kui ka aimeloengud käsitlevad suulise süstemaatilise mõttearendusena mingit probleemi või probleemideringi. Informeeriv kõne on erapooletu ega propageeri kellegi huve. Informeeriva kõne puhul käsitletakse probleemi kogu selle keerukuses. Esitada tuleb nii poolt- kui ka vastuargumente, sest muidu on tegemist veenmisega, ja pakkuda kuulajatele võimalikult mitmekülgset teavet. Sobiv on ka tutvustada ning võrrelda erinevaid lähenemisviise probleemile. Kõneleja enda seisukoht probleemi suhtes jääb tagaplaanile. 4
Võib hõlmata mitut alusteksti või kasutada ainult osa tekstist. 13. Mis on libreto, mis on stsenaarium? Libreto muusikalise lavateose (ooper, operett, muusikal) tekst või tantsulavastuse (nt balleti) lühike sisukirjeldus stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst, mis võib olla originaallooming või mõne kirjandusteose dramatiseering 14. Nimetage zanrimääratluse funktsioone. · Informeeriv funktsioon (nt kolmekümneaastase sõja kroonika (Brechti "Ema Courage")) · iseloomustav funktsioon - Näidendi kunstilist eripära, meeleolu, tekkeviisi iseloomustavad (nt naturalistlik kurbmäng (Strindbergi "Preili Julie") 15. Millised on dramaatika põhizanrid? Tragöödia, komöödia, draama 16. Mis on tragöödia, komöödia ja draama põhilised tunnused? Tragöödia:
Üks ilmneb siis, kui isik tunneb end mugavalt aga tüdinenult ja otsib võimalusi tunnetuslikuks aktiivsuseks, sh meelelahutuseks. Teine käivitub püüdest toime tulla väljakutset pakkuvate olukordadega v soovist vähendada ebakõla, st tasakaalustust oma arusaama ja välise info vahel. Kui inimene tajub, et domineerib kontrolliv komponent, kaldub ta nägema oma käitumise põhjusi välistena. Kui domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele. Üldjuhul ei vähenda väline tasustamine sisemist motivatsiooni, kuid seda võib juhtuda, kui tasustus toimib vastandlikult sisemisest motivatsioonist ajendatud käitumisele. 18. Eduootus õpimotivatsiooni kujundajana Eduootust mõjutavad tegurid (vanemate, õpetajate, kaasõpilaste rolli kirjeldus)
versioone kogum kogum Hind Ammutushin Sama või Nõudlusele Madal varude d, madalam vastav, mahamüümis hõivamishind soodustus eks tarbijale, vahendajale Reklaam Suur vajadus, Vähem, Meeldetuletu Minimaalne informeeriv samas, slik rohkem, eelist esitav Turustus Piiratud Rohkem Suurim Kahanev müügikohti müügikohtad müügikohtad e arv e arv Uuringud Teadlikkus, Positsioonimi Uus Hinnaelastsu ostuharjumus ne, ümber- segmentimin s
Ja kui seni oli meil uute nakatunute arv umbes 10 juhtu aastas, siis tõusis see üle 1400. Edaspidi on vaikselt vähenenud, praegu vist umbes 600 kandis. Põhiline ennetustöö on süstalde ja kondoomide jagamine. Parandatakse teadmisi HIV-i levikuteedest. HIV-i levikuteedest nähtub, et riskitegurid on riskiv seksuaalkäitumine ja narkomaania. Eesti seksuaaltervise liit on koolides läbi viinud koolitusi ja koolitanud ka terviseõpetuse õpetajaid. Koolitusel on olnud informeeriv osa ja praktiline osa hoiakute kujundamiseks ja oskuste arendamiseks. Sama asja teinud ka AIDS-i ennetuskeskus. Praegu on kahjuks masskoolituse maht vähenenud. Koolituse tegijaid on teisigi. Lisaks kampaaniad. See on ka terviseõpetuse teema Inimeseõpetuse aine raames. Enne koolitusi ja peale koolitusi on tehtud ka küsitlusi: kas kondoom kaitseb AIDSI eest, kas inimene, kes näeb terve välja, võib olla nakatunud, kas HIV-i saab sääsehammustuse kaudu, varem kasutatud süstla kaudu jms. 5
Eduelamus motivatsiooni kujundajana. Väline ja sisemine motivatsioon. Edward Deci (1975, 1991) arvates on sisemiselt ajendatud käitumise korral tegemist motivatsiooniga, mida põhjustavad otseselt isiklik huvi, rahuldus- või rõõmutunne. Deci (1975) järgi esineb 2 tüüpi sisemiselt motiveeritud käitumist. Deci teooria järgi on tegevuse tagajärgedel, sh tagasisidel ja tasustamisel 2 mõõdet: kontrolliv ja informeeriv. Motivatsioon tarvete teooriate valguses Murray sotsiaalsete tarvete teooria Murray leidis, et inimestel on kuni 20 sotsiaalset tarvet: saavutustarve (raskuste ületamise püüd) ja kuuluvustarve (sõprussidemete loomise püüd). Tarve ja sotsiaalne surve kombineeruvad käitumise teemaks. Maslow tarvete hierarhia Kognitiivne dissonants ja atributsioonid motivatsiooni kujundajana Festingeri (1957) kognitiivse dissonantsi (ebakõla) teooria kohaselt tunnevad inimesed
