Jumalanna Istar oli taeva kuninganna ,armastuse ,seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja.Marduk oli Babüloni jumal.Babüloonias peeti teda jumalate kuningaks ja kuningavõimu peamiseks eestkostjaks. 6.Teadussaavutused Matemaatika-kasutati kuuskümmendsüsteemi.Võeti kasutusele süsteem kus arvu suuruse määrab numbrite järjekord. Astronoomia-lahutamatult seotud taevakehade järgi ennustamisega. Kuukalender-aasta koosnes täpselt 12 kuust,olles seega 11 päeva päikeseaastast lühem. Indoeurooplaste riigid 1.Indoeurooplased Arvatavaks algkoduks on Ida-Euroopa või Kasahstani stepivööndis .On Kaasaaegsete rahvaste esivanemad. 2.Hetiitide impeerium(sajandid ,lühiiseloomustus,saavutused ,usund) Hetiidid asusid Väike-Aasiasse hiljemalt teise aastatuhande esimestel saj. eKr.1700 a. eKr. kujunes neil tugev riik ,mille pealinn oli võimsate müüridega kindlustatud Hattusa Väike-Aasia kesktasandikul.8 saj. eKr sõdisid Hetiidi kuningad Süürias ja Palestiinas Egiptuse Uue riigi
Mõisted · Linnriik poliitiline üksus, mis koosnes linnast ja seda ümbritsevast küladest koos põllumaaga · Hammurapi seadused- Babüloonia kuninga Hammurapi korraldusel koostatud suur seaduste kogumik, mis raiuti suurtesse kivitulpadesse. · Paabeli torn- Babüloni linna keskele rajatud jumal Marduk'i tempel, üks seitsmest vanaaja maailmaimest, mida hiljem hakati kutsuma Paabeli torniks. · Babüloni rippuvad aiad- Babüloni kuningalossi katusele ha müüridele rajatud nn. Rippuvad aiad, kus kasvasid lilled ja viljapuud. Üks seitsmest maailmaimest. · Kiilkiri- kirjasüsteem, millemärgid koosnesid savitahvlitele vajutatud kiilukujulistest jälgedest. Kiilkirja osatakse tänapäeval lugeda. · ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningast Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; ,,Gilgames" on arvatavasti van...
b. Prohvetid usukuulutajad (9 saj eKr), preestrite ja kohalike jumalate vastu. · Peagi tuleb messias (heebrea k salvitu) Taaveti soost kuningas, kes taastab juutide hiilguse ja tuhande aastase rahuriigi. c. Juudid, kui äravalitud rahvas: · Jahve lubas oma rahvale elamiseks Kaananimaa · ja igakülgset toetust, kui järgitakse lepingut Moosesega ja toorat (seadust). Indoeurooplaste riigid 1. Indoeurooplased Sugulaskeeli kõnelevad rahvad, kes aastasadu on elanud Indiast Euroopani. a. Algkodu ja tegevusala: · Musta ja Kaspia mere põhjapiirkonna steppides. · Rändkarjakasvatus, põlluharimine. b. Laialiränne u 2000 eKr lahkusid algkodust: · Indiasse (aarjalased) · Iraani (pärslased) · V-Aasiasse (hetiidid) · Euroopasse (kreeka, itaalia, germaani, slaavi ja balti hõimud)
MUISTNE INDIA 2013 Kerli, Nataly 6.A India asend ja loodus • India asub Lõuna-Aasias. • Indiast voolavad läbi Indus ja Ganges. • Himaalaja on kõige kõrgeim mäestik Indias. Muistsed linnad • Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastel uhked linnad, mille seas tähtsamad olid Harappa ja Mohenjo Daro. • Majad olid telliskividest. • Tööristad valmistati vasest ja pronksist. Harappa linn kunagi. Aarjalased • Aarjalased olid indoeurooplaste hõimud. • Aarjalaste hõime juhtisid radzad. • Aarjalased elasid esialgu maal külades. India kultuur • Veeda tähendab sanskriti keeles teadmist. • Jumalate austamiseks tehti kombetalitusi. • Hindudel oli usk, et inimese hing ei sure, vaid sünnib uutes kehades üha uuesti. • Askeedid treenisid ennast, et nad võimalikult vähesega hakkama saaks. Jumalad • Tähtsaim jumal oli Indra, kelle relvadeks olid piksenooled. • Hiljem muutusid tähtsamaks
Tööriistad Tulekindel kvarts - väikesed tööriistad (kõõvitsad,nooleotsad) Kristalne kivim - suuremad tööriistad (kivikirved, talbad) Luust ja sarvest - töö-ja tarbeesemed (ahingud, jäätuurad, õngekonksud, harpuunid) Päritolu Kunda kultuuri elanike algkodu küsimus on siiani lahtine. Oletatakse, et nad on saabunud lõuna poolt ehk siis Euroopast. Umbes 3200-3000 ema saabusid koos nöörkeraamika kultuuriga indoeurooplaste esivanemad, kes segunesid kohalikega. Läänemeresoome rahvas ja keel kujunes välja alles pronksiaja lõpuks. Tänan kuulamast! KAS ON KÜSIMUSI?
Egiptuse ja Ees-Asia kõrgkultuuridelt saadavate mõjutuste tulemusena III ja II at vahetusel eKr välja omanäoline tsivilisatsioon. Erinevalt teistest varasematest kõrgkultuuridest (Egiptus, Mesopotaamias, Induse kultuur, Hiinas) pole Kreeta tsivilisatsiooni loomises mingit rolli suurte jõgede olemasolul. Selle loojate etniline päritolu on senini teadmata ning kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Kreeta kultuuri paralleelnimetus minoiline kultuur pärineb legendaarselt (Kreeka müütidest pärinevalt) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. 2.3. Lossid Kreeta saarel: Minoilisele kultuurile kõige iseloomulikumaks tunnuseks on lossid. Losse
...............5 7.Kasutatud kirjandus.....................................................6 -3- 1. Sissejuhatus Pärsia on Iraani nimi, mis oli kasutusel läänemaades enne aastat 1935. Iraan asub Mesopotaamiast ida ja põhjapool laiuval Iraani kiltmaal. Pärslased olid Iraani kiltmaale asunud indoeuroopa rahvas. Kuna maa on seal viljakas,siis juba muistsel ajal õppisisd nad põldu harima ja karja kasvatama. Iraani kiltmaale tekkisid indoeurooplaste riigid. 2. Pärsia suurriik 560-330 Pärslased olid kreeka pärimuse järgi VII VI sajandil Meedia võimu all. Suurvõimule pani aluse pärsia kuningas Kyros II (u 559 530), võites u 555 Meedia Astyagest ja tõustes Meedi-Pärsia ühisvalitsejaks. 546 alistas Lüüdia ja 539 Uus- Babüloonia. Sai surma sõjakäigul Kesk-Aasiasse. Kambyses (530 522) vallutas aastal 525 Egiptuse.
suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. • Lossikultuur- väljakaevamistelt leitud hiigelsuured ehitised (funktsioonid:
INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK Indoeurooplased on sugulaskeeli kõnelenud rahvad, kes elasid Musta mere ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplased on saanud oma nime sellest, et nende keeli kõneletakse Euroopast Indiani. Indoeurooplaste hulka kuuluvad iraanlased, pakistanlased. Agganistanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavalsed, balti hõimud, germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Nad kasvatasid hobuseid, veiseid, lambaid ja tundsid põlluharimist, kasutati vankreid. Hõimupealike juhtimisel rännati paremate karjamaade otsingul ühest kohast teise. Ca 2000 eKr hakkas osa indoeurooplasi oma senistest asupaikadest välja rändama. Nad jõudsid V-
tle. Rahvastiku liigset juurdekasvu v lditakse laste suremuse abil. surmaj rgsusele ei pratud suurt t helepanu pragmaatilisus jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse h sti kombetalitlused olid seotud ennustamisega Indoeuroopa rahvad : Hetiidid ja P rsia suurriik Indoeurooplaste algkodu paiknes ilmselt IdaEuroopa vi Kasahstani stepivndis.III / II aastatuhandel eKr algas nende r nne uutele aladele: umbes 2000 a. eKr r ndasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemad ja V ikeAasia hetiidid umbes 1700 a. eKr juavad Iraani ja Indiasse aarjalased Iraani p rslased Kesk ja L neEuroopasse keldid, germaanlased ja italid (itaalikud)
ANTIIKUSUNDID Kreeka usundi juured peituvad nii Ees-Aasia kult kui ka Indoeurooplaste uskumustest. Kreeta mütoloogiast kohtab kahte kujundit: härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Härg sümboliseerib viljakust, jõudu ja õilsust. Paljusid jumalaid kujutasid härjasarvedega. Ning kaksikkirve (labrys) sõnast on tuletatud labürint. Labürint kaksikkirve maja. Suurem osa Olümpose jumalatest austati juba Mükeene ajajärgu ajal. Tekstid mainivad jumalate nimesid vaid äritehingutega. Jumalaid kujut kõikide inimeste pahedena
Etruskid-muistne roomlaste-eelne rahvas, pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste-eelsetest asukatest, etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Etruskid tegelesid maaharimise, metallitöötluse, meresõidu ja kaubandusega ning armastasid muusikat ja mänge, sealhulgas hasartmänge. Tugevasti mõjutasid etruske kreeklased: etruskid võtsid üle kreeka tähestiku ja austasid kreeklaste jumalaid. Rooma linna tekkimine-Tiberi jõu alamjooksul, asub seitsmel künkal(Palatinuse künkal varem, hiljem ka
Etruskid ja nende kunst Etruskide ajalugu Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias, tolleaegses Etruurias algas 8. sajandil eKr. Nende kultuuri levik toimus 8.sajandist 3.sajandini. Etruskide päritolu on teadmata. Ühe hüpoteesi kohaselt pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste- eelsetest asukatest. Tuntuma, Herodotose teooria kohaselt arvatakse etruskid olevat Itaaliasse rännanud meritsi Väike-Aasiast 10.8. sajandil eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia põllupidajatest põlisasukate ning Vahemere idaosast merd mööda tulnud kõrge kultuuriga sisserännanute segunemisel. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel
asetati surnu. Tarandkalme on kivikalme, mille puhul rajati maapinnale ristkülikukujuliselt asetsevad suurematest kividest laotud müürid ja nende vahele puistati põletatud surnukeha. Kammkeraamika on soome-ugri hõimude savinõude valmistamise viis, mis jõudis Eestisse umbes 2500.a. eKr. Anuma välispind oli ilustatud lohukeste ja täkete ridadega, mida arvatakse tehtud olevat kammi meenutava riistaga. Venekirveskultuur 3.at algul jõudsid Eestisse uued indoeurooplaste hõimud, kes valmistasid paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid. Ohvrikivi on looduslik pühapaik, mille pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud 0,2-1 meetrise läbimõõduga lohud. Maarjamaa oli Liivimaa ja Eesti alade üldine nimetus, milles laskis käibele piiskop Albert. Mõõgavendade ordu on vaimulik rüütliordu. Ülesanne nr.3 Vasta järgmistele küsimustele? 1
räägivad nelja keelkonda kuuluvaid keeli: u 96% räägib indoeuroopa (IE) keeli u 3% soome-ugri keeli (SU) u 1% turgi keeli (T) u 0,1% baski keelt (Bs) Indoeuroopa rahvaste päritolu teooriad Kurgaanide hüpotees – selle autor on Marija Gimbutas (Leedu päritolu arheoloog). Tegeles indoeuroopa rahvaste päritolu otsimisega. 1970ndatel aastatel esimesed uurimused. Pidas kultuure Musta mere põhjaranniku alal indoeurooplaste algalaks. Sealt võisid nad laiali asuda mujale. Anatoolia hüpotees – Colin Renfrew Balkani hüpotees Väike-Aasia hüpotees Lõuna-Kaukaasia hüpotees Jt Soomeugrilaste kujunemine nn keelepuu teooria järgi. Joonistatud ka teiste keelkondade kohta. Keelepuu esimesed visandid tehtud 19. sajandil soome päritolu keeleteadlaste poolt. Soomlased ja eestlased on põlatud mongolite järeltulijad. Eestlaste kujunemise teooria 1950
