üHE PERE MEEDIAPÄEV (0)

üHE PERE MEEDIAPÄEV
ANALÜÜTILINE ESSEE
AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOON I
2015
Selle essee eesmärgiks on anda ülevaade ühe pere, täpsemini minu enda pere, meediapäevast ning meediakasutusest ühe päeva jooksul. Analüüsi käigus antakse võimalikult põhjalik ülevaade iga pereliikme, sh ka autori enda meediatarbimisest ja –harjumustest, mida oli võimalik jälgida nii ühe päeva kui ka pikema aja jooksul. Analüüsi alla võetakse mitte ainult kindlad meediumid või veebikeskkond, vaid üleüldisem pilt.
Lühidalt tuleks anda ülevaade pereliikmetest, kelle harjumusi ja tarbimist analüüsi käigus kirjeldatakse. Analüüsitava pere puhul võib rääkida konkreetselt neljast erinevast indiviidist: autor, 19-aastane üliõpilane, kes veedab enamuse ajast koolis ning nädalavahetustel teenindajana tööl; ema, 44-aastane administraator, kellel on igapäevaselt ligipääs meediale nii tööl, kui kodus; vanaema, 84-aastane pensionär , kelle päevad mööduvad kodustes tingimustes; lähedane peretuttav, 50-aastane taksojuht, kellel on vabadel hetkedel aega ligipääs meediale. Kuna kõigi inimeste igapäevaelu ning –tegevused pole samad, siis on harjumused ja tarbimine kindlasti erinev. Järgmisena annan ülevaate iga pereliikme individuaalsest meediapäevast ning üldistest harjumustest.
Alustame essee autorist. Essee autor on 19-aastane Tartu Ülikooli üliõpilane, kellel on alati ligipääs nutivahendite kaudu veebiportaalidele ning internetile, kust ennast varustada uudiste ja infoga. Üldiselt algab autori meediapäev hommikul , kui ärkamise järel tehakse endale tass kohvi ning avatakse erinevad uudisteportaalid. Kõige kasutavamateks uudisteportaalideks on Delfi.ee ning Postimees .ee, samas kasutab autor ka reddit.com subreddit’it ’’worldnews’’, kust saab end täiendada erinevate päevakajaliste uudistega, mis on aset leidnud mujal maailmas, kuna paljud uudised lihtsalt ei jõua Eesti uudisteportaalidesse. Uudisteportaalide sirvimise ning pilkupüüdvate uudiste lugemise järel algab faas, mis kestab päeva lõpuni, ning see on sotsiaalmeediakasutus. Siia alla käib Facebooki tihe sirvimine, Twitteri feed’i jälgimine ja teised sotsiaalvõrgustikud. Facebook ja Twitter on autori arvates asjalikud, kuna nende kaudu võib leida kergelt indiviidide arvamusi ning kirjutusi, näiteks pakub autorile huvi Kaur Kenderi ning Mikk Pärnitsa Twitteri kasutajad, kus mõlemad autorid avaldavad väga tihti huvitavaid sõnavõtte ning arvamusi, samuti kirjutavad oma igapäevaelust ja kõike. Loengute ajal hoiab autor pilku peal ka Delfi ja Postimehe uudisteportaalidel, et olla pidevalt kursis maailmas toimuva ja aktuaalsete uudistega: seda võib paljuski selgitada sellega, et autor on ajakirjandusetudeng ning peabki end selliste tegevustega siduma, samas on tegu ka isikliku huviga . Päeva jooksul viskab pilgu peale ka Nihilist.fm’ile, kuna vahel võib sealt leida tõelisi pärleid ning mõnusat lugemist. Õhtul sirvib veel erinevaid uudisteportaale ning kui aega leiab, siis vaatab erinevaid dokumentaale või huvi pakkuvaid videosid Youtube’is, näiteks muusikaalaseid õpetusvideosid või kokandusvideosid. Televiisorit autor oma Tartu kodus ei oma, kuid Tallinnas, pere juures, on isiklik televiisor , mille vahendusel autor saab vaadata päevakajalisi uudistemagasine nagu ’’ Aktuaalne kaamera’’ ning huvi korral ka ’’Pealtnägijat’’ või ’’Radarit’’, muid teleprogramme või –saateid autor ei jälgi, kuna saab neid vaadata ka arvutis internetist, näiteks ETV-d ning ETV2 saab vaadata ka internetis otse ning üldiselt teleharjumusi pole autoril kunagi olnud ning ei pea neid enda huvisid arvestades vajalikuks, kuigi võiks. Raadiot kuulab autor harva, enamasti ainult siis, kui autos sõidab, kuulates enamasti näiteks Skyplus’i hommikuprogrammi või täistunniuudistemagasine erinevate raadiojaamade vahendusel. Kui ajakirjadest rääkida, siis autor loeb ajakirju harva, eelistades teadusalaseid ajakirju nagu ’’Imeline Teadus’’ ning  ’’National Geographic’’. Eelistab meediat ammutada arvuti kaudu, kuigi mugavuse tõttu on nutitelefon ka suur sõber, paberlehti väga tihti ei loe, kuna ei ole selliste harjumustega. Üldiselt võib lugeda autori meediatarbimist üsna keskmiseks ning võrdlemisi passiivseks, mida võiks tema erialast lähtudes kõvasti parandada.