lõbustada sõpra, võin küsida infot arvutiprogrammi kohta, veenda teda kohvikusse tulema jne. Kõik need on kokku võetavad laias mõttes informeerimise alla. Neile lisaks võib argisuhtluse eesmärgiks olla lihtsalt suhtlemine ja lobisemine (small talk). Sel juhul pole primaarne mitte informeerimine, vaid suhtlemine ise, nt näitamine, et meil on koos hea olla. Sama vestluse käigus võivad kaks liiki kergesti vahelduda. Tavaline on telefonikõne, mille alguses on informeeriv osa, mille lõpus järgneb küsimus: ,,Kuidas muidu läheb?" ja algab lobisemine maast ja ilmast. Avalik suhtlus Avalikud (ja ameti)registrid erinevad argisuhtlusest kõigis eespool toodud punktides. Siin suhtleme tavaliselt võõrastega, harvem tuttavatega, veel harvem sõpradega. Selles suhtluses on meil täita ametirollid (arst, patsient, müüja, ostja, ülemus, alluv jne), mis ühes situatsioonis ei vahetu. Tavaline on ka see, et vähemalt üks osapool on selles suhtluses mingi
kampaaniakte kaudu. Eesmärgiks on tarbijatega suhtlemine. x väärtust andev funktsioon kõige olulisem eelis ja funktsioon finantsaspektist lähtuvalt. 37) Peamised strateegilised otsused brändi juhtimisel 38) Brändi nime valik 11 Brändi nimi teeb palju rohkem kui ainult annab tootele nime. Denotatiivsel tasandil on sel praktiline, informeeriv funktsioon tarbija tunneb toote ära. Kuid konnotatiivsel tasandil genereerib nimi kujutluspilte ning nii on toode astunud lihtsa tähekombinatsiooni tasandilt kultuuri tähenduste laia maailma. Brändi nimi peab viitama toote omadustele ja kasudele, peab olema lihtsalt hääldatav, äratuntav ja meeldejääv, peab olema eristuv ja tähendust peab olema võimalik tõlkida teistesse keeltesse. Nimetamisviisid:
Toode Üks versioon Rohkem versioone Täielik kogum Kahanev kogum Hind Ammutushind, Sama või madalam Nõudlusele vastav, Madal varude hõlvamishind soodustused tarbijale, mahamüümiseks vahendajatele Reklaam Suur vajadus, informeeriv Vähem, sama, rohkem, meeldetuletuslik Minimaalne eelist esitav Turustus Piiratud Rohkem müügikohti Suurim müügikohtade Kahanev müügikohtade arv arv Uuringud Teadlikkus, Positsioonimine, Uus segmentimine, Hinnaelastsus
Esineb kahte tüüpi sisemiselt motiveeritud käitumist. Üks ilmneb siis, kui isik tunneb end mugavalt aga tüdinenult ja otsib võimalusi tunnetuslikuks aktiivsuseks, sh meelelahutuseks. Teine käivitub püüdest toime tulla väljakutset pakkuvate olukordadega v soovist vähendada ebakõla, st tasakaalustust oma arusaama ja välise info vahel. Kui inimene tajub, et domineerib kontrolliv komponent, kaldub ta nägema oma käitumise põhjusi välistena. Kui domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele. Üldjuhul ei vähenda väline tasustamine sisemist motivatsiooni, kuid seda võib juhtuda, kui tasustus toimib vastandlikult sisemisest motivatsioonist ajendatud käitumisele. Õpimotivatsiooni olemus kognitiivse dissonantsi ja atributsiooniteooria positsioonidelt. Saavutusmotivatsiooni olemus ja selle võimalused õpimotivatsiooni seletamisel. Saavutusmotivatsiooni areng õpilastel
- lokutiivne - kui on soov midagi öelda, siis valitakse vastavalt soovile adekvaatsed keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus - illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine - perlokutiivne on ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu Illokutiivne kõneakt on keeruline struktuur, koosneb sihist (milleks räägitakse; määrab meetodi) ja eesmärgist (punkt mille poole liigutakse). Searle toob välja illokutiivsed eesmärgid: - assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist. Informeeriv. See öö on pikk. - komissiivne - kõneleja võtab endale teatud kohustusi (informeerida). Ma luban, et see öö saab pikk olema. - direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. - deklaratiivne - midagi nimetatakse või kuulutatakse välja või nimetatakse ümber. Ma nimetan seda kohvi lahjaks. (nt. ka kohtuotsus, õnnitlused jm) - ekspressiivne - kõneleja seisukoht / suhtumine öeldakse välja seoses mingi faktiga. Küll on kole, et kell nii palju on.
