TIIBETI AJALUGU JA KULTUUR (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kultuuriajalugu

1 Hindamata

Noarootsi Gümnaasium
11.D klass
TIIBETI AJALUGU JA KULTUUR
Referaat
Pürksi 2015

Sisukord

Sissejuhatus

Valisin oma referaadi teemaks Tiibeti ajaloo ja kultuuri, kuna Tiibeti on kindlasti seotud Hiina ja selle ajalooga vähemal või suurema määral. Lisaks ajaloolisele seotusele võib ka öelda, et töö peaks olema informeeriv ka Tiibetist mitte midagi teadvatele inimestele. Loodan, et töö toob lugejani mõningad teadmised Tiibetist ja selle ajaloost ning kultuuri eripäradest.

Tiibeti ajalugu

Varane ajalugu

Tiibeti platoo asustati inimeste poolt vähemalt 21 000 aastat tagasi. 3 saj. eKr rändasid Tiibetisse elama hiinlased Põhja-Hiinast asendades nõnda suure osa algsest elanikkonnast.
Kõige esimeseks riigiks Tiibetis oli Zhangzhung/Shangshung, mis oli kuningriik põhja ja loode Tiibetis 500eKr-625pKr, pealinnaga Kyunglung. Kuningriigis oli valitsevaks usundiks bön, mis on olnud mõjutajaks tänapäeva Tiibeti budismile. Zhangzhungi inimesi on palju mainitud vanades Tiibeti tekstides.

Tiibeti impeerium

Ühtse Tiibeti ajalugu algab kuningas Songtsän Gampo (604?-650 pKr) valitsusega, kes ühendas Yarlung Tsangpo jõe oru osad ja rajas nõnda Tiibeti impeeriumi. Ta viis läbi palju reforme mille tagajärjel hakkas Tiibeti võim kiiresti levima, luues nõnda suure ja võimsa riigi. Songtsän Gampo esimeseks abikaasaks oli Nepaali printsess Bhrikuti, kes mängis suurt rolli budismi levikus Tiibetis. Aastal 640 abiellus keiser printsess Wenchengiga, kes oli pärit Tang dünastia kuninglikust perest . ( Forbes & Henley, 2011. 30.12. 2016 )
Järgmiste Tiibeti valitsejate võimu ajal kindlustus budism riigis ning sellest sai riigiusk . Tiibeti võim laienes üle Kesk- Aasia , see ulatus isegi Hiinasse ning 763.aastal jõudsid tiibetlased pealinna Chang ’ani, mis okupeetiti vaid 15 päevaks, kuni Hiina ja Uiguuri impeeriumide väed sundisid tiibetlasi taganema. ( Marks 1978. 30.12.16)
Tiibeti impeeriumi saavutas oma kõrgpunkti 780-790 pKr, mil selle territoorium hõlmas tänapäeva Afganistani, Bangladeshi, Bhutani, Birmat, Hiinat, Indiat, Nepaali, Pakistani, Kashastani , Kõrgoztani ja Tadžikistani. Aastal 821(822?) sõlmisid Tiibet ja Hiina rahulepingu. (Richardson 1985. 30.12.16)
Tiibeti impeerium jätkus kuni 9.sajandi keskpaigani, mil kodusõda troonipäriluse tõttu viis impeeriumi languseni. Järgnevat ajastut tuntakse kui killustatuse ajastu, mis kestis 9-11.sajand.

Ganden Phodrangi režiim

Aastatel 1642- 1959 kuulus Tiibet kahe riigi võimu alla: 1642-1720 Mongoolia ja aastatel 1720-1912 ja 1951-59 Hiina võimu alla. Ganden Phodrang ehk Tiibeti režiim kehtestati riigis 5. Dalai Laama poolt koos Khosuti khaaniriigi valitseja Güshi Khaniga 1642.aastal. Lhasast sai seejärel Tiibeti pealinn, ning regioonis anti võim Dalai Laamale. Peale džungaarlaste riigist väljasaatmise läks Tiibeti Qing dünastia võimu alla, kuid Ganden Phodrangi valitsus kestis kuni 1950.aastate lõpuni, kuni sellest sai Hiina RV osa. Tiibeti ülemnõukoguks oli Qianlongi keisri poolt loodud Kashag, kuhu kuulus 3 ametnikku ning 1 munk . Kõigil oli tiitliks kalön.
Peale Qing dünastia allakäiku 1911. aastal, kuulutas 13. Dalai Laama välja iseseisva Tiibeti.

