Hetiidid ja Pärsia (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Mesopotaamia

Armee peajõu moodustasid hobukaarikud, mis kaalusid vaid 5-10 kg ning olid seetõttu väga kiired. Peale vankrijuhi oli sellises kaarikus mõnikord ka kilbikandja. Jalavägi oli relvastatud kõverate mõõkade ja sõjakirvestega. Kõige tugevam oli riik Suppiluliuma ajal 1400 e.Kr. Suurem konflikt egiptlastega oli hettitidel 13.saj.e.Kr. Egiptuse vaaraoks oli sel ajal Ramses II ning hetiite valitses Hattusili III. Nende vahel sõlmiti ka rahu ja sõpruse leping (1269.e.Kr). Hetiidi riigi linnade tänavad olid sillutatud. Majade õuepoolsed aknad olid klaasist. Toiduainete jaoks olid jahutusseadmed (maa sisse kaevatud 1-2 m. sügavused saviastjad.) U. 1200a.e.Kr tabas hetiite vaenlase kallaletung. Võimas riik purustati.. Omaenda kultuurimälestisi jätsid hetiidid vähe. Nende suurim teene oli kultuuri vahendamine Mesopotaamiast Väike-Aasiasse, kust see levis edasi Kreekass ja levis üle kogu Euroopa.

Ajalugu

4

doc

Tsivilisatsioonide tekkimine

riiki koos hoida. Assüüria viimane valitseja Assurbanipal rajas Ninive raamatukogu (u 20000 savitahvlit). Uus-Babüloonia riik (u 626-539 eKr). Kuulsaim ja võimsaim valitseja oli Nebukadnetsar II. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina. Taastas Babüloni linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad. Võitluses Juuda kuningriigi vastu hävitas 586 a eKr Jeruusalemma, küüditas juudid (neil algas babüloni vangipõlv). 539 a eKr alistus uus-Babüloonia riik Pärsia riigile. Läbi aegade ei saanud Mesopotaamia kuningad ja preestrid omavahel kõige paremini läbi. Eelkõige sumeri linnriikide lõpp-perioodilt on teada kuninga ja preestrite konfliktidest. Tavapärane Mesopotaamia impeerium koosnes paljudest suurmaavaldustest ja vasallriigikestest, mis kõik olid allutatud ühele tugevale kuningale. Nimetatud maid hoidsid kontrolli all asevalitsejad. Tihti jäi alistatud piirkondades võimule endine valitseja (asevalitsejana loomulikult)

Ajalugu

8

doc

TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE

riiki koos hoida. Assüüria viimane valitseja Assurbanipal rajas Ninive raamatukogu (u 20000 savitahvlit). Uus-Babüloonia riik (u 626-539 eKr). Kuulsaim ja võimsaim valitseja oli Nebukadnetsar II. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina. Taastas Babüloni linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad. Võitluses Juuda kuningriigi vastu hävitas 586 a eKr Jeruusalemma, küüditas juudid (neil algas babüloni vangipõlv). 539 a eKr alistus uus-Babüloonia riik Pärsia riigile. Läbi aegade ei saanud Mesopotaamia kuningad ja preestrid omavahel kõige paremini läbi. Eelkõige sumeri linnriikide lõpp-perioodilt on teada kuninga ja preestrite konfliktidest. Tavapärane Mesopotaamia impeerium koosnes paljudest suurmaavaldustest ja vasallriigikestest, mis kõik olid allutatud ühele tugevale kuningale. Nimetatud maid hoidsid kontrolli all asevalitsejad. Tihti jäi alistatud piirkondades võimule endine valitseja (asevalitsejana loomulikult)

Ühiskond

11

odt

Pärsia referaat

zoroastristid ja nii edasi. Seda piirkonda võib nimetada Edela-Aasiaks, kuid sel juhul ignoreeriksime sarnasusi, mis ühendavad paljusid selle regiooni rahvaid Põhja-Aafrika ning teiste regioonide rahvastega. Asja ajab keerulisemaks see, et ülalmainitud kombinatsioonid on tihti suvalised: on olemas kristlastest araablasi, araabia juute, juudi süürlasi ja kristlastest palestiinlasi. Ajalooliselt on regioon lääne kolme suure religioosse traditsiooni ühinemiskoht. Pärsia on riik, millel on väga palju rahvuseid, kellest enamus jäävad tundmatuks. Tähtsaim rahvas on loomulikult pärslased ise, seejärel meedialased, siis mingid rahvad idast ning siis babüloonlased. Viimased kaks moodustasid riigi majandusliku selgroo, ülejäänud rahvaste osatähtsus on väiksem. Samuti oli tõenäoliselt madalam nende haritus ja organiseeritus. Iraani aladel on oluline eelami keel, Babüloonias akkadi keel ja Egiptuses egiptuse. Vana-Pärsia keele roll

Ajalugu

14

docx

Esiajalugu ja idamaad

Nii ilmusid silmauguga kivikirved ja polluharimiseks vajalikud koplad. Voeti veel kasutusele savinoud ja hakkati ketrama ja riiet kuduma. Metallide kasutuselevott Pole teada , kes ja kuidas avastas metallid.Koige pealt opiti tundma vaske. Kuna vask oli suhteliselt pehme ja sellest tooriistad nurinesid kiiresti siis hakkati vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus materjal pronks. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr. Vahemeremaades. Umbes 1300 eKr. Hakkasid Hetiidid Vaike- Aasias rauda tootma. Sealt algas ka tootmine, kaubandus , varanduslik ebavordsus ja klassiuhiskonna sund. Australopiteekus Australopiteekuse perekonna tekkimine ei ole veel piisavalt selge. Inimeste ja simpansite viimane ühine eellane elas 4 miljonit aastat tagasi ja sel ajal veel australopiteekusi ei olnud. Vanimad leitud australopiteekused on 3,5­ 3,6 aastat vanad. Kõige hilisemad on 1,9 miljonit . Australopiteekused on esimesed teadaolevad fossiilsed inimlased

Ajalugu

28

docx

Võrdlev usundilugu konspekt

Indiasse indo-euroopa hõimud, kes nimetasid end aarialasteks Aarya ­ õilis (tähenduses) Ta-Kemf ­ egiptlaste maa, viljakandvaim maa Zhonghua ­ keskriik, maailma keskpunkt, taevaalune Tahuantinsuyu ­ 4 ilmakaare riik Proto-indoeurooplaste koht Venemaa lõunaosas ­ läksid rändama u 3000 a paiku, kuna indoeurooplased olid rändrahvas, siis nad liikusid loomakarjad ees, kestis 1500 aastat 1) Loode-India 2) Muistne Pärsia 3) .... Tsiviliseeritud rahvad olid mugavad. Mohenjo-Daros mugav elu. Muistne rahvastik muutus kõige madalamaks ühiskonna kihiks. Muistsetel indoeurooplastel oli ühiskonna struktuuri mõttes kolmikjaotus: 1) Vaimulikud 2) Sõjamehed 3) Lihtrahvas India kastisüsteem ­ Varna (otsaette tehtud värv) Braahmana - vaimulikud Ksatriya - sõdurid Vaisya ­ karjakasvatajad/maaharijad Suudra ­teenijarahvas 16 saj

Võrdlev usuteadus

29

doc

Pärsia impeerium

.............................13 Partia 250 eKr - 226 pKr..................................................................15 Sassaniidide impeerium 226-650......................................................16 Majandus, kultuur.................................................................... 17 Abassiidid 750-1258.......................................................................20 Zoroastrismi õitseng 9-10 sajand......................................................21 Pärsia kultuuriline taassünd ja klassikaline islam..................................22 Safaviidide impeerium 1501-1722/36.................................................24 Tänapäeva Iraan.............................................................................25 Kokkuvõte......................................................................................................28 Sissejuhatus Pärsia ja Iraan on tähenduselt samaväärsed

Ajalugu

8

pdf

LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL

LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL (I aastatuhande esimesel poolel ja keskpaiku eKr) XI sajandist alates levis Lähis-Idas ja Vahemeremaades kiiresti rauakasutus. Algas rauaaeg. Egiptus Hilisel perioodil u 1075 ­ 525 eKr oli Egiptus sageli võõramaist päritolu valitsejate võimu all. Sellegipoolest silitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 525 eKr langes Egiptus ligi kaheks sajandiks Pärsia võimu alla. Mesopotaamia impeeriumid Assüüria impeerium 934 ­ 609 eKr Riigi keskus oli Mesopotaamia põhjaosas. Pealinnad Assur ja Niinive paiknesid Tigrise kallastel Mesopotaamiat põhjast piiravate mägede jalamil. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Pikka pikka aega hoidsid nad kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all, korraldasid pea igal aastal

Ajalugu

Kommentaarid (1)