Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Retsensioon "Meedia roll tänapäeva maailmas" (5)

4 HEA
Punktid
Retsensioon
Lühitutvustus
Käesoleva kirjatöö „Meedia roll tänapäeva maailmas” on arutletud nn. Neljanda võimu, meeda plussida ja miinuste üle ja toodud välja tema põhjused ning tegelik tähtsus ühiskonna kooshoidmisel.
Sisu analüüs
Esimese asjana jääb silma, kuidas autor on kirjeldanud meedia funktsiooni. Autori arvamuse kohaselt tingib meedia tormilise arengu see, et inimesed tahavad kõigega kursis olla, mis maailmas sünnib ning et lai silmaring tagab edukuse ja meediast tulenevad teadmised ja intelligentsustase. Selle väite kohaselt tõstataksin autorile küsimuse. Kui meedia tagab intelligentsuse ja teadmised, siis peaks tänapäeval üleskasvav laps olema palju intelligentsem ja haritum. Samas on asjad jälle veidi teisiti. Lapsed vaatavad tänapäeval palju telekat , mängivad arvutiga. See viib aga alla õppimistulemused koolides .
Teiseks surub meedia end niivõrd peale, et inimene kellel tekiks arvamus ainult meedia alusel ei saaks arvatavasti aru, mis tema arvamus siis lõpuks on, kuna meedias surub igaüks oma arvamust peale. Inimene peaks saama enne tegeliku ettekujutuse asjadest, millest ta hiljem meedias kuulma hakkab. Hästi on välja toodud punkt kus autor väidab, et internet võimaldab omandada infot väga kiirelt ja ka reaalajas, mis ongi tegelikult meedia funktsioon- info kiire levik. Samas jääb täiesti arusaamatuks lause: ”Interneti võim on kasvamas iga hetkega, alles oli skandaal netikommentaaridega, kus üks indiviid anti kohtu alla diskrimineeriva lause kirjutamise eest.” Lause teine pool tekitab segadust . Lause algus räägib teemakohaselt, kuid lõpp pole kuidagi sellega seotud.
Uuriva ajakirjanduse kohta ütleks niipalju, et hea on, kui sellised inimesed on olemas, kes uurivad ja analüüsivad teiste tegemisi, kuid kas kõigil on aega ja tahtmist teiste tegemisi jälgida on juba iseasi. Samuti kahtlen selle vajalikkuse üle. Minu arvates on see pigem meelelahutus kui vajalik informatsioon, mida teadma peaks.
Meedia väljund demokraatlikus riigis kirjutades on autor jõudnud järeldusele, mis on tegelikult ka õige. Meedia tõepoolest mõjutab inimesi ja iga eraldiseisev üksus püüab enda poole üha rohkem inimesi tõmmata ja selle nimel tehakse ja lubatakse kõike. Näeme ju iga päev reklaame ja teame, mis nende taga tegelikult peitub. Kahjuks on ka see tõsi, et enamik inimesi tõepoolest on huvitatud nn. „kollasest ajakirjandusest”. Demokraatlikus riigi on ajakirjandusel ja meedial üldse suured õigused. Ei nähta piire . Meedia on kiireim info levimise viis ja seda kasutatakse ära. Kõik jõuab inimestele koju kätte- kaasaarvatud reklaam jms.
Lõiku, milles autor kirjeldab poliitilist poolt ja valimiste- eelset reklaami ei oleks minu arvates vaja enam välja tuua, kuna seal kordab essee tegija end eelmistes punktides öeldu najal. Reklaamist kui sellisest on ta juba eelnevas maininud ja ka sellest, kuidas see mõjutab üksikisikuid ning firmasid või teisi ettevõtteid. Inimesed, kes meediasse satuvad pahatihti sealt enam välja ei saagi. Ajakirjanikud lihtsalt ei jäta neid rahule. Kui sa meediaga hästi läbi ei saa siis meedia muudab sind teiste ees pahaks inimeseks. Nii lihtne see ongi.
Kokkuvõtteks ütleksin, et autor on töös vastanud oma tõstatatud küsimustele ja on need ära põhjendanud, kuid pole töösse väga süvendadult suhtunud. Tooksin ka välja selle, et autor pole kordagi enda arvamust esitanud , mida ta kindlasti tegema oleks pidanud. On toetutud vaid artiklitele, kuid pole põhjendanud, kuidas tema antud asjast arvab . Kuna teema pealkirjas on öeldud ära meedia roll maailmas, siis oleks autor pidanud ka olema rohkem informeeriv terve maailma seisukohalt, kuid autori püstitatud näited on enamasti Eesti kohta.
Retsensioon-Meedia roll tänapäeva maailmas #1 Retsensioon-Meedia roll tänapäeva maailmas #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 289 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor barca10 Õppematerjali autor
"Meedia roll tänapäeva maailmas"

Sarnased õppematerjalid

Meedia kui kasvatusprobleem
13
doc

Meedia kui kasvatusprobleem

MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM Referaat kasvatusteadusest Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE..................

Internetipsühholoogia põhiprobleemid
Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes
10
doc

Struktuurfunktsionalistli k lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes

2. koostegevuse ehk sotsiaalsuse funktsioon ­ massikommunikatsioon annab võimaluse ühiskonna erinevate osade, erinevate subjektide suhestamiseks, läbikäimiseks, ühiskonna kui terviku moodustumiseks. Massikommunikatsioonis tõstatatakse poliitika, majanduse, kultuuri, hariduse ja teiste valdkondade teemasid ning tutvustatakse jooksvalt nende valdkondade olulisemaid sündmusi, pakkudes massikommunikatsiooni mõjuväljas olijatele taustateadmist selle kohta, mis maailmas toimub. 3. kultuuri ülekandefunktsioon ­ kommunikatsiooni kaudu antakse edasi kogemusi ühelt põlvkonnalt teisele. Seda mitte ainult muinasjuttude, rahvaliku pärandi najal, kus kirjutatakse ette sotsiaalsed rollid ja aktsepteeritavad käitumisviisid, vaid edasi antakse ka elementaarseid ellujäämisvõtteid (nt kuidas tuld teha, kust süüa otsida). Hiljem lisandus ka 4. funktsioon: meelelahutus ­ selle vajalikkus ühiskonnas seisneb

Meediateooriad
McQuail-Massikommunikatsiooniteooria-
21
doc

McQuail "Massikommunikatsiooniteo oria"

Ei ole samatähenduslik massimeediaga (organiseeritud tehnoloogiad, mis teevad massikommunikatsiooni võimalikuks). Samu tehnoloogiaid saab kasutada ka teisel viisil ja vahendada samade võrgustike kaudu teisi suhteid. Näiteks on põhilised massilise levikuga kommunikatsiooni ja kitsa levikuga väikelehtede/lähiraadiote vormid ja tehnoloogiad samad. Avaliku otstarbega teated, isiklikud teated, propaganda, üleskutsed heategevusele ­ kõik see tuleb ühe ja sama meedia kaudu. Piirid avaliku ja privaatse ning laiaulatusliku ja individuaalse kommunikatsiooni võrgustike vahel muutuvad ajaga üha hägusemaks. Massikommunikatsiooniga seotud igapäevane kogemus on mitmekesine, vabatahtlik, ning selle kujundajateks on kultuur, eluviis ja sotsiaalne keskkond. Tehnoloogia kiire areng toob kaasa tehnoloogia abil vahendatavate kommunikatsioonisuhete mitmekesisuse. Max Weberi seletus massimeedia kohta ­ see mõiste rõhutab empiiriliselt olemasoleva reaalsuse

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse
Biheivioristlikud ja käitumuslikud lähenemised massikommunikatsiooni uurimisel
6
doc

Biheivioristlikud ja käitumuslikud lähenemised massikommunikatsiooni uurimisel

Biheivioristlikud ja käitumuslikud lähenemised massikommunikatsiooni uuringutes- peamine uurimiseesmärk oli selgitada välja meedia mõju Mõju ­ inimeste juures jälgitavad käitumis- ja kogemisprotsessid, mille lähtekohaks võib pidada asjaolu, et inimene on massikommunikatsiooni väljal vastuvõtjaks. (Maletzke 1963) ­ põhipüüdlus on mõista seost meedia sisu ja auditooriumi reaktsiooni vahel ­ eeldatakse vahendavat ja sekkuvat mõju, st on olemas teatavad indiviidist, keskkonnast ja kultuurilisest kontekstist tulenevad mõjusse sekkuvad tunnused. Meedia mõju võib olla kavatsetud, ettekavatsemata, lühiajaline, pikaajaline. Kommunikatsiooni planeerimise eesmärk on kontrollida kommunikatsiooni, et toota loodetud tulemusi või mõjusid. (Windahl 1992). Mõju kehtivus: 1. Eelkommunikatiivne faas ­ aeg enne meediaga kokkupuudet. 2

