Antiikusundid (0)

ANTIIKUSUNDID
Kreeka usundi juured peituvad nii Ees- Aasia kult kui ka Indoeurooplaste uskumustest. Kreeta mütoloogiast kohtab kahte kujundit : härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Härg sümboliseerib viljakust, jõudu ja õilsust. Paljusid jumalaid kujutasid härjasarvedega. Ning kaksikkirve (labrys) sõnast on tuletatud labürint. Labürint – kaksikkirve maja. Suurem osa Olümpose jumalatest austati juba Mükeene ajajärgu ajal.
Tekstid mainivad jumalate nimesid vaid äritehingutega. Jumalaid kujut kõikide inimeste
pahedena. Jumalaid ja inimesi eristas vaid surematus . Jumalaid nim ka olümplasteks. Olümpose jumalaid oli 12. Kõige olulisem oli peajumal Zeus (jumalate ja Inimeste isa). Zeusi etümoloogia tuleb India taevajumalast Djaus Pitast. Zeus on ilmastikujumal, kes valitseb taevaaluses ruumis v mäetipul. Tema abikaasaks ja õeks oli Hera (taeva kuninganna). Zeusil oli aga palju järglasi teiste naistega. Zeusi püha lind oli kotkas ja püha puu tamm. Hera püha loom oli veis (veisesilmne Hera). Hera oli ka abielu jasünnituse kaitsja. Zeusi vend Poseidon oli veekogude jumal ning maavärinate ja tormide tekitaja . Poseidon atribuudiks oli kolmhark . Poseidon oli kalameeste kaitsejumal.
Poseidoni püha loom oli hobune. Zeusi õde Demeter oli põlluharimisega seotud jumalanna, tema andis põllule viljakuse. Demeteriga olid seotud Eleusise müsteeriumid.
Demeteri sümboliks oli viljapea . Apollon, kes algselt oli päikesejumal ja haiguste saatja ,
hiljem kunsti ja kultuuride kaitsja. Apollonil oli palju oraaklipaiku, millest tähtsaim asus
Delfis . Ennustaja , kes Delfis tegutses nim püütiaks. Hermeneut tõlgendas ennustaja segased sõnad inimkeelde. Looduse ja loomadega oli seotud Artemis, kes on orientaalsete joontega jumalanna. Artemis on ilmselt mõjutusi saanud Kybelest. Artemise
kaks püha looma olid hirv ja karu. Artemise saatjaid nim nümfideks. Artemist peeti kuujumalannaks ning teda kujutati tihti noolte ja vibuga. Ilu- ja armastusjumalanna Aphrodite on loomult sarnane Ištariga. Aphroditel on palju armukesi ja mehi ning temaga on seotud sakraalne prostitutsioon (põhil Korintoses ). Aphrodite pühad loomad olid jänes ja tuvi. Aphroditele vastandlik oli Athena , kes oli Ateena kaitsejumalanna ning tarkuse - ja sõjajumalanna. Athenaga oli seotud kõige rohkