Avaliku kõne koostamine (0)

Q: Kes on mu kuulajad kõige üldisemas mõttes?

Vastus leiad õppematerjalist: Avaliku kõne koostamine

Q: Miks on nad mind kuulama tulnud?

Vastus leiad õppematerjalist: Avaliku kõne koostamine

Q: Mida nad teavad kõnealusest teemast?

Vastus leiad õppematerjalist: Avaliku kõne koostamine

Q: Kellena näevad nad mind?

Vastus leiad õppematerjalist: Avaliku kõne koostamine

Q: Mis on mu kuulajail ühist ja mis neid omavahel eristab?

Vastus leiad õppematerjalist: Avaliku kõne koostamine

Q: Millistel kuulajatel puudub isiklik arvamus?

Vastus leiad õppematerjalist: Avaliku kõne koostamine

Q: Millised kuulajad omavad mõju teiste üle?

Vastus leiad õppematerjalist: Avaliku kõne koostamine

Q: Missugune on minu kuulajaskonna üldine hoiak?

Vastus leiad õppematerjalist: Avaliku kõne koostamine

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kes on mu kuulajad kõige üldisemas mõttes?
Miks on nad mind kuulama tulnud?
Mida nad teavad kõnealusest teemast?
Kellena näevad nad mind?
Mis on mu kuulajail ühist ja mis neid omavahel eristab?
Millistel kuulajatel puudub isiklik arvamus?
Millised kuulajad omavad mõju teiste üle?
Missugune on minu kuulajaskonna üldine hoiak?

Avalik kõne. Õppejõud Tõnu Lehtsaar
Avalikud kõned jagunevad suunitluse järgi: informeerivad kõned suurendavad teadmisi, veenvad kõned muudavad suhtumist ja käitumist, pidulikud kõned rõhutavad sündmuse või isiku tähtsust. Heal kõnel on mõned tarvilikud omadused kuulajatekohasus, situatsioonikohasus, isikupärasus, paindlikkus . Auditooriumi analüüs

Kes on mu kuulajad kõige üldisemas mõttes? (vanus, eriala, ühiskondlik staatus

Miks on nad mind kuulama tulnud?

Mida nad teavad kõnealusest teemast?

Kellena näevad nad mind?

Mis on mu kuulajail ühist ja mis neid omavahel eristab?

Millistel kuulajatel puudub isiklik arvamus?

Millised kuulajad omavad mõju teiste üle?

Kas käsitletav teema on kuulajatele vajalik ja huvitav?

Missugune on minu kuulajaskonna üldine hoiak? Heatahtlik , ükskõikne (räägitava vajalikkuse näitamine ning köitev esinemine, vaenulik (ühise platvormi leidmine) selgitava info jagamine, individuaalse dialoogi vältimine, kuulajate enesehinnangu toetamine
Esinemislaad tähendab mittesõnaliste väljendite kasutamisest tekkivat üldmuljet kõnelejast. Keha asend, liikumine kuulajate ees, silmside kuulajatega, näo väljendused, žestid, hääle tugevus, intonatsioon ja kõneregister. Hea esinemislaad ilmestab ja toetab suulist teksti, mitte ei muutu iseseisvaks nähtuseks. Esinemislaad on kooskõlas sõnumi sisu ja meeleoluga. Hea esinemislaad on loomulik ja isikupärane. Hea esinemislaad on mitmekesine hõlmates erinevaid vahendeid.
Kõne alustamine kestab kuni kümme protsenti kõne üldmahust. See hõlmab, ette minekut, kuulajatega kontakti loomist ja avangut. Ette minekul on oluline kindel kõnnak ning aeg ennast paika sättida. Kuulajatega kontakti loomine läbib kolme etappi: mittesõnaline kontakt, pöördumine ja esitlemine . Pöördumine tähendab kuulajate nimetamist, määratletakse, öeldakse välja see kellele räägitakse. Hea pöördumine on tabav, taktitundeline ja teisetasandiline. Esitlemine tähendab enda tutvustamist kuulajatele. Esitleda tuleb ennast võõrale kuulajaskonnale. Kõne avangu eesmärk on äratada kuulajate huvi ja anda selgust, millest tuleb jutt. Avang kujundab suhtumise kogu järgnevasse kõnesse. Hea avang köidab, kuulajate tähelepanu, paneb kuulama, on olukorrakohane, sobib kõneleja isikuga , sisaldab teesi, peaküsimust või põhiprobleemi.
Avangu võtted: mitteametlik avang sõnastab auditooriumi meeleolu, hoiakud, ootused, olukorra. Küsiva avangu korral esitatakse auditooriumi puudutav küsimus, mis paneks inimesi kuulama ja mõtlema. Humoorikas avangus räägitakse lõbus teemakohane lugu. Retooriline avang võtab kõne põhisisu kokku mõnesse hästisõnastatud lausesse. Ajalooline avang lähtub mingist kuulajatega ühisest kogemusest või mälestusest. Faktiline avang esitab teatud arvu mõistetavaid ent rabavaid tõsiasju. Tsiteeritav avang viitab mõnele tuntud autorile või kasutatakse tuntud väljendeid. Sooviva avangu puhul öeldakse kuulajatele hea soov. Temaatiline avang esitab punkt haaval kokkuvõtte järgnevast kõne sisust. Jutustuslik avang jutustab mingi (isikliku loo), mis ajendas kõnet pidama .
Informeeriv kõne ei või olla üle kahekümne minuti pikk. Informeeriva kõne eesmärk on suurendada kuulajate teadmisi, anda käitumisjuhiseid, selgitada publikule olukorda.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kitty16 Õppematerjali autor

Kuidas koostada kõnet, milliseid märksõnu pead jälgima.

kuulajate auditooriumi Avaliku kõne koostamine kõne

Sarnased õppematerjalid

doc

Kõne koostamine ja esitamine

Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega.

Väitlus