- lokutiivne - kui on soov midagi öelda, siis valitakse vastavalt soovile adekvaatsed keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus - illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine - perlokutiivne on ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu Illokutiivne kõneakt on keeruline struktuur, koosneb sihist (milleks räägitakse; määrab meetodi) ja eesmärgist (punkt mille poole liigutakse). Searle toob välja illokutiivsed eesmärgid: - assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist. Informeeriv. See öö on pikk. - komissiivne - kõneleja võtab endale teatud kohustusi (informeerida). Ma luban, et see öö saab pikk olema. - direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. - deklaratiivne - midagi nimetatakse või kuulutatakse välja või nimetatakse ümber. Ma nimetan seda kohvi lahjaks. (nt. ka kohtuotsus, õnnitlused jm) - ekspressiivne - kõneleja seisukoht / suhtumine öeldakse välja seoses mingi faktiga. Küll on kole, et kell nii palju on.
Esineb kahte tüüpi sisemiselt motiveeritud käitumist. Üks neist ilmneb siis, kui isik tunneb end mugavalt, kuid tüdinult ja otsib seetõttu võimalusi tunnetuslikuks aktiivsuseks, sh meelelahutuseks. Teine käivitub püüdest toime tulla väljakutset pakkuvate olu- kordadega või soovist vähendada ebakõla. Deci teooria järgi on tegevuse tagajärgedel, sh tagasisidel ja tasustamisel kaks mõõdet: kontrolliv ja informeeriv. Kui inimene tajub, et domineerib kontrolliv komponent, kaldub ta nägema omaenese käitumise põhjusi välistena. Kui tekib mulje, et domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele. Järelikult võib juhtuda, et õpetaja püüd saavutada välise tasustamisega suuremat kontrolli õpilase käitumise üle võib mõnikord viia õpilase sisemise motivatsiooni langusele, sest ta ei tunne end enam olukorra peremehena.
om võimeid. Esineb kahte tüüpi sisemiselt motiveeritud käitumist. Üks ilmneb siis, kui isik tunneb end mugavalt aga tüdinenult ja otsib võimalusi tunnetuslikuks aktiivsuseks, sh meelelahutuseks. Teine käivitub püüdest toime tulla väljakutset pakkuvate olukordadega v soovist vähendada ebakõla, st tasakaalustust oma arusaama ja välise info vahel. Kui inimene tajub, et domineerib kontrolliv komponent, kaldub ta nägema oma käitumise põhjusi välistena. Kui domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele. Üldjuhul ei vähenda väline tasustamine sisemist motivatsiooni, kuid seda võib juhtuda, kui tasustus toimib vastandlikult sisemisest motivatsioonist ajendatud käitumisele. Õpimotivatsiooni olemus kognitiivse dissonantsi ja atributsiooniteooria positsioonidelt. Saavutusmotivatsiooni olemus ja selle võimalused õpimotivatsiooni seletamisel. Saavutusmotivatsiooni areng õpilastel
Tihti õpetaja tegevus klassi kui grupi juhtimisel on tegelikult mudeliks, millest õpilased õpivad, kuidas juhtimisel suhelda. Eddie McNamara : reeglite kehtestamine klassis, tegevus õpilaste kaasaharaamiseks, õpilaste reageeringutele vastamine. Heroni "koolitaja sekkumisviise" : Sekkumisviise saab jaotada domineerivateks, kui koolitaja on dominante ja lähtub vaid enda huvidest (1. ALGATAV nt diskusiooni algatamine, ütlemine, kuidas tuleb edasi toimida. 2. INFORMEERIV nt kokkuvõtmine, teadmiste ja info andmine. 3.KONFRONTEERIV nt diskussionile kutsumine suunavate küsimustega, nõustamatus millegagi e parandamine, ütlustele hinnangu admine) , ning hõlbustavateks, kui koolitaja arvestab käitumisel grupi huve (4. PINGET ALANDAV nt naljategemine, ebameeldivate emotsioonide väljaelamise soodustamine. 5.SOODUSTAV nt arvamuste allakriipsutamine, koostöö soodustamine, julgutamine. 6.TOETAV nt heakskiit, millegagi nõustuv).