kunstitegemine jäi rohkem muudest rahvastest pärit kunstnike hooleks. Kuid vaatamata sellele ehitasid nad väga palju, ja lõid hulgaliselt uusi kunstiteoseid. Roomlaste üks teeneid ajaloos on just kreeka kunstipärane säilitamine. Kuid kui algas suur rahvaste rändamine 3. 5. sajandil, lagunes Rooma riik. Itaallaste ja kreeklaste kõrval etendasid Itaalia varases ajaloos olulist rolli etruskid. Nende päritolu on tundmatu, kuid kindlasti ei kuulunud nad indoeurooplaste hulka. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Peamiseks allikaks etruskide kultuuri sealhulgas kunsti tundmaõppimiseks ongi nende hauad. Avatud ja uuritud on tuhandeid etruskide haudu. Neid on mitut tüüpi: kivisse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad kambriteks, kivist ehitatud majataolised hauakambrid, jne. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Nad tutvusid varakult ka kreeka kunstiga
Poolsaare kesk- ja lõunaosa asustasid peamiselt itaalikud- arvatavasti põhjapoolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonnas elas üks itaalikute haru latiinid. Eeskätt nendest pärisneski hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Mida on teada etruskide päritolust? Milline on nende pärand Rooma kultuuris? Etruskide päritolu on tundmatu, kuid kindlasti ei kuulunud nad indoeurooplaste hulka ega olnud seega itaalikute ega kreeklaste sugurahvas. Pärimuse järgi olevat nad kunagi tulnud Väike-Aasiast, osa teadlasi aga peab neid Itaalia muistseteks põliselanikeks. Juba varasest ajast käisid nad läbi nii foiniiklaste kui ka kreeklastega ning nende kultuurist võib leida mõjutusi kummaltki poolt. Nad võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Seetõttu on võimalik nende kirja lugeda,
10saj. Kun taavet rajas iisraeli riigi ühendades palstiina oma võimule. Lõhenes iisraeliks ja juudaks. 8 saj. Assüürlased vallutasid iisraeli, rahvas küüditati. 6 saj. Paabeli vangipõlv. Uusbabüloonia vallutas juuda riigi. 539 ekr pärsia vallutusega saavad juudalased koju. Monoteismi kujunemine Ainujumalakultus, prohvetidusukuulutajad preestrite ja kohalike jumalate vastu. Pärsia võimu ajal juutide hulgas ainujumalakultus. Indoeurooplaste riigid Algkodu ja laialiränneMusta ja Kaspia mere põhjapiirkonna steppides. Rändkarjakasvatus, põlluharmine Laialiränne2000ekr lahkusid, indiasse, iraani, v.aasiasse, euroopasse Hetiidi impeerium Loodusja tegevusalad stepp, mida piirasid mäed: rikkad loodusvarad(puit, kivi, raud, kuld), karjakasvatus, põlluharimine, käsitöö Uuendused esimesed rauasulatajad 1300ekr(tööriistad, relvad), hobune ja kodaratega ratas, sõjakaarik
Kultuur hävis u 1500 eKr. Hävingu põhjused on ebaselged. Arvatakse, et kultuuri hävitas võimas vulkaanipurse ühel väikesaarel 120 km kirde pool, mille tuhk ja kivid ning maavärina tagajärjel tekkinud hiidlained purustasid Kreeta keskused. Sellele purustusele järgnesid mandrilt ahhailaste (kreeklaste esivanemad) rünnakud ja Knossos vallutati. Mükeene ehk hellaadilise kultuuri rajasid kreeklaste esivanemad, indoeurooplaste hulka kuuluvad ahhailased. Nad saabusid Balkanile juba 2000 eKr, kuid kõrgkultuur kujunes siin alles 15. saj. eKr, pärast Kreeta vallutamist. Ahhailased võtsid minose kultuuri üle, kuid kohandasid seda oma loomusele vastavalt, nii et kujunes ikkagi selge eripäraga uus kultuur. Kreetalaste kirja kohandasid ahhailased oma vajadustele loodi lineaarkiri B , mis on tänapäevaks desifreeritud. Kirja kasutati vaid majapidamisaruannetes ja seepärast ei aita see mõista nende
Nöörkeraamika asulate kultuurkiht on enamasti õhuke ja leiuvaene - savinõukillud; vähesel hulgal kivist tööriistu, mille hulgas võõramaisest tulekivist nooleotsad. Nöörkeraamika kultuuri muistised. 1 - asulakoht/keraamika leiukoht; 2 - kaks või enam asulakohta/keraamika leiukohta; 3 - matmispaik; 4 - merepiir u. 2500 aastat e.Kr. A. Kriiska 1999 3.3.Nöörkeraamika kultuuri päritolu Nöörkeraamika kultuuride päritolu on veel segane. Tavaliselt seostatakse neid indoeurooplaste esivanemate sisserände või ka suurte mõjudega. Tähele on pandud, et kogu levikualal on nöörkeraamika kultuurid üksteisele sarnased, ent neil aladel varem olnud kultuuridest üsna erinevad. Seega on oletatud, et nöörkeraamika kultuuridel on olnud mingi ühine algkodu. Pakutud on Musta mere põhjaranniku steppe aga ka Visla ja Reini vahelist ala. Tegelikult pole seni leitud kindlaid märke suuremast sisserändest nöörkeraamika kultuuride alale ning
õgardit ja joodikut. Tuntud Thoriga seotud lugu, mida on ruuni- ja pildikividel võibolla kõige enam kujutatud, räägib sellest, kuidas Thor kalal käis ja õnge otsa Migarrimao püüdis. Thor tõmbas nii tugevasti, et ta jalg vajus läbi paadipõhja. Madu ta aga kätte ei saanud, sest hiid Hymir raius õngenööri läbi.Thor ei olnud surematu ja oli ette teada, et maailma hävingule ragnarökile eelnevas viimases lahingus tapab Thor Migarrimao, kuid madu tapab ka tema. 4. Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.Slaavi keelkonna rahvaste hulka kuuluvad idaslaavlased (venelased, ukrainlased ja valgevenelased), lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakid ja sorbid) ning lõunaslaavlased (bulgaarlased, serblased, horvaadid, makedoonlased, sloveenid, bosnialased ja montenegrolased).Alates 6. sajandist levisid slaavlased suuremasse ossa Kesk- ja Ida-Euroopast ning Balkani poolsaarest (Pannoonia, Karantaania)