Ema, 44-aastane administraator-telefonioperaator, veedab enamuse oma ajast kas kodus või tööl ning saab palju tööks vajalikku ja meelelahutuslikku just interneti vahendusel. Näitena võtame päeva, kus emal on hommikune töövahetus. Ema ärkab varahommikul, kus ta ei jõua enne kodust lahkumist  mitte ühelgi moel meediat ’’tarbida’’. Esimene võimalus avaneb alles autos teel tööle, kus ta enamasti kuulab StarFM’i, Raadio Elmarit või Kuku Raadiot, kindlaid saateid või programme ei eelista, kuigi tähtsaks peab uudistemagasine ning ilmateadet. Tööl, kontoris, tuleb tal veeta 8 tundi arvuti taga ning tal on võimalik selle aja jooksul veeta aega nii sotsiaalvõrgustikes kui ka uudisteportaalides. Autorile sarnaselt loeb ka ema uudiseid Delfist ja Postimehest ning veedab suure osa ajast Facebookis , kus tutvub sõprade jagatud linkidega päevakorras olevate uudiste ja muu huvitava kohta. Kontoriruumis on seinal ka televiisor, kus mängivad enamasti kas ETV või Kanal 2, samas saab vahetada kanaleid. Hommikuste vahetuste puhul vaatab ema tihti ETV hommikuprogrammi ’’ Terevisioon ’’ ning korduseid teistest huvipakkuvatest saadetest . Töö lõppedes istub ema autosse ja teel koju  saab end jälle maailmas toimuvaga kursis hoida raadio kaudu, taaskord kuulates StarFM’i, Raadio Elmarit ja/või Kuku Raadiot. Kodus veedab ema suure osa oma ajast televiisori ja arvuti taga. Õhtuti vaatab kõigepealt ’’Aktuaalse kaamerat’’ ja edasi juba teise eesti meediakanalite uudistesaateid. Kui pole võimalik tervet õhtut teleri ees veeta, siis vaatab vähem, kuid see-eest valitud saateid, mis huvidele kõige enam vastavad. Meeldivad ETV-s pakutavad ühiskonna- ja poliitikasaated, dokfilmid. Kasutab tihti, erinevate telekanalite veebilehtede vahendusel, huvipakkunud saadete järelvaatamise võimalust. Arvutikasutus kodus sarnaneb arvutikasutusega töö juures, olles Facebookis ning uudisteportaalides. Koju on tellitud ka ajakiri ’’Naised’’, mida ta huviga sirvib. Kuigi koju on tellitud eakama pereliikme tarvis ka ajaleht ’’Postimees’’, siis igapäevaselt ema ajalehe paberversiooni ei sirvi, kuna eelistab veebiväljaandeid, mis on tema jaoks mugavamad. Üldisemalt kasutab ema ka igapäevaselt internetipanganduse teenuseid ning loeb ja saadab e-kirju  Gmaili kaudu. Emale meeldib ka aja kokkuhoiu mõttes veebis ostelda ning seetõttu külastab tihti  virtuaalseid  ostukeskuseid ja veebikaubamaju nagu Aliexpress või Amazon , kus on mugav niisama ringi vaadata ja sobivusel ka  oste sooritada . Ta kasutab vahel ka oma nutitelefoni uudiste lugemiseks ja Facebooki  sirvimiseks, kuid mugavamaks peab siiski  teisi meediakanaleid ja kodust laua-arvutit.  Kuna igapäevaelus on aina rohkem ja rohkem asutusi, kaubapakkujaid ja teenuseosutajaid kolinud oma teenusepakkumistega ka veebikeskkonda ja teinud seeläbi teenuste kättesaadavuse märksa lihtsamaks ning mugavamaks, on enamus eelmise põlvkonna inimesi avastanud enda jaoks hulga uusi erinevaid "äppe", mida lihtne alla laadida ja vajadusel kasutada. On ju aeg see kõige suurem väärtus ja sellised "äpid" on mugavad ning kokkuvõttes ka odavamad viisid teenuste tarbimiseks, alates mobiilsest parkimisest kuni taksoteenusteni, mida juba väga paljud tarbijad kiidavad ning usinalt ka kasutavad.  Kui hinnata ema meediaharjumusi ning –tarbimist, võib öelda, et ta on üsna tavaline kasutaja, kellel pole otseseid eelistusi. Harju keskmine on mõistlik väljend teda kirjeldamaks.
