Loodusturism (0)

Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes?
Laiem mõiste: - kogu turism , mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. Kitsamalt : - loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari.
Selgita turismivorme: maaturism , ökoturism, seiklusturism , aktiivne puhkus
Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism .
Ökoturism- vastutustundlik reisimine , mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ningkohalike elanike heaolu. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid .
Seiklusturism- maaturismi vorm, mille sisuks on füüsiliselt aktiivse, sportliku iseloomuga harrastuse, teatud riski ja looduskeskkonna koosmõjul saavutatud positiivsed elamused.
Aktiivne turism- reisimise filosoofia, mis ühendab endas seiklus -, loodus- ja kultuuriturismi.
Millised on loodusturismi tähtsamad demograafilised rühmad? ( Käsiraamat LT ettevõtjale)
DINK - „lasteta, topelt sissetulekuga“ noored spetsialistid; individuaal -, üksikreisijad, vallalised; pered; jõukad „beebibuumerid“; empty nesters- „tühja pesakastiga“ vanemad, üle 40-aastased paarid; aktiivsed seeniorid- 55-aastased ja vanemad.
Mis on turismiseaduse järgi turismiteenus ?
Turismiteenus: reisiettevõtja poolt reisiteenuse osutamine; majutus - ja toitlustusteenuse osutamine; majutusteenuse osutamine; konverentsiteenuse osutamine; majutus- ja taastusraviteenuse osutamine; giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine.
Seleta säästva turismi ja ökoturismi põhimõtteid. Milles on erinevused?
Ökoturism- vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ningkohalike elanike heaolu. Säästva turismi all mõistetakse kogu turismimajanduse kohandumist vastavalt säästva arengu nõuetele. Nii bussi -, lennu-, laevaliinidel, hotellidel, restoranidel, reisifirmadel jms, kõigil tuleb kohandada oma tegevust keskkonnasäästvamaks. Ökoturism on säästva turismi ambitsioonikam vorm. Vastandudes tava- ehk massiturismile on ökoturismile omased väiksem maht ja tundlikkus, taotluseks on reisijate teadmiste ja kultuurilise mõistmise suurendamine .
Seleta mõisteid: sissetulev turism, väljaminev turism, siseturism , välisturism, reisiettevõtja, reisibüroo , reisikorraldaja.
Sissetulev turism- turismi liik, mis hõlmab riigi mitteresidentide (välisriigikodanikud) reisimist selle riigi territooriumil.
Väljaminev turism- turismi liik, mis hõlmab riigi kodanike reisimist väljapoole oma elukohariigi territooriumi.
Siseturism- turismi liik, mis hõlmab riigi kodanike reisimist oma riigi territooriumil, kuid väljaspool nende igapäevast elukeskkonda.
Välisturism- välismaa elukeskkonnaga tutvumine , mis hõlmab sissetulevat ja väljaminevat turismi.
Reisiettevõtja- ettevõtja , kes pakub müügiks või müüb enda või teise reisiettevõtja koostatud pakettreise ja üksikuid reisiteenuseid.
Reisibüroo- reisiettevõtja, kes pakub müügiks või müüb reisikorraldaja koostatud pakettreise.
Reisikorraldaja- reisiettevõtja, kes koostab pakettreise ja pakub neid müügiks või müüb ise või teise reisettevõtja kaudu.
Loetle ja kirjelda majutusettevõtete liigid Eestis
Hotell , motell , külalistemaja, hostel , puhkeküla ja – laager , puhkemaja, külaliskorter , kodumajutus.
Mis on turismisihtkoha tunnused?
Turismisihtkohas on midagi atraktiivset, seal on turismirajatised ja vajalik infrastruktuur .
Millised on Eesti loodusturismi ressursid ja väärtused?
Loodusturismi ressursid: avatud kõigile, puudub selge omanik, meie rahva ja riigi ühine omand; tasuta kättesaadavad ja kasutatavad; enamasti haprad ressursid, mida vaja eriliselt hoida ja kaitsta, et nad säiliksid; kergesti üle-, ära ja väärkasutatavad. (inimkapital, looduskeskkond , maaomand, finants , hooned, rajatised, vaatamisväärsused, kultuuripärand , kogukond , teenused, sotsiaalne kapital ).
Mis on Eesti turismi tugevused? Mis on Eesti turismi nõrkused?
Tugevused: ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused, mõisahooned), kultuuripärand ( muusika , laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), looduskeskkond ( maastikud , veekogud, märgalad , kaitsealad ). Nõrkused: vähene turismitoodete valik, sesoonsus, info levitamine olemasolevate toodete kohta, Eesti vähene tuntus, parandamist vajav maine, Eesti omapärade mittetundmine välisriikides, turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid.
Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis?
Kõik asjaosalised ( üksikisikud , grupid või organisatsioonid ), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis.
Milline on avaliku sektori roll loodusturismi korraldamisel?
Rahaliste toetuste jagamine, ettevõtete koolitamine , infrastruktuuri arendamine, info vahendamine .
Milliga tegeleb loodusturismis EAS Turismiarenduskeskus? Keskkonnaamet , RMK?
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus edendab ettevõtlus - ja regionaalpoliitikat Eestis. Tegevuste eesmõrgiks on suurendada Eesti kui reisisihi tuntust ning Eesti turismitoodete rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Milliga tegeleb loodusturismis Keskkonnaamet?
Viib ellu keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat, on toeks inimtegevuse jõudsale arengule ning kaitseb ja hoiab samal ajal looduse mitmekesisust ja eluvõimet. Samuti tegeleb keskkonnaharidusega.
Milliga tegeleb loodusturismis RMK?
Kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid, loob looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel.
Millised on Eesti loodusturismi peamised teemad?
Loodusvaatlused, rahvuspargid ja kaitsealad, vesi.
Mis on pakettimine ja miks on see hea loodusturismi ettevõttele?
Mitmete üksikteenuste ja –toodete kombineerimine ja saadud komplekti müümine kliendile ühe hinnaga nn paketihinnaga.
Kuidas vähendada turismi negatiivset mõju loodusele , kohalikule kogukonnale ?
Vältida massiturismi; õpetada turiste positiivselt suhtuma ; vähemsaastava transpordi propageerimine; infotahvlid, reeglid looduses käitumiseks.
Kuidas vähendada turismi sõltuvust hooajast?
Transpordivõimaluste suurendamine, rohkem reklaame , soodsad paketid .
Mille poolest on olusised turismis lisateenused?
Soodustavad põhiteenuse ostmist; tõmbavad kliente ligi; aitavad eristuda konkurentidest.
Millised on Sam Hami järgi kolm lähenemist looduse interpreteerimisele? Selgita neid.
Millised on Sam Hami järgi looduse vahendajate neli karaktertüüpi? Kirjelda lühidalt.