INDOEUROOPA RAHVAD , INDIA JA H IINA Indoeuroopa rahvad Indoeurooplased asuvad maa-alal Indiast kuni Euroopani ning kõnelevad sugulaskeeli. Nende rändkarjakasvatajate algkodu oli Musta ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplaste liikumine: 1) u. 2000 eKr. rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemaid. 2) natukene hiljem jõudsid hetiidid Väike-Aasiasse 3) u. 1700 eKr. tungisid Iraani pärslased ja Indiasse aarjalased. 4) Kesk- ja Lääne-Euroopasse rändasid keldi, itali ja germaani rahvad. 5) 7. saj. liikusid Ida-Euroopasse slaavlased ja baltlased. Hetiidid Olid esimesed, kes jõudsid oma arengus tsivilisatsiooni tasemele (1700-1200 eKr.). Pealinn Hattusa asus praeguse
Kivikirved konarlikud ja sõlmitud varda külge nahkrihmaga.Luu- ja sarvesemete rohkus. Elatusalad: kalastamine,jaht- koerad olid olemas jahimeestel, hülgeküttimine. Söögiks kala ja liha ning loodusannid- taimed, marjad, juured jne. Noorem Kiviaeg e. Neoliitikum: See algas Keraamika kasutuselevõtuga- savinõude valmistamine. Toidu keetmiseks tehti lõke ümber paja. Samuti kasutati nõusid ka toiduainete säilitamiseks ja hoidmiseks. Kammkeraamika kultuur: (4000 ekr)- indoeurooplaste kultuur Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täketega- neid tehtid kammi meenutava esemega. Levis Lõuna- Lätist Põhja- Soomeni.Eripiirkondade vahel olid tihedad sidemed- nii levis laialdaselt merevaik. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres ning ka mererannal ja väikesaartel. Jahi- ja tööriistade valmistamine oli rohkem arenenud . Matmiskombed: maeti
Laenud pärinevad 5 soomeugrilastest lõunas elanud indoeuroopa hõimudelt. Aulis Joki uurimuse andmeil on eesti keeles 40 laenu: arv, mesi, orb, osa, ostma, põrsas; 20 küsitava päritoluga. (Rätsep 2002: 5556) Lisaks ollakse arvamusel, et enne balti laene oli veel teine indoeuroopa laenude rühm. Arheoloogide sõnul tuli neoliitikumi ajal Läänemere maadele Dnepri alalt elanikke, keda võib pidada indoeurooplasteks. Sellele tuginedes arvab P. Ariste, et nende indoeurooplaste sõnavarast on läänemeresoome keelde tulnud laensõnu, mis ei ühildu varasemate indoeuroopa, indoiraani ega balti laenudega. Seega saab väita, et Läänemere maades kõneldi protoeuroopa keeli ning indoeuroopa keelt või keeli. (Rätsep 2002: 56) Muutused läänemeresoome ja indoeuroopa teemades on keerukamaks teinud ka balti laenude käsitluse. Kahjuks pole viimasel ajal balti laenud uurimisega tegeldud. Arheoloogide andmeil liikusid
veel Läänemere maile jõudnud. Laenud pärinevad soomeugrilastest lõunas elunenud indoeuroopa hõimudelt ja vanimad neist jõudsid soome-ugri algkeelde. Viimasel ajal osutatakse, et balti laenudele eelnes veel teine indoeuroopa laenude rühm. Arheoloogid on viidanud, et varase neoliitikumi ajal tuli Läänemere maile Dnepri alalt elanikkond, keda võiks pidada indoeurooplasteks. Paul Ariste on sellele toetudes väitnud, et nende indoeurooplaste keelest on läänemeresoomlaste keelde tulnud indoeuroopapäraseid laensõnu. Seega pidi Läänemere mail kõneldama läänemresoomlaste tulekul kahe keelkonna keeli: protoeuroopa keeli ja mingit indoeuroopa keelt või keeli. Muudatused läänemeresoome sõnavara ja indoeuroopa laenude käsitlustes on muutunud probleemirikkamaks ka balti laenude käsitluse. Balti laenude uurimine on viimastel aegadel vähenenud märgatavalt. Praegu on esile kerkinud vajadus vaadata läbi uuesti balti laenud
taevakehade trajektooridest ja nende lõikumisest välja jumalate tahet ning vastastikuseid mõjutusi. Eriti tähtsateks märkideks peeti päikese- ja kuuvarjutusi. Niisiis võib öelda, et astroloogia on sündinud Mesopotaamias. Siit levis see edasi naabermaadele ja kreeklaste kaudu ka Euroopasse. 5. INDO-EUROOPA RAHVAD. HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK INDOEUROOPLASED. Indoeurooplaste all mõistetakse sugulaskeeli kõnelevaid rahvaid, kes asustavad juba aastasadu ulatuslikku maa-ala Indiast Euroopani. Nende hulka kuulub suur osa India rahvaid, iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased (lätlased, leedulased), germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Indoeurooplaste päritolu ja varasema ajaloo kohta saab teha vaid oletusi. Paljud teadlased tänapäeval arvavad,
algusperioodil, kui sinna tulid elama skandinaavlased Kesk-Norra lääneranniku alalt mis tähendab ühtlasi, et Islandil levis vaid üks norra keele murre.17 Olulisemaks perioodiks skandinaavlaste kujunemisel peaksin aga aastatuhandeid 7000-3000 e.Kr. mil mindi küttimiselt üle maaviljelusele, sest teadaolevalt just maaviljelusega saabusid germaani hõimud Skandinaaviasse ja kujunesid nüüdisskandinaavlased ,,indoeurooplaste hõimud liikusid tänapäeva Taani, Rootsi, Norra aladele umbes 3. aastatuhandel". 18 Germaania keel sai domineerivaks Lõuna- Skandinaavias ja Põhja-Saksamaal pühkides minema vanemad sealsed keeled. Lõuna-Skandinaavia koha nimed on nt enamjaolt kõik germaani pärased, ja need mis pole on saami omad, 19 mis viitab soome-ugri ja skandinaavia keele segunemisele (ilmselt ka geneetilisele segunemisele). Lisaks sellele, et kui germaanlased tänapäeva 12 Kalevi Wiik, lk 85-87. 13