Vanaema, 84-aastane pensionär, on tugitoolisportlane, kelle päevad mööduvad koduses keskkonnas tugitoolis ning teda võib pidada kõige meediateadlikumaks inimeseks kogu peres. Vanaema päev algab kella 7 või 8 paiku hommikul, kui hommikusöögi kõrvale paneb ta mängima raadio, millest kuulab enamasti Vikerraadiot või Raadio Elmari hommikuprogramme. Samal ajal on juba tööle lülitatud televiisor, kus esmane valik on alati ETV , argipäeviti vaatab kindlasti hommikuprogrammi Terevisioon. Kui hommikusöök söödud, siis seab sammud  esimesele korrusele postkastide juurde, kust leiab kuuel päeval seitsmest värske päevalehe ’’Postimees’’, mille ta loeb kaanest-kaaneni läbi. Kui hommikused raadio-televiisori-ajalehe rutiinid on läbi tehtud, siis pühendub  paariks tunniks end televiisori kõrvalt telefoniga rääkimisele, kus peab kõrvaltkuulajale justkui poliitilisi debatte maailmas toimuva ning päevakajaliste uudiste üle, mis on vahel ikka väga imestama panev. Vanaema suhtub meediasse, kui passiivsesse tegevusse, mis aitab küll aega täita, kuid ei paku seda rõõmu, mida annab kuuldu ja nähtu arutamine teiste eakaaslastega. Päeva jooksul loeb ta veel ajakirju nagu ’’Naised’’, mis koju on tellitud (kuigi ’’Naiste’’ puhul loeb ta neid vaid korra, kuna too ajakiri ilmub vaid korra nädalas). Päeva jooksul vaatab ta ohtralt erinevaid dokumentaale ning sarju, olles tõeline televiisorisõltlane. Õhtul võib kindel olla, et ta vaatab kindlalt ära ’’Ringvaate’’, kuna Reikop on üks tema meelisnägusid televisioonis. Kui oleks kolmapäev, siis vaataks ta kindlalt ka ’’Pealtnägijat’’. Kindlasti ei jäta ta vaatamata ’’Aktuaalset kaamerat’’ ning ka ’’Reporterit’’, et õhtune kogus uudiseid täis saaks. Vanaemale on meelt mööda ka erinevad poliitilised debatid ja vestlussaated. Ainsana suutis tema välja tuua mulle oma lemmikajakirjaniku, kelleks on, nii irooniline kui see ka pole, Priit Pullerits , kes tema sõnul elas kunagi meie perega samas majas. Tema kirjutisi loeb ta meeleldi ning on nõus isegi nende eest maksma. Arvutiga vanaema tuttav pole ning seetõttu on tema teadmised internetist ning sellest kõigest üsna minimaalsed, ta on vanakooli inimene, kuigi tal on sellest veidi kahju, sest internetist leiaks ta endale kindlasti palju meelepärast lugemist. Enamiku uudiskirjandusest või ka ajakirjadest saab ta kas raamatukogust või peretuttavatelt. Ta loeb huviga kultuuri- ja ajalooteemalisi ajakirju, näiteks on tal kogumik nii ’’Imelise Ajaloo’’ väljaandeid kui ka ’’Imelise Teaduse’’ kogumik. Vahepeal satub ka mõni ’’National Geographic’’ temani. Kui teda tõesti mõni artikkel mõnes ajakirjas huvitab , siis ta   selle ka endale soetab. Samuti võib välja tuua tema suure huvi ristsõnade vastu, mistõttu on tal alati varuks mõni ristsõnakogumik. Nagu juba   mainitud sai, siis tegemist on tõesti palju lugeva inimesega ning tal on üsna laialdased teadmised mistahes eluvaldkonnas, teda on alati huvitav kuulata ja ta oskab kaasa rääkida mistahes päevakohastel teemadel ,olles igapäevaselt kursis maailmas toimuvaga, olgugi, et peavoolumeedia vahendusel, aga seda ei tauni mitte keegi.
