Sumerid, Babüloonia, Assüüria (0)

Mõisted

• Linnriik - poliitiline üksus, mis koosnes linnast ja seda ümbritsevast küladest koos põllumaaga
  
• Hammurapi seadused- Babüloonia kuninga Hammurapi korraldusel koostatud suur seaduste kogumik, mis raiuti suurtesse kivitulpadesse.
  
• Paabeli torn- Babüloni linna keskele rajatud jumal Marduk ’i tempel, üks seitsmest vanaaja maailmaimest, mida hiljem hakati kutsuma Paabeli torniks.
  
• Babüloni rippuvad aiad- Babüloni kuningalossi katusele ha müüridele rajatud nn. Rippuvad aiad, kus kasvasid lilled ja viljapuud . Üks seitsmest maailmaimest.
  
• Kiilkiri - kirjasüsteem, millemärgid koosnesid savitahvlitele vajutatud kiilukujulistest jälgedest. Kiilkirja osatakse tänapäeval lugeda.
  
• „Gilgameš” – muistne sumeri eepos kuningast Gilgamešist, kes oli pooljumal, poolinimene; „Gilgameš” on arvatavasti vanim kirjateos maailmas.
  
• Astroloogia- ennustamine tuleviku kohta mitmel moel, näiteks ennustati unenägude põhjal, taevakehade liikumise järgi, jumalatele ohverdatud loomade siseelundeid uurides.
  
• Astronoomia- täheteadus, vaadeldi taevakehade liikumist. Targemad tähetargad teadsid enam-vähem täpselt ka kuu- ja päikesevarjutuste tähtaegu. Astronoomias kasutati palju arvutamist.
  
• Indoeurooplased - Euroopa ja Aasia rahvad , kes räägivad indoeuroopa keeli, algselt asusid indoeurooplased Musta mere ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplased kasvatasid hobuseid, veiseid ja lambaid, kuid tundsid ka põlluharimist. U 2000 a ekr hakkasid indoeurooplased rändama ühest kohast teisse.
  
• Hammurapi- Babüloonia kuningas, valitses aastateil 1792-1750 ekr. Hammurapi rajas Vana-Babüloonia suurriigi. Kuningas Hammurapi vallutas Mesopotaamia . Hammurapi käsul tehti seadustekogu ja valvati, et seadustest üle ei astutaks, üleastujaid ootas surmanuhtlus.
  
• Nebukadnetsar II- alistas Mesopotaamia, Süüria ja Palestiinia. Nebukadnetsari juhtimisel taastati niisutuskanalid, mis olid Assüürlaste vallutuste ajal kannatada saanud. Nebukadnetsar’i valitsemis ajal olid suurejoonelised ehitustööd. Ehitati linna piiramiseks kahekordsed müürid, koos vahitornidega. Rajati Paabeli torn ja kuninga loss, rippuvate aedadega. Babülooniast sai uhkeim linn. Nebukadnetsar II valitses Uus- Babülooniat aastatel 605-561 ekr.
  

Sumerid on rahvas Mesopotaamia lõunaosas, Eufrati ja Tigrise alamjooksul . Sumerite keelt tänapäeval kusagil ei räägita. Sumerid rajasid tihedaid niisutuskanalite võrke. Sumerid kasvatasid otra , juurvilja ja datlipalme. Sumerid võtsid kasutusele ratta ja vankri. Vankri ette rakendati eeslid.
Babüloonia riik asus Eufrati keskjooksul ja oli algselt väike riik, pärastpoole oli uhkeim ja suurim linn kogu Mesopotaamias. U 1880 a-l ekr vallutas Hammurapi ülejäänud Mesopotaamia ja tekkis Babüloonia suurriik. Hammurapi valitses võimukalt ja karmilt. Babüloonia alistas aga Assüüria. Hiljem tekkis Uus-Babüloonia ja uus kuningas Nebukadnetsar II valitses ka väga hästi ja alistas Süüria, Palestiinia ja Mesopotaamia. Ta ehitas Babüloni linna uuesti üles ja Babülon oli kõige uhkem linn. Aastal 539 ekr alistus Babüloni linn pärslastele.
Assüüria riik muutus teistest märksa tugevamaks 900 aastat ekr. Assüüria asus Mesopotaamia põhjaosas. Assüürlased olid kaua aega tegelenud juba põlluharidusega, mida sai teha ka kunstliku niisutamiseta. Assüüria kuningad olid erakordselt sõjakad. Peaaegu igal aastal rünnati kedagi. Assüürlased läksid sõtta rauast relvadega ja kaitserüüdega. Neil olid ka sõjavankrid, ratsamehed ja jalavägi. Assüürlased vallutasid Egiptuse, Babüloonia, Palestiinia ja Süüria. Assüüria kuningate võim oli piiramatu. Pealinn oli Niieves, kus asus kuningaloss. Kuningalossi seinu kaunistasid kivisse raiutud reljeefid ( reljeef on osa kivi- või saviseinast, mis on kaunistaud seina tasapinnast kõrgemate kujundite või joonistega. ). Aastal 612 ekr vallutati Assüüria riik, assüüria vaenlaste poolt üheskoos, sellega oli assüüria purustatud .
Mesopotaamia usund . Mesopotaamia elanikud kujutasid jumalaid inimestesarnastena. Arvati et jumalate elupaik on taevas. Igale tähtsamale jumalale oli oma tsikuraat ( astmiktempel ) . Jumalaid oli palju. Igale loodusnähtusele / nähtusele oli oma jumal. Kõige tähtsam jumal oli Enlil . Babüloonlased arvasid, et Marduk on samatähtis kui Enlil. Ilu, armastuse ja sõjajumalanna oli Ištar. Mesopotaamlastel ei olnud nii suurt ettekujutust surma järgsesse ellu, kui egiptlastel.
Mesopotaamia teadus . Mesopotaamlased tegelesid astroloogiaga, ehk õppisis ennustama tulevikku unenägudepõhjal, taevakehade liikumise põhjal ja jumalatele ohverdatud loomade sisikonda uurimisel . Mesopotaamlased vaatlesid taevakehade liikumist ja arvestasid kuu- ja päikesevarjutuste aegu. Seda nimetati astronoomiaks. Astronoomias oli vaja palju arvutamist. Arvutamisega olid mesopotaamlased juba varem kokku puutunud põlluharimisel. Mesopotaamlased teglesid ka kirjandusega. Nad laulsid lugusid jumalatest, muistsetest kangelastest , maailma loomisest ja muust . Kõige tuntumaks sai eepos „ Gilgameš”
Indoeurooplased tungisid väike-aasiasse ja sulasid vana põliselanikkonnaga. U 1700 a ekr. Sai üks indoeuroopa hõim oma võimu alla suure osa Väike-Aasiast. Seda hõimu hakati nimetama hetiidi hõimuks ja nende rajatud riiki Hetiidi riigiks. Hetiidi riigi pealinn on Hattuša, mis asus Väike-Aasia keskosas. Linna ümbritsesid tugevad müürid. Hetiidid olid enamasti karjakasvatajad ja põlluharijad . vähesed olid ka käsitöölised.