Hallhüljes (0)

Filosoofia otstarve
1.  Esmalt  eristab autor Isaiah  Berlin  kahte liiki küsimust-  empiiriline  ehk harilik küsimus ning
formaalne .   Empiirilise   küsimusena   võib   esitada   sellise   küsimuse,   kui   on   teada,   kust   otsida
vastust ning kuidas see saavutada, kuna need küsimused on seotud kogemusega. Näiteks „Kas
õues paistab päike?“  kuna on teada, et vastuse leidmiseks on vaja  aknast  välja vaadata. 
Formaalne küsimus on küsimus, millel ei ole täpset tõestust, kuid on teada suund, kuhu poole
liikuda , et leida vastus.  Näiteks grammatika ülesandeid tehes ei osata kohe öelda õiget vastust,
kuid
 
on
 
teada
 
millisest
 
valdkonnast
 
peab
 
vastust
 
otsima .
2. Kolmas küsimuste liik eristub kahest eelnevast sellega, et neile on väga raske vastust leida.
Sinna alla käivad erinevad filosoofilised küsimused, üheks  selliseks  küsimuseks on näiteks „Mis
on elu?“ Neis küsimustes puudub see miski, mis viitaks meile kust kohast vastust täpselt otsida.
Erinevalt empiirilistest ning formaalsetest küsimustest puudub neil see tugi, kust leida vastust.
Lisaks võib jääda mõtlema veel sellele, kas üldse vastus on olemas. Kui vastus on olemas, kust
me selle vastuse  saime ? Kõik jääb üsnagi lahtiseks,  kindlaid  proovimismeetodeid ning fakte ei
ole.
3.     Astronoomiat   võis   nimetada   filosoofiliseks   haruks   seetõttu,   et   otseselt   polnud   võimalik
astronoomilistele   küsimustele   vastata.  Astronoomilised   küsimused   olid   sõnastatud   nii,   et   ei
osatud täpselt öelda, kas vastust pidi leidma empiiriliste või formaalsete vahenditega. Seega ei
osatud   juba  küsimuste   tõttu   neid  otseselt  liigitada.  Lisaks  võis  astronoomiliste  küsimustega
tegelemisel ette tulla nii empiirilisi, kui ka formaalseid küsimusi, puudus üks kindel suund.
4.     Valgustusajastu    filosoofid    arvasid,   et     filosoofilised   küsimused   saab   lahendada    samade
meetoditega, millega loodusteadlased lahendasid oma küsimusi. Mina usun, et filosoofilistele
küsimustele   vastamisel   on   abi   loodusteadustest,   kuid   samas   ei   ole   need   küsimused   nii
spetsiifilised . Võib öelda, et igaüks võib vastata filosoofilisele küsimusele erinevalt ja seda on
tehtud ka läbi aegade erinevalt. 
5. Antud teksti järgi seisneb filosoofia otstarve inimeste valgustamises. Iseenese teadvustamises
ning   vaimselt   arenemises.   Varjatud   kategooriate   eraldamine   ning   ka   päevavalgele   toomine.
Lisaks   veel   mudelite,   mille   abil   inimesed   mõtlevad,   lahti   seletamine.  Välja   tuua   mõningad
vastuolud ning üleüldiselt seletada ja selgemaks teha peitmudelid. Peitmudelid, mis  peituvad
meie filosoofilises tegevuses.  

Document Outline

• Filosoofia otstarve