Tiibet tänapäeval

1951. Aastal kirjutasid tiibetlased alla lepingule Hiinaga, millega kinnitati Tiibeti kuuluvust Hiinale ning nõustuti iseseisva haldusüksuse loomisega , mille juhiks on Dalai Laama. (BBC kodulehekülg, 06.01. 2017 )
10. märtsil 1959. aastal toimusid Tiibetis sündmused, mis lõppesid XIV dalai-laama Tenzin Gjatso siirdumisega pagulusse, mis nüüdseks on kestnud juba üle poole sajandi. Koos dalai-laamaga lahkus maalt hulk edumeelseid tiibetlasi. (Herkel 2013. 06.01.17)

Kultuur

Tiibeti budism

Esimesed dharma-tekstid ühes mantrate ja kuldse stuupaga ilmusid müstilisel kujul Tiibetisse kuningas Lhato Thori valitsemise ajal l. Kuningale ennustati, et 5 põlvkonna pärast tuleb isik, kes nende esemete tähendust mõistab. (Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia 2016. 06.01.2017)
7.sajandil hakkas valitsema esimene dharma-kuningas Srongtsen Gampo, Avalokitešvara kehastus. Ta ühendas Tiibeti ühtseks riigiks ja lõi konstitutsiooni , mis põhines budistlikul eetikal . Samuti mõistis ta kirjakeele vajalikkust pühade tekstide tõlkimisel. Tagamaks rahu oma valdustes, abiellus ta kahe budistliku naaberkuningriigi – Hiina ja Nepaali – printsessidega. (Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia 2016. 06.01.2017)
Sada aastat hiljem oli Buddha õpetus Tiibetis juba juurdunud. Kolm vägevat meistrit – Guru Padmasambhava Oddiyanast, Nalanda kloostriülem bodhisattva Shantarakshita (Shi-wa-‘tso) ja teine dharma-kuningas Trisong Deutsan, Manjushri kehastus – panid koos aluse Dharmale Tiibetis ja ehitasid üles esimese kloostri Samye (bSam-yas lHun-gyi-grub-pa gTsug-lag-khang), millest sai peamine budistliku hariduse omandamise koht. Samyes tõlgiti esmakordselt tiibeti keelde suur osa budistlikest tekstidest. Samal perioodil ordineeriti ka seitse esimest tiibeti munka. Vastavalt kuningas Trisong Deutsani otsusele järgivad kõik tiibeti mungad kuni tänapäevani Pratimoksha liini. (Oru talu kodulehekülg. 06.01.2017)

Tiibeti keel

Tiibeti keel on üldnimetus, mida kasutatakse vastastikku arusaadamatute kesktiibeti, khami ja amdo keele murrete kohta, mida ajalooliselt kõneldakse Hiina Rahvavabariigi poliitilise kontrolli all olevatel Tiibeti aladel. Ka klassikalist tiibeti keelt ja tiibeti kirjakeelt nimetatakse sageli lihtsustatult tiibeti keeleks . Hiina Rahvavabariigi poliitilistes piirides kõneleb tiibeti keelt emakeelena umbes 6 miljonit inimest. Üle 100 000 inimese kõneleb tiibeti keelt muudes riikides, eelkõige pagulaskonnas Indias. (Denwood 1999. 06.01.17)

Muusika

Tiibeti muusika peegeldab suuresti trans- Himaalaja ala kultuuripärandit, mille südamikuks on Tiibet, kuid tiibeti etnilisi rahvusrühmi leidub ka Nepaalis, Bhutanis ja Indias. Tiibeti muusika on peaasjalikult vaimulik, seda peamiselt tänu budismi mõjule. (Goldstein 1982. 06.01.17)

Lama Mani traditsioon

Lama Mani traditsioon ehk budistlike mõistujuttude jutustamine laulu läbi sai algus juba 12.sajandil. Laule esitasid siis rändjutustajad, kes reisisid külast külla. Neil olid ka kaasas budistlikud thangka joonistused, mis aitasid kuulajaskonnale õpetust selgitada. (Goldstein 1982. 06.01.17)

Arhitektuur

Tiibeti arhitektuur on tugevalt mõjutatud India ja Hiina arhitektuuri poolt ning selles kajastub budistlik lähenemine. Budistlikke palverattaid leidub koos paari hirve või draakoniga iga Tiibeti Gompa juures. Tiibeti Chortenite kujundus võib varieeruda Khami ümmargustest seintest nelinurksete seinteni Ladakhis.
Tiibeti arhitektuuri suurimaks omapäraks on, et paljud majad ja kloostris on ehitatud kõrgetele päikselistele aladele , esiküljega lõuna suunas. Ehitusmaterjaliks kasutatakse tihti kivide, puidu, mulla ja tsemendi segu. Vähesel määral kasutatakse kütust soojuse või valguse saamiseks, seetõttu on tiibeti majadel tihti ka madalad katused mis hoiavad sooja ja väikesed aknad valguse jaoks.

Kokkuvõte

Peale materjalide läbitöötamist ja analüüsimist on aeg võtta töö kokku. Nagu selgus, on Tiibetil olnud kirju ajalugu ning sel on tänapäeval väga omapärane kultuur. Tõenäoliselt võib autonoomiale saatuslikuks saada Hiina ülemvõim, mis surub peale oma traditsioone ja keelt, mis omakorda põhjustab algse kultuuri segunemist Hiina omaga või üldse selle täielikku asendumist valitseva riigi omaga. Siiski, on Tiibetil ka lootusi oma keele ja kultuuri säilitamiseks tänu Indias paguluses elavatele tiibetlastele, kes on sinna põgenenud Hiina režiimi eest, ning kel on võimalik seda erinevalt Tiibeti tiibetlastest igapäevaselt praktiseerida ilma sõjaväe järelvalveta. Tiibetist teab kogu maailma, ning ka see võib sundida kultuuri säilima.