Surnud asetati haudadesse kägarasse külili, sageli käed pea all. Surnuid võidi enne matmist kinni siduda. Arvatavasti surnuid kardeti. Euroopa vanemate kultuuride etnilise päritolu probleemid Tänapäeva eurooplased räägivad nelja keelkonda kuuluvaid keeli (96% indoeuroopa, 3% soome-ugri, 1% turgi, 0,1% baski). Indoeuroopa rahvaste päritolu teooriad: Kurgaanide hüpotees (Marija Gimbutas) Indoeurooplaste kultuuri häll asub Kaspia ja Musta mere vahelisel alal. Protoindoeurooplased olid rändkarjakasvatajad, kes tundsid ka põlluharimist. Pärast hobuste kodustamist ja pronksesemete kasutuselevõttu (u. 2220 e.m.a.) toimus nende migratsiooni intensiivistumine (rändasid läänes Ibeeria ps-ni, idas Indiani. Anatoolia hüpotees (Colin Renfrew) 7000 a. e.m.a. elasid Anatoolias preprotoeurooplased, kes rändasid Kaukaasiasse ja sealt edasi
Varna Bulgaarias ning Constana Rumeenias. [4] Turism Musta mere rannikul on turism arenenud. Seal paiknevad rahvusvahelise tähtsusega kuurordid ja supelrannad: Krimmi lõunarannik (Jevpatorija, Alupka, Jalta, Gurzuf, Alusta, Feodossija), Kaukasuse Musta mere äärne rannik (Anapa, Gelendzik, Sotsi, Pitsunda, Suhhumi, Batumi), Zlatni pjasci ja Slncev brjag Bulgaarias, Mamaja Rumeenias jm. [4] Ajalugu Musta mere piirkonda peavad mõned teadlased indoeurooplaste algkoduks, kus kõneldi indoeuroopa algkeelt. Teiste arvates on see kaugemal idas Kaspia mere lähedal. [4] 9 Aastal 1997 avaldasid William Ryan ja Walter Pitman Columbia ülikoolist tõendid selle kohta, et umbes 5600 eKr põhjustas Bosporuse kohal olnud kaljudest läbi
1973. aastal tehtud uurimuse andmeil on eesti keeles 40 indoeuroopa ja indoiraani laenu, neist 20 küsitava etümoloogiaga. Kindlad laenud on näiteks arv, marras, mesi, ora, orb, osa. Arvatakse, et balti laenudele eelnes veel teinegi indoeuroopa laenude rühm. Arheoloogid on viidanud sellele, et varase neoliitikumi ajal tuli Läänemere aladele Dnepri alalt elanikkonda, keda võiks pidada indoeurooplasteks. Akadeemik P. Ariste on sellele seigale toetudes väitnud, et nende indoeurooplaste keelest on läänemeresoomlaste keelde tulnud mitmeid indoeuroopapäraseid laensõnu, mida ei saa pidada varasemateks indoeuroopa ja indoiraani laenudeks ega ka balti 5 laenudeks. Järelikult pidi Läänemere mail kõneldama läänemeresoomlaste tulekul kahe keelkonna keeli: protoeuoopa ja mingit indoeuroopa keelt. Professor Ariste esitatud sõnu on peetud enamasti balti laenudeks, jääb selgusetuks, kas ja
elule. Babüloni linna ehitusimed · Istari väravad - jumalanna Istarile pühendatud väravad Uus-Babüloonias, mis olid valmistatud sinistest glasuuritud tellistest. · Babüloni rippaiad - üks vanaaja seitsmest maailmaimest, ehitati Nebukadnetsar II käsul naise palvel kunstlik mägi koos roheliste aedadega. · Peajumal Mardukile pühendatud tempel - Indoeurooplased Indoeurooplaste algkodu, kuhu liikuma hakati · Algkodu on Musta mere ja Kaspia mere ,,kohal" Hetiitide tähtsus ajaloos · Olid ühendajaks Vana-Idamaade ja Euroopa vahel, olid esimesed rauakasutajad ning eristasid seadustes tahtlikke kuritegusid. Pärsia riik · Kujunes suurriigiks 6. saj-ks eKr, vallutades Mesopotaamia, Egiptuse ja India alad. Kyros II - oli peamine riigipiiride laiendaja Dareios I - riigi ,,korrastaja" Xerxes - Kreeka-Pärsia sõdade algataja
ristiga ja mõõgaga õiget usku kuulutada. Ordu liikmeteks olid elukutselised sõjamehed. Ordurüütlid ehk orduvennad kandsid valget mantlit punase risti ja mõõgamärgiga, seepärast hakati ordut kutusma Mõõgavendade orduks. Kristlased ja Rooma riik Allikad - arheoloogilised mälestised, antiikautorite teosed (Cato, Varro, Plinius Vanem, Ovidius, Cicero, Plutarchos, Titus Livius jt), aga ka varakristlike apologeetide polemiseerivad teosed. Indoeurooplaste sissetung Itaaliasse umb. 1200 eKr. Juhtivat osa mängisid Kesk-Itaalia rannikualal Laciumis elanud latiini hõimud, kes rääkisid ladina keelt ja rajasid umb. 753 eKr Rooma linna. Vabariik alates 510 ekr, 3.saj eKr valitsesid kogu Itaaliat, 1.saj. eKr valitsesid roomlased kogu Vahemere ruumi, 31 eKr lõi Augustus keisririigi, 2.saj oli maailma võimsaim riik (Britanniast Mesopotaamiani ja Ungarist Marokoni). Lõhenes 395 lõplikult kaheks. 476 langes Lääne-Rooma riik
Tänapäeva ajaloolased arvavad, et etruski rahvas oli omapärane segu kohalikest põlluharijatest ja merd mööda sisserännanutest. (Kangilaski 2003: 72) Kunstiajaloolane Alpatov (1973: 164) väidab,et etruskid tulid Itaaliasse tõenäoliselt VäikeAasiast üldise rahvasterände aegu umbes II ja I aastatuhande vahetusel e.m.a. Etruskide päritolu on teadmata. Ühe hüpoteesi kohaselt pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste-eelsetest asukatest. Tuntuma, Herodotose teooria kohaselt arvatakse etruskid olevat Itaaliasse rännanud meritsi Väike-Aasiast Lüüdiast 10.8. sajandil eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia põllupidajatest põlisasukate ning Vahemere idaosast merd mööda tulnud kõrge kultuuriga sisserännanute segunemisel. Etruskid elasid aladel, kus praegu asub Toskaana ning mis jääb Rooma ja Firenze vahelisele alale. Nende kultuuri levis 7.5. sajandil e.m.a
· Moskva linna rajamiseks loetakse aastat 1147, kui Vsevolod Suurpesa poeg Juri Dolgorodi rajas kindlustatud linnuse Kremli · Ajutiselt suutis riigi ühtsuse taastada Vladimir Monomahh 1113-1125, kes abiellus Bütsantsi keisri tütrega · Tema surma järel riik lagunes · 13-sse sajandisse läks Vene riik killustatult SUURBRITANNIA RAHVASTE KUJUNEMINE! · 10 000-3000 a eKr oli asustatud protoeuropiididega · u 2000-3000 eKr algas indoeurooplaste sissetung (indoeurooplaste laialirändamise aeg). Nad asustasid Indiast kuni Atlandi ookeanini · piktid-tuntuim hõim inglismaal · 10-6 saj eKr keltide sissetung, kellest võimsaimad olid belgid ja katuvellannid?? · Inglismaa keldistus, domineeris keldi keel ja kombed · 1 saj pKr Julius Caesar Britanniasse, roomlaste püsiasustus · romaniseerumine oli äärmiselt vähesel määral · 5 saj germaanlaste sisseränne
"Iliases" ei olnud moirade arv ega nimed veel välja kujunenud. Varasemais allikais väidetakse ka, et moirad olevat sündinud ühest vanemast: kaosest (Chaos), ööst (Nyx) või saatusest (Ananke). Moirad esinevad müüditegelastena harva, ainult müütides Admetosest ja Meleagrosest. Naised austasid moirasid rohkem. Pruudid ohverdasid neile Ateenas lokke ning naised vandusid nende nimel. Kujutlus igaühe saatuse määramisest kuduvate jumalannade poolt oli indoeurooplaste seas üldine, näiteks roomlased nimetasid saatusejumalannasid parkadeks, skandinaavlased nornideks ja baltlastel oli selle jaoks jumal Laima. Hoorid - ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lille-ja viljajumalused: Thallo õitsemis-, Auxo kasvu- ning Karpo viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde. Hesiodose ajast
Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas Eestis 5. aastatuhandel eKr ja lõppes umbes 1800 eKr. Selle alguses eksisteeris Eestis Narva kultuur, mida on suures osas loetud Kunda kultuuri jätkuks. Sel ajal võeti Eestis kasutusele keraamika, mis esialgu oli lihtsakoeline ja eriliste kaunistusteta. Narva kultuuri järel eksisteerisid Eesti alal Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika kultuur. Esimest, varasemat, on tihti seostatud soomeugrilaste asumisega Eestisse, teist aga baltlaste (indoeurooplaste) asumisega Läänemere äärde. Nende kultuuride aegne keraamika oli Narva kultuuri aegsest peenekoelisem, kammkeraamika kultuurile oli iseloomulik kammipiide jälgi meenutavate vajutusjälgede esinemine savinõudel, nöörkeraamika aegsetele savinõudele jäeti mustreid ilmselt nööri abil. Nöörkeraamika kultuuri on nimetatud venekirveste (varasemal ajal ka sõjakirveste) kultuuriks, sest tollest perioodist on teada mitmeid hoolikalt lihvitud paadikujulisi
Tegelikult oli tema saatus traagiline: tal ei jätkunud jõudu, eneseusku ega vaimset tasakaalu ja muidugi ka võimalust oma usku kuulutada ja põhjendada. Oma kirjatöödes laseb ta end kaasa viia usul ja millelgi, milles ehk võiks näha talulapse alaväärsustundest sündinud saksaviha. See saksaviha on hilisemal Masingul muutunud vihaks 10 indoeurooplaste, indoeuroopa keelte, Lääne-Saksamaa ja Ameerika vastu, mida ta ei suutnud ega tahtnudki ohjeldada. See viha, kahtlus iseendas ja osalt sunnitud, osalt omaenda trotsist valitud vaimne üksindus on jätnud sügava mõra tema loomingusse, olgu tegu luule, teoloogiliste uurimuste või filosoofiliste esseedega. Masing on meie kultuuri Tsaar-kell, tohutu mõrane kell. Tema looming jääb poolikuks, fragmentaarseks ja lõpetamata. Selleski
Tema isa oli Zeus. Teda kujutati sageli härjasarvedega, viidates tema mehelikkusele. 6. Rooma Looduslikud olud: Suhteliselt tasane maastik sobiv põlluharimiseks Rannajoon vähem liigendatud vähem meresõitu Geograafiline terviklikkus lõi eeldused ühtse riigi tekkimiseks. Rahvad Apenniini poolsaarel enne Rooma riiki: * Etruskid asustasid Apenniini poolsaare lõunaosas asuva maakonna Etruuria. Nende päritolu on tundmatu, kuid nad ei kuulunud indoeurooplaste hulka ei ole itaalikute ega kreeklaste suguvõsas. Elatusaladeks meresõit, kaubandus ja käsitöö (olid suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad). Neil kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdvalt seotud liidu. Sisekorralduse kohta puuduvad täpsemad andmed, kuid võib arvata, et seal valitses mõjuvõimas aristokraatia. * Itaalikud * Samniidid * Sabiinid * Kreeklased * Foiniiklased Rooma linna rajamine/tekkimine:
Kammkeraamika esimene Läänemere soomerahvaste kultuur, sai alguse Karjalast. Protolapoidne ehk alglaplane prototüüp oli mongoliitsete joontega. Välimuse muutusel mängis põhirolli nöörkeraamika kultuuri kandjad, kes olid indoeurooplased ja segunemisel kaovad mongoliidsed jooned (mis olid ka Kunda ja Narva kultuuri esindajatel). Ardu meed tüüpiline nöörkeraamika kultuuri mees, europiidne. Läti Leedu alal jäi peale indoeurooplaste keel, Eesti ja Soome aladel kammkeraamika rahvaste keel. Kalvi Wiik: Tegelikult võis soome ugri rahvaste päritolu viia kaugemale minevikku, esimesed, kes saabusid jääaja lõpul siia, olla soomeugrilased. Ago Künnap nimetab seda keelepõõsa teooriaks. Keelepuu 3 rände teooria Keelepõõsas 1 rände teooria Ka Põhja Saksamaa, Inglismaa, Taani kui Põhja Venemaa aladel algsoomeugrilased Kalvi Wiigi järgi.