Meediateooriad
Meedia mõju 2
16
docx

Meedia mõju 2

Meedia mõju ERAELU PUUTUMATUS Õ. lk 33 Relika Roostalu äia argumendid:  „Ma pole andnud ühelegi meediaväljaandele autoriõigusi ega muid volitusi minu isiku või lähedaste isikuandmete ( nimi, aadress) avalikustamiseks. “  Meedia tähelepanu tagajärjel on häiritud tema kodurahu, näiteks on võõrad inimesed hakanud terroriseerima tema peret ning häiritud on tööl käimine.  „Olen teadlik, et ajakirjanikud on omavoliliselt suhelnud minu pereliikme, 85-aastase vanainimesega ja üritavad tema öeldut avalikustada. Keelan pere peana ja tõsiste tagajärgede

Meedia
Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused
46
docx

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused

Ajakirjandust on nimetatud demokraatia valvekoeraks, rahva kui kõrgeima võimu kandjate huvide eest seisjaks. Nii trükiajakirjandus, raadio, televisioon kui ka internet on väga paljude inimeste esmased infoallikad. Seega on ajakirjanike vastutus rahva ees suur, ootused nende suhtes kõrged ning eetiliste normide järgimine ülioluline. Põhimõte: ei tohi põhjustada kellelegi asjatuid kannatusi. Ei tohi seaduseid rikkuda 2. Pressinõukogude roll eneseregulatsioonis. Võimalikud probleemid Eesti ja teiste riikide näitel. (mapping media) Ära hoida riigi liigset sekkumist meediasse. Samas suurt rolli hakkavad mängima eraisikud, omad huvid mängus. Läbipaistvus. Vahemeremaades aruandekohustust vähe, samuti araabias. Hoida lahus meediaväljaannet juhid nõukogudest. Blogid! Efektiivsus? Saksamaal igal liidumaal oma pressinõukogu? Rahvas saab ise pöörduda, kui on tehtud liiga Eestis – ASN.

Kommunikatsiooni eetika
Uudise alused-Sündmuste valimise lisakriteeriumid
26
pdf

Uudise alused: Sündmuste valimise lisakriteeriumid

Sündmuste valimise lisakriteeriumid Uudisväärtused on keskne alus uudiseks tehtavate sündmuste valimisel. Tuleb arvestada ka teisi kriteeriumeid, mille keskseks eesmärgiks on tagada lehematerjali mitmekesisus ja selliselt erinevate lugejarühmade huvide rahuldamine + meedias kajastatu reaalsus. 1. Esiteks, ajaleht peab tooma lugejani tõelisi sündmusi. Meedia võimu laienemine ning meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne

Uudise alused
McQuail Massikommunikatsiooniteooria raamat
36
docx

McQuail Massikommunikatsiooniteoo ria raamat

Massikommunikatsiooniteooria raamat .lk 8-21 Kultuuris on talletunud kujutlused, teadmised, väärtushinnangud, käitumismallid. Need .kogemused(juurdehangitavad) on kokkuvõtvalt informatsioon ja teave Informatsioon ­ seosed, mis ühendavad kõike uut, tundmatut senikogetu ja teadaolevaga ning mille alusel on inimesel võimalik ümbritsevas maailmas orienteeruda, toimuvaid sündmusi tõlgendada ning oma käitumist otstarbekalt kavandada. Inimeste praktilises tegevuses ja suhetes tekivad vajadused mitmesuguse iseloomuga teabe järele ­ tuntud/tundmatu ja uus/senikogetu. Mida enam on erinevaid seoseid ja tegureid, mida inimene peab arvestama oma töös ja elutegevuses, seda suuremad ja .mitmesugusemad on tema teabevajadused :Struktuur tegevuse subjekt .1 tegevuse toimumise viis .2 .materiaal-tehnilised, looduslikud objektid, vahendid .3

Massikommunikatsiooni ajalugu




Kommentaarid (5)

fuckurself profiilipilt
H L: ma ei viitsi isegi kommida nii odavat asja, aga ju siis oli ka abi
01:07 23-11-2012
Magicc profiilipilt
Magicc: nõuded ei ole täidetud
02:13 17-01-2013
deodorajosephamaria profiilipilt
deodorajosephamaria: oli palju abi !
10:34 23-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun