Indoeuroopa rahvad, Hiina ja India (0)

indoeuroopa rahvad, India ja Hiina
Indoeuroopa rahvad
Indoeurooplased asuvad maa-alal Indiast kuni Euroopani ning kõnelevad sugulaskeeli. Nende rändkarjakasvatajate algkodu oli Musta ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplaste liikumine:
1) u. 2000 eKr. rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemaid.
2) natukene hiljem jõudsid hetiidid Väike- Aasiasse
3) u. 1700 eKr. tungisid Iraani pärslased ja Indiasse aarjalased .
4) Kesk- ja Lääne-Euroopasse rändasid keldi , itali ja germaani rahvad.
5) 7. saj. liikusid Ida-Euroopasse slaavlased ja baltlased .
Hetiidid
Olid esimesed, kes jõudsid oma arengus tsivilisatsiooni tasemele (1700-1200 eKr.). Pealinn Hattuša asus praeguse Türgi aladel ning võitlusvõimeline kaarikuvägi tagas sõjalise üleoleku naabrite üle. Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. Hetiidid olid tõenäoliselt esimesed, kes õppisid II at. eKr. töötlema rauda ning valmistasid sellest relvi ja tööriistu.
13. saj. eKr. pidasid hetiidid ägedaid võitlusi Egiptuse riigiga, ent Kadeži lahingus (u. 1274 eKr.) õnnestus Ramses II vägedel hetiite võita.
Umbes 1258 eKr. sõlmisid Ramses II ja hetiitide kuningas Hattušili III omavahelise rahu- ja liidulepingu, mis on tõenäoliselt ajaloo esimene tänapäevani säilinud rahulepe. Sellega jagati Lähis-Ida omavahel ära: Egiptusele jäi Palestiina , hetiidid said enamuse Süüriast.
Enamlevinud teooria järgi oli Hetiidi riigi lõpu nn. mererahvaste rünnak, milles hävis tõenäoliselt ka kreeklaste Mükeene kultuur.
Foiniikia
Vahemere ja Araabia poolsaarest põhjapool asuvate kõrbeliste alade vahele jäävad Süüria, Foiniikia ja Palestiina moodustasid viljaka maariba, mida tunti Kaananimaa nime all. Juba 8500 eKr. tekkis Palestiinas Jeeriko põlluharijate ja karjakasvatajate asula, mistõttu oli see üks esimesi piirkondi maailmas, kus hakati tegelema maaviljelusega.
Foiniikas (kreeka keeles purpurimaa) kasvasid seedripuud, mida kasutati laevaehituseks (meresõitjad) kui ka müügiks naaberaladele ( Mesopotaamia ja Egiptus).
III at. eKr. tõusid seal esile mitmed rikkad linnriigid , millest tähtsaimad olid Byblos, Siidon ja Tüüros, mis tegelesid transiitkaubandusega, ja rajasid Vahemere äärde kolooniaid (Kartaago). Nad jõudsid oma merereisidel kuni Briti saarteni ning sooritasid u. 525 eKr. meresõitja Hanno juhtimisel suure laevastikuga uurimisretke Aafrika läänerannikule kuni ekvaatorini välja. Kreeka ajaloolase Herodotose andmetel olevat foiniiklased Egiptuse vaarao käsul teinud ka merereisi ümber Aafrika (u. 600 eKr.), milleks kulunud kokku kolm aastat. Foiniiklased tundsid oma naaberrahvaste hieroglüüf- ja kiilkirja , ent oma keerukuse tõttu see neile ei sobinud, seetõttu olid esimesed, kes leiutasid tähestiku (2000 eKr.). Koosnes 22 häälikust. Oli eeskujuks kreeklastele.
Iisraeli riik
Semiidi rahva iisraellaste (heebrealaste) ajalugu, religiooni ja seadusi käsitlevaks peamiseks ajalooallikaks on Tanah (heebrea keeles Tanakh). Kuna kristlik religioon on väljakujunenud iisraellaste usundist (judaismist), siis võtsid kristalased Tanah’i kasutusele Vana Testamendina, mis on Piibli esimene osas. Vana Testament algab jumala poolt maailma ning inimkonna loomisega, mitmed sealsed legendid pärinevad Mesopotaamia mütoloogiast ( veeuputuse ja Noa laeva müüt).
Heebrealaste esiisa Aabraham olevat pärit Mesopotaamiast, Uri linnast (Semiidid). Aabraham olevat rännanud Kaananimaale (u. II at. eKr.) ja sõlminud jumal Jahvega lepingu, millega viimane andnud Kaananimaa heebrealastele valitseda.
Arvatavasti u. 16 saj. eKr. sattus osa heebrealasi Egiptusesse, kus tõenäoliselt 13-12. saj eKr. lahkuti legendaarse seadusteandja Moosese juhtimisel (nn. Egiptuse vangipõlvest).
Taaveti poja Saalomono valitsusajal (962-922 eKr.) rajati seal Jahve tempel (nn. Esimene tempel), millest sai sajanditeks nende tähtsaim religioosne keskus.
Hiljem ühtne riik lagunes ja vallutati nii Assüüria kui ka Uus-Babüloonia poolt (8-6 saj. eKr.). Pärast üht ülestõusu lasi Nebukadnetsar II Jahve templi hävitada ja suurem osa riigi elanikest küüditati Babülooniasse (nn. Paabeli vangipõli). 6. saj. eKr. lubati heebrealastel kodumaale tagasipöörduda, kuna enamik neist olid endiselt Juuda riigi elanikud, siis hakati neid nimetama juutideks.
Iisraellastel kujunes välja ainujumalakultus e. monoteism, kus ainujumal Jahvet peeti maailma loojaks ja valitsejaks.
India tsivilisatsioon kuni eurooplaste tulekuni
India asub Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias. Põhjas on India piiriks kõrged Himaalaja mäed, lõunas tungib ta suure kiiluna Inida ookeani. India põhjaosas voolavad kaks suurt jõge, lääne pool Indus ja ida pool Ganges, mis algavad Himaalaja mägedest.
Umbes VII at eKr. sai Induse ja selle lisajõgede piirkonnas alguse viljelusmajandus , mis oli sinna levinud tõenäoliselt lääne poolt nn. viljaka poolkuu piirkonnast .
Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis ja Loode-Indias) tekkis III at. keskel varase pronksiaja tsivilatsiooni, mida nimetatakse Induse kultuuriks. Induse kultuuri elanike (Harappa ja Mohenjo Daro) etniline päritolu on täpselt väljaselgitamata. Faktid nende linnade koht:
1) nendes elas kümneid tuhandeid inimesi.
2) linnad olid ristkülikukujulise põhiplaaniga, kus majad olid ehitatud suhteliselt ühesuurustena.
3) linn oli ümbritsetud 15m kõrge ja kuni 14m paksu müürgia, mille sees oli kindlustatud tsitadell.
Tegemist oli hügieenile suurt rõhku paneva kultuuriga, sest leitud on suurel hulgal veetorustikke, vanne, pesemispaiku ja saunu. Induse kultuuri elanikud kastuasid seni veel dešifreerimata kirja, mis võis tõenäoliselt olla pilt- või kiilkiri.
Umbes 1700 eKr. jäeti linnad maha või need hääbusid järk-järgult. Kultuuri allakäigu põhjuseid võib olla mitmeid.
Aarjalaste sissetung
Aarjalased ( sanskriti k. arya - õilis) kuulusid indoeuroopa keeli kõnelevate rahvaste hulka, kes III at. eKr. lahkusid oma algkodust ning jõudsid lainetena Pärsiasse ja Indiasse (u. 1500 eKr.) Nad asutasid Põhja-Indias järk-järgult piirkonna, kus varem oli eksisteerinud Induse kultuur. Sõjaliselt võimsamad aarjalased tõid kaasa sõjaväelise ja ülimalt hierarhilise ühiskonnakorralduse. Nad sulandusid suurel määral Induse kultuuri ning võtsid sealt üle ka selle vaimsed väärtused. Nemad rajasid kastikorra, mille järgi inimesed jagunesid sünnijärgi nelja gruppi e. seisusesse (sanskriti k. varna ). Kaotati Mahatma Gandhi eestvedamisel 1950. aastal.
Aarjalaste sõjaväepealikest hõimujuhte nimetati radšadeks. Põhja-Indias rajatud aarjalaste väikeriigid ühendati 4. saj. eKr. kogu Põhja-Indiat hõlmavaks suurriigiks. Antud ajajärku jääb ka Makedoonia Aleksanderi sõjakäik Induse jõe äärde 400. aastatel.
Ašoka Suur oli esimene, kelle valitsemisajal 272-232 eKr. ühendati suurem osa Indiast (Maurjate dünastia). Tänu temale levis Indias budism .