Harappa tsivilisatsiooni keskus 1500 e.m.a. Lihavõttesaare tsiv. 1000 e.m.a. U 1700 hakkab Induse tsiv. linnade allakäik, pöördepunkti tõi Aarya rahvas (aarialased) Ligikaudu 1700-1500 mattusid inimesed kõrbeliiva, arvatakse et u 1500 tungisid Loode- Indiasse indo-euroopa hõimud, kes nimetasid end aarialasteks Aarya õilis (tähenduses) Ta-Kemf egiptlaste maa, viljakandvaim maa Zhonghua keskriik, maailma keskpunkt, taevaalune Tahuantinsuyu 4 ilmakaare riik Proto-indoeurooplaste koht Venemaa lõunaosas läksid rändama u 3000 a paiku, kuna indoeurooplased olid rändrahvas, siis nad liikusid loomakarjad ees, kestis 1500 aastat 1) Loode-India 2) Muistne Pärsia 3) .... Tsiviliseeritud rahvad olid mugavad. Mohenjo-Daros mugav elu. Muistne rahvastik muutus kõige madalamaks ühiskonna kihiks. Muistsetel indoeurooplastel oli ühiskonna struktuuri mõttes kolmikjaotus: 1) Vaimulikud 2) Sõjamehed 3) Lihtrahvas
25 ETNOGENEES: UUS RAHVASTIK VÕI JÄRJEPIDEVUS VARASEMAST RAHVASTIKUST? Varasem teooria Varasema teooria kohaselt jõudsid soome-ugrilased siia koos kammkeraamikaga ca 4000 ema. Enne seda olid Eesti ala asustanud teadmata päritolu Kunda kultuuri inimesed, kelle keelest on tänapäeva jõudnud väike hulk sõnu. Umbes 3200-3000 ema saabusid koos nöörkeraamika kultuuriga indoeurooplaste esivanemad, kes segunesid kohalikega. Meie praegune keel on pärand kammkeraamika kultuuri kandjailt (soome-ugrilastelt), meie väljanägemine aga nöörkeraamika kultuuri kandjailt (indo-eurooplaastelt). Seda peaksid justnagu kinnitama muuseumides väljas olevad koljurekonstruktsioonid. Hilisema arvamuse kohaselt on taolised rekonstruktsioonid sageli tendentslikud, tehtud juba etteantud teooriat jälgides.
maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade. kosmos, ajalugu, müüt ja reaalsus, sakraalne ja profaanne, religiooni olemus, religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlus. *ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus: Dumezil, Puhvel. indoeurooplaste müüdid ja jumalad. võrdlev mütoloogia. 2. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis ja tema suhteid/erinevusi muinasjutu ja muistendiga. 1 Vorm PROOSAJUTUSTUSED 2 Konventsionaalne algus Puudub Tavaline 3 Jutustamise aeg Ei ole piiratud Piiratud 4 Tõeväärtus Usutav Mitteusutav
akadeemia Grimmi seadus (1822) Muutused keeles ja keelevahelised vastavused alluvad kindlatele reeglitele. Olid nii tähtsad, et nimetati seadusteks. "Keeleteadus on loodusteadus. " P -> F Lääne-indoeuroopa keeltes (inglise, hollandi, saksa, gooti, islandi, fääri, taani, rootsi, norra) on alati F kui teistes (kreeka, ladina, sanskrit, leedu jne) on P. Ja need pole erandid Soomeugri keelkond Need eelnevad ideed ei olnud vaid sakslaste ja indoeurooplaste valdkonnas Samuel Gyarmathi kuulus ungari keeleteadlane, kes 16 aastat enne kui Bopp püüdis tõestada, et soome ja ungari keel on omavahel sugulased Johannes Schmidt laineteooria saksa keeleteadlase teooria, et kivi vette visates tekivad lainetused ning nede vahel kokkupuuted, Noorgrammatikud (Junggrammatiker) Lähtuti klassikast, tegid seda rangemaks, ütlesid et loodusteadus, erandeid ei tohi olla, olid vastu Schmidtile, algul see nimi oli sõimusõna,
müüt muudab inimese elu elamisväärseks (inimkultuur korrastab maailma) Semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov (evolutsiooniline ja tüpoloogiline lähenemine müüdile Fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade (religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlustunne, püha, tsükliline aeg ja "maailma kese" müütides Ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus: Dumezil (Indoeurooplaste müüdid ja jumalad), Puhvel (Võrdlev mütoloogia) 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. vt eelmisi küsimusi 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? vt 2. Allegooriline mütoloogia on keele ja kunsti kõrval iseseisev sümbolistlik kultuurivorm ümbritseva maailma modelleerimiseks 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel. 6
VASALLITEET Varakeskajal tekkinud senjööri/isanda ja vasalli e. sõltlase suhtel põhinev feodaalkord. Sõlmimine toimus investutuuri(sümboolne akt) alusel. Hiljem arenes see päritavaks põlvest põlve. Kuninga immuniteedikirja alusel võis senjöör vasalli üle kohut pidada ning makse koguma. Selle aluse kuningavõim nõrgenes ja tekkis suurem poliitiline ebastabiilsus. Benfiits- lääni nimetus Karl Suure ajal SUURBRITANNIA RAHVASTE KUJUNEMINE - 3.at. eKr indoeurooplaste sisseränna - 2.at. eKr uus sisseränna - Piktid Algkodu oli Ida-Pransusmaa, Põhja-Sveits, Lõuna-Saksamaa. Nad levisid Itaaliasse, üritasid Roomas, Lõuna- Itaalia Sitsiilias, Austia, Tsehhi, Slovakkia, Poola, Bulgaaria, Makedoonia, Kreeka, Prantsusmaa. Nende majandus põhines rauatootmisele, nende sead oli äga osavad(leiutais oda noa, mis võimaldas kõva mulla enne läbi lõigata ning raudvikatiga sai heina varuda). Terast peenendatiringiaetavae käsikividega.