Lähedast peretuttavat, 50-aastast taksojuhti, iseloomustab kenasti ütlus ’’kuidas kunagi’’. Härra teenib igapäevaselt leivaraha autoroolis ning on iseenesestmõistetav, et mitte igal hetkel ei sõiduta ta kliente ühest Tallinna otsast teise. Kui päev möödub kodustes tingimustes, siis mängib televiisor toanurgas enamuse ajast päevas, otseseid eelistusi ei ole, lihtsalt ajaviiteks, kuigi õhtuti tuleb kindlasti ära vaadata uudised. Aga kuna enamuse oma päevadest veedab härra taksoroolis, siis tuleb tal lähtuda ka teisiti. Sellistel juhtudel vaatab ta hommikuti ETV’st ’’Terevisiooni’’ , siis seab sammud takso poole, kus paneb käima endale meelepärase raadio, mida mõnus sõidu ajal kuulata, saab ka jooksvalt värskeid uudiseid ja reklaame . Eelistab enamuse ajast kindlaid raadiojaamu nagu näiteks StarFM või Raadio Elmar . Raadio täidab tema elus pigem helilise meelelahutaja rolli, teinekord on ostuhuvi äratanud ka mõned raadioreklaamid, seega inimesena , kes palju aega igapäevaselt ka raadio seltsis veedab on tema sedasorti reklaamide sihtgrupp ja tarbija.Taksopeatustes sisustab peretuttav aega internetis surfates, enamasti siis kas Facebookis, Postimehes või mänge mängides . Tema arvates pole mõtet osta paberkandjal ajalehti, kui need on saadaval veebis, eriti veel tasuta kujul, erinevates portaalides. Samas nendib ta, et internetist lugemiseks peab ta kaasas kandma kogu aeg vastavat riistvara, tema puhul tahvelarvutit, mis on kohati ebamugav tema jaoks ning pidevalt ekraanile hüppavad reklaamid on ärritavad ja segavad faktorid. See kõik ei tähenda, et ta üldse lehti ei loeks, aegajalt ostab ka paberkandjal Postimeest või Eesti Ekspressi, kuna tasulisi artikleid tema ostma ei hakka, mis puhul tõesti otsustab pabervariantide kasuks, kust saab neid koos teiste artiklitega lugeda. Ka Facebook täidab osalist informatsioonivarustaja rolli tema päevas, saades informatsiooni nii teistega suheldes kui ka news feed’ilt, kus seda jagavad tema sõbrad ja tuttavad, kuitahes informeeriv see ka ei ole. Peale tööpäeva võib teda leida teleka tagant, erinevate uudistesaadete, seriaalide ning filmide rüppest, kõrval on ka tahvelarvuti , nii meelelahutaja kui ka teabevarustajana. Ta on suur ristsõnade armastaja, mistõttu ostab ta alati laupäevase SL Õhtulehe, seda just suure ristsõna tõttu. Ajakirju tema eriti ei loe, kui välja jätta ristsõnaajakirjad, ehkki võimalusel sirvib tehnikateemalisi ajakirju. Üldiselt tarbib ta meediat enamasti ajaviiteks ning passiivselt, kuigi tahab siiski teada, mis päeva jooksul on maailmas toimunud ning kuidas see seostub tema maailmavaadetega. Uue aja moodsate mobiilirakenduste ja äppide maailm võlusid pole ta enda jaoks veel avastanud. On proovinud moodsat taksoteenuse rakendust Taxify , kuid suhtub antud rakendusse üsna leigelt ja eelistab siiski tellimusi saada vanamoodsal moel.