3-6. saj. pKr. valitses Põhja- ja Kesk-Indias asuvat suurriiki Guptade dünastia. Indias kuldajastu - teadus ja kultuur õitses
India on kohaks, kus tekkis tänapäevane arvusüsteem ja esimestena maailmas võtsid indialased kastusele arvu „0“. Keskajal said eurooplased selle araablastelt. Ka strateegiline mäng male on pärit Indiast, kus see tekkis u. 6 saj. paiku ja hiljem moslemite vahendusel Euroopasse jõudis (10-11 saj.). Islami sissetung sai Indias alguse pärast seda, kui moslemid oli kanda kinnitanud Afganistanis ja alustasid sealt 12. saj. Põhja-India vallutamist. Kujunes välja Delhi sultanaat (13-16 saj.) ja Loode-Indias sai valitsevaks religiooniks Islam .
Seejärel vallutas moslemist mongoli päritolu valitseja Babur India ning pani aluse Suurmogulite riigile, mis püsis kuni 19. saj. keskpaigani. Sellest ajastust pärineb India ehituskunsti tippteos Tadž Mahal (1632).
Suurte maadeavastuste käigus jõudsid 1498 . a. esimeste eurooplastena meritsi Indiasse portugallased Vasco da Gama juhtimisel. Alates 19. saj. keskpaigast hakkas India kuuluma Suur-Britanniale ( 1856 ). India taasiseseisvus 1947. a., lagunes kaheks riigiks: Pakistan ja India.
Hiina
Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeni rannikul ning piirneb Tiibeti mägismaaga ja Gobi kõrbega. Põhja pool asuvad Mongoolia stepialad, kus aastatuhandete vältel liikusid paremate karjamaade otsinguil ringi sõjakad rändkarjakasvatajad. Suuremateks jõgedeks on Huang He (kollane jõgi) ja Jangtse.
Põlluharimine sai Hiina suurte jõgede orgudes alguse V-IV at. eKr. ajal (hirss, riis ). Hiinlased olid maailmas esimesed, kes hakkasid siidiusside eritisest tootma siidiniiti ja kuduma siidikangast. Siiditootmine oli hiinlaste monopoliks.
Riikide kujunemine Hiinas
III-II at. vahetusel eKr. hakkasid Huang He piirkonnas kujunema linnriigid. Vanimad kirjalikud säilinud allikad (nn. ennustustahvlid) pärinevad nn. Shangi dünastia ajastust (17-11 saj. eKr.).
Peale sõdivate riikide ajastut (5-3. saj. eKr.) väljus võitlusest võitjana Qini riik, mis hävitas ja liitis endaga ülejäänud riigid. Sellega algas Hiinas keisririigi ajastu. Qini dünastia valitses Hiinat 3. saj. eKr. ja selle rajajaks oli Shi Huangdi (e. Esimene Keiser ). Hiina keisri võim oli piiramatu:
1) Teda peeti „Taeva pojaks“.
2) ta oli riigi kõrgeim seaduseandja.
3) ülemkohtunik, sõjaväeülemjuhataja ning ülempreester.
Võimukindlustas arvuks ametnikkond, sõjaline jõud ja rahva hirmuvalitsemise all hoidmine. Tema ajal alustati Suure Hiina müüri rajamist impeeriumi põhjapiirile, et kaitsta sed rändrahvaste rünnakute eest. Kui esimene keiser suri, siis jättis ta endast maha impeeriumi ja võttis hauatagusesse ellu kaasa mitmetuhandelise armee e. nn. terrakota sõdurid (u. 8000 tükki).
Hani dünastia (220. eKr. - 220. pKr.), kukutasid Qini dünastia. Arenes teadus. Õpiti valmistama paberit. Leiutasid kompassi ja seismograafi . Hiinlaste leiutis on ka must püssirohi, mida esialgu kasutati meditsiinis ja ilutulestiku jaoks.
Tangi ja Songi ajastu (7-13. saj.) oli Hiina kultuuri kuldseks ajastuks, võeti kasutusele trükikunst.
1271 -1368. a. valitsesid Hiinat mongolid Yuani dünastia nime all, selle rajajaks oli Hubilai -khaan. Veneetsia seikleja Marco Polo, olevat tema teenistuses olnud ligikaudu 20 aastat.
Mingi dünastia (14-17 saj.) ajal ehitati Pekingis keisrite residents - Keelatud linn.
Viimane dünastia oli mandžude päritolu Qingi dünastia ( 1644 -1912). Viimane keiser oli Pu Yi. Tõugati troonilt kommunistide poolt. Elas ülejäänud elu aednikuna.