• Doktoritöö Rooma-aegsest keraamikast Reinimaal (1920) • Kaevamismetoodika pioneer (Wheeleri-Kenyoni koolkond) • Mitmed linnusekaevamised Inglismaal ja Wales’is (Maiden) • Teise maailmasõja järel tegutses Indias • Populaarne esineja, s.h televisioonis Lewis Binford ja uusarheoloogia • Uusarheoloogia rajaja > protsessualism • Etnoarheoloogia rajaja • Peamised huvialad: paleoliitikum, kivitöötlemine, kütid-kalurid (-korilased) Colin Renfrew ja indoeurooplaste päritolu • Cambridge’i emeriitprofessor • Tegelenud Kreeka neoliitikumi ja pronksi-ajaga (doktoritöö nendest perioodidest Küklaadide saarestikus Egeuse meres) Ian Hodder ja postprotsessualism • Tegelenud esmalt ruumi-analüüsiga (Ian Hodder & Clive Orton, Spatial analysis in Archaeology, 1976) • 1970. aastate lõpul ja 1980. aastate algul – etnoarheo-loogia (“Symbols in Action. Ethnoarchaeological Studies of Material Culture” (1982)) Mick Aston
sarnasusi. Võiks öelda, et kui seda piirkonda vaadata (Põhja-Venemaa ja Läänemere maad), siis hilisemal ajal pole olnud sel ajal nii sarnaseid kultuure, kui seda oli tüüpilise kammkeraamika kultuuri ajal. Nöörkeraamika kultuur Levib 3000eKr väga laialdasel alal. See territoorium, kus ta on välja kujunenud, siis seda on kujutatud väga laia alana, kust nad asuvad veel rohkem laiali. Nad on juba põlluharijad ja karjakasvatajas. Juba sel ajal seostati neid indoeurooplaste laialiasumistega indoeuroopa päritolu hõimud, kes asustavad Põhja-Euroopa. Porbleem tekib selles, et miks on juba Baltikumis nii suured keeleerinevused. Eesti ja liivikeel on soomeugri keeles, aga läti ja leedu keel on indoeuroopa keeled. Seal, kus olid kesisemad maaviljelemisalad, jäid domineerima soomeugrilased ja seal, kus olid paremad pinnased, seal seadsid end sisse indoeurooplased. Kõige paremini säilinud soomeugrilased on pärit Lapimaalt, kammkeraamika kultuur jõudis
hieroglüüfidest). Sujuva arengu tsivilisatsiooni suunas katkestas Mandri-Kreekat ja Anatoolia lääneosi tabanud langus 23. 21. sajandil. Troojas nõrgenes ajutiselt, Lerna kindlustatud pealikuresidents aga purustati sootuks ja selle kääpaga kaetud varemete ümber kerkisid nüüd ühe-kahe ruumiga elamud varasemast erineva tagasihoidliku leiumaterjaliga. Kõik see viitab kultuurikatkestusele, mida traditsiooniliselt on seletatud indoeurooplaste, täpsemalt kreeklaste esivanemate sissetungiga. Sõltumata sellest, millest kõnealune purustused tingitud (indoeurooplaste sissetungi teooriat pole suudetud ei tõestada ega ümber lükata), ei puudutanud need Kreeta saart, kus katkematu areng viis peagi tsivilisatsiooni tekkele. Minose tsivilisatsioon Kreetal. III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsevateks linnadeks.
Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr ja levis mõni sajand hiljem ka Mandri-Kreekasse, kus selle kuulsaimaks keskuseks sai Mükeene. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon : Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Enamik teadlasi arvab, et siin elas osa Egeuse mere piirkonna ja Väike-Aasia põliselanikest, kes asustasid saart enne indoeurooplaste hulka kuuluvate kreeklaste sisserännet. See rahvas oli küllalt tihedates sidemetes Idamaade kõrgkultuuridega ja jõudis umbes 2000 aastat eKr Kreetal oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Küllap soodustas saare asend Egeuse mere piirkonna ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel kultuurikontakte muu maailmaga ja võõrmõjude ühendamist originaalseks kõrgkultuuriks. Hilisemas Kreeka mütoloogias seostus Kreeta muistne hiilgus müütilise Knossose kuninga Minose valitsemisega
maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade. kosmos, ajalugu, müüt ja reaalsus, sakraalne ja profaanne, religiooni olemus, religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlus. *ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus: Dumezil, Puhvel. indoeurooplaste müüdid ja jumalad. võrdlev mütoloogia. ---------------------------- Müüt on mitmeti käsitletav nähtus. Müüti saab käsitleda vormi, sisu, funktsiooni ja konteksti kaudu. Kreeklased õppisid müüti nägema ühest küljest kui keelekasutust ja teisest kui ajalooprobleemi. Theagenes väitis esimesena, et müüt võib olla sümboolne, st mitte sõnasõnaline vaid mõistutõde, täheldamaks loodusnähtusi või kõlbluspõhimõtteid.
annaabi.ee 