Olles andnud põhjalikuma ülevaate neljast pereliikmest, on võimalik analüüsida ning võrrelda neid omavahel, alustades sellest, milliseid meediakanaleid üks või teine pereliige tarbib või ei: autor eelistab internetipõhiselt end meediaga kurssi viia, ema eelistab samuti end pigem interneti kaudu informeerituks teha, kuigi lisab siia juurde ka õhtuti televiisorist uudiste vaatamise ning autosõidu ajal raadio kuulamise, vanaema aga eelistab vanamoelisust ehk kuulab palju raadiosaateid, loeb iga päev lehti ning vaatab palju telesaateid, peretuttav aga ei eelista üht teisele, lähtudes pigem sellest, mis tal parajasti sel hetkel võimalik on. Kui autor ei kuula raadiot ega vaata televiisorit praktiliselt üldse, siis ülejäänud kolm pereliiget (vanaema, ema ja peretuttav) teevad seda regulaarselt. Sellest järeldub, et kuigi vanaema on interneti- ning arvutikauge inimene, siis teised kolm pereliiget (autor, ema ja peretuttav) on end piisavalt kurssi viinud virtuaalmaailmaga ning sotsiaalmeediaga ja kipuvad seda eelistamagi, mis on pigem põlvkondlik küsimus. Postimeest loevad aktiivselt kõik neli pereliiget, samas Delfit jälgivad vaid autor ja ema, SL Õhtulehte loeb, või vähemasti ostab, vaid peretuttav. Sellest võib järeldada, et Postimees on keskmiselt kõige loetavam ja ka kõige usaldusväärsem päevaleht pereliikmete seas. Autor, ema ja vanaema loevad meeleldi ajakirju, vaid peretuttav eelistab seda mitte teha. Ristsõnadega tegelevad tihedamini vaid vanaema ja peretuttav, autor ja ema jäävad selles osas passiivseks. Kõigi pereliikmete eelistatumad teleprogrammid on ETV hommikuprogramm ’’Terevisioon’’ ning ETV ’’Aktuaalne kaamera’’, mistõttu võib lugeda ETV-d meie pere seas kõige populaarsemaks telekanaliks, kuid kas see ka reaalsusele vastab, pole kindel, kuna autor ei suutnud tuvastada täpselt iga kanali vaatamise minuteid päevas. Raadiokanalitest kujunes eelistatumaiks kolmel juhul Raadio Elmar ning kahel juhul Kuku Raadio ja StarFM. Kui ema ja peretuttav tarbivad raadiot suures osas muusika kuulamiseks ning täistunniuudiste kuulamiseks, siis vaid vanaema eelistab raadiot jutusaadete kuulamiseks. Facebook täidab suurt rolli autori, ema ja peretuttava rollis, eriti suhtlus- ning teabevahendina.
Kõige enam sarnanevad oma harjumuste poolest autor ja peretuttav, kuna mõlemaid võib lugeda ’’passiivseteks meediatarbijateks’’, kuigi esineb ka mõningaid erinevusi. Sarnased on ka ema ja vanaema, kelle harjumused pole küll samaväärsed, ent omavad siiski ühiseid jooni, seda eriti televiisorivaatamises ning ajakirjade lugemises. Kõige erinevad on autor ja vanaema, kuna neil ei esine mitte ühtki sarnast meediatarbimisharjumust, kuna autor on orienteeritud pigem internetipõhilisele uudistelugemisele, samas kui vanaema kasutab selleks raadiot, televiisorit ja ajalehti-ajakirju. See käib küll üldise argipäevarutiini kohta, üksikjuhtumites sarnanevad  autori ja vanaema meediapäevad üksteisega. Ema ja peretuttav on üksteisega võrreldes üsna sarnased, kuigi ema puhul on näha, et tegemist on suurema meediatarbijaga kui seda on peretuttav.
Meediaharjumused on erinevad ning seda näitas ka ühe pere meediatarbimiste ning –harjumuste jälgimine ning analüüsimine. Kui üks pereliige tarbib ühtmoodi, ei saa eeldada, et nii teeb ka teine pereliige. Sarnaseid jooni võis leida mõne pereliikme vahel tarbitavate meediumite valikul ning eelistuste tegemisel. Eelduste kohaselt leidus ka selliseid meediakanaleid, mille kaudu mõni pereliige ei omasta informatsiooni, näiteks raadio või internet . Sellegipoolest võib öelda, et põhjalik ülevaade sai ühe pere meediapäevast antud ning tulemused ei olnud küll väga ootamatud, kuid panevad mõtlema, kas oleks põhjust enda –autori– meediatarbimist muuta mitmekülgsemaks.