Ei pane klienti endaga tööd tegema, sest klient teab fakti. Kuid nt kes rongiga ei sõida, selle jaoks on see küsimus sokraatiline, sest ta peab hakkama mõtlema Sõltub kliendi varajasemast kogemusest, teadmistest. Ettekirjutatavad sekkumised. Nõustaja eesmärk on soovitada või eeldada mingit konkreetset käitumist. Nõuandmisega võib tekkida tunne, et edaspidi ei julgeta omi variante välja pakkuda. Oluline jälgida kliendi reaktsiooni nõuandmisel. Informeeriv sekkumine. Info või juhiste jagamine. Nt informeerida turvakodust. Kui info pakkumine on ülemäärane, võib muutuda niiöelda loenguks. Kuid tuleb arvestada, vb klient vajabki lonegut teavet. Vastandav sekkumine. Vastuolu väljatoomine, nt et sa rõhutad, et sinu jaoks on täpsus oluline, aga ma panen tähele, et sa hilined juba kolmandat korda meie kohtumisele. Nt topeltstandardite välja toomine. See on segadus kliendi sees, ei anta endale aru sellest vastuolust
(Bachmann 1994:15-16) 8 II REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA LÄHTEALUSED. 2.1 REKLAAMI PSÜHHOLOOGILINE OLEMUS. Reklaami kaheks peamiseks motiiviks on informeerida inimest kauba või teenuse olemasolust, omadustest ja tingimustest selle kättesaamiseks, ning mõjutada inimest tarbima just seda kaupa/teenust. Ühiskondlikes tingimustes, kus on ennatlik rääkida kaubarohkusest, on ülekaalus informeeriv funktsioon. Tingimustes, kus pakkumine ületab nõudluse nihkub paratamatult esile reklaami mõjustav funktsioon. Humaansetest kaalutlustest- ärgem mõjustagem inimesi, vaid üksnes informeerigem neid! - lähtuv tootja, kes eitab inimeste sihipärast mõjutamist, petab ennast kahekordselt. Esiteks seetõttu, et informeerimine ise juba sisaldab mõjutamist. Teiseks aga seetõttu, et loobudes mõjutamast inimest ostma tõepoolest head
kaudu · DIVERSIFIKATSIOON kõige riskantsem strateegia. Võib olla horisontaalne, vertikaalne. · STRATEEGIA VALIK sõltub ettevõtte ressurssidest ja riskivalmidusest: · Palju ressursse, kuid ei taha riskida ->vali tootearendus. · Vähe ressursse -> vali turu laiendamine. 21. Turu-uuringu iseloomustus, turunduse infosüsteem. (lk 54-58, Turu_uurimine) · Turu-uuring on: o Informeeriv: tarbijate käitumine, turu trendid, arengud o Hindav: Kas eesmärgid on saavutatud? o Eksperimenteeriv: testib turge või tooteid o Turu-uuring annab teada turu arengutest: (millised trendid, kas suudate müüa, kas on tootele turgu, kas olete piisavalt ette valmistatud) · Turunduse infosüsteem (TIS) o Põhilisteks komponentideks on turunduseks vajalike andmete kogumine sise- ja väliskeskkonnast ning nende salvestamine andmebaasi.
annaabi.ee 