Õpetamine („teacher- tell “)- seda lähenemist iseloomustavad akadeemilisus, teadmiste jagamine, teaduslikud terminid, loengu vorm.

Informeeriv meelelahutus („infotainment“)- selle lähenemise peam eesmärgiks peetakse elamuslikkust, seikluslikkust, lõbu, kuid unustatakse meelelahutust pakkudes keskkonnahoidlikud väärtused ja suhtumised, mida kujundada soovitakse.

Tähenduse loomine („ meaning -making“)- see lähenemine on vabatahtliku kuulajaskonna puhul kõige tulemuslikum . Loodusobjekte köitvalt ja arusaadavalt tutvustades luuakse elamuslikult ja kogemuslikult seoseid looduse, kultuuri ja sotsiaalse keskkonna vahel.
Neli karaktertüüpi: - politseinikud- kohaliku keskkonna ustavad kaitsjad . Nende põhiliseks suhtlusvahendiks on reeglid, manitsused ja keelud. Selle asemel, et panna külastajaid tundma end teretulnuna, käituvad „politseinikud” tõrjuvalt, kahtlustades kõiki kui potentsiaalseid looduse kahjustajaid. „Politseiniku“ karakteritüüpi esindavad sageli looduskaitsjad, kes pole enda jaoks lahti mõtestanud, kui võrreldamatult tulemuslikum on keeldude/käskude asemel suhtumise kujundamine, oma teadmiste ja väärtushinnangute vahendamine.

• Masinad - käituvad nagu grammofoniplaadid. Kuulajatele on tavaliselt selge, et sama ekskursiooni/ retke on läbi viinud palju kordi täpselt samal viisil. Eriti oluline on „masinate” esitlusstiilis arvutilaadne toon, mis sisendab, et esineja ei lisa midagi isikupärast. Suhtlemine toimub ainult ühes suunas ning „masina” hästiharjutatud stiilist kõrvalekaldeid ei esine. „ Masinatele ” ei meeldi, kui neid katkestatakse küsimustega või ükskõik millega, mis on planeerimata või väljaspool „stsenaariumi”. „Masinate“ hulka kuuluvad giidid, kes oma giidireferaati igal juhul igasugusele sihtrühmale samal kombel ette kannavad.
  
• Kõiketeadjad- giidide maailma andmetepaiskajad. „Kõigeteadjad” on pühendunud eesmärgile näidata kui palju nad oma teemast teavad. Nad pikendavad ekskursiooni meelsasti tunni võrra, et olla kindlad, et kuulajad on saanud kogu informatsiooni. Öelda „ma ei tea” tekitab neis kimbatust. „Kõigeteadjate” ekskursiooni teema on kogu aeg sama: „Pange hästi tähele ja te näete kui palju ma teist targem olen.” „Kõigeteadjad“ on kahtlemata võrreldes „masinatega“ väga isikupärased. Stiilipuhas „kõigeteadja“ suhtleb rühmaga esitades ohtrasti kuulajate (fakti)teadmisi kontrollivaid küsimusi , millele ta tavaliselt ise suure entusiasmiga vastab. „Kõigeteadja“ kipub unustama oma kuulajate põhivajadusi ning ekskursiooni/retke lõpus otsivad infotulvast räsitud, januseid ja näljased lähimat tualetti.
  
• Võõrustajad- sõbralikud väärtuste vahendajad, tähenduste loojad . „Võõrustajad“ loovad teadlikult sõbraliku õhkkonna, mis võimaldab kahesuunalist kommunikatsiooni, pakkudes inimestele rõõmu suhtlemisest. Nad ei toimi nagu „politseinikud” (kuigi nad on väga huvitatud piirkonna kaitsmisest), nagu „masinad” (kuigi nende ekskursioonid on hästi planeeritud ja harjutatud), ega nagu „kõigeteadjad” (kuigi nad tunnevad oma valdkonda hästi). „Võõrustajad” kehastavad karakterit, mis on omane enamikul inimestele, kui nad kutsuvad uusi sõpru enda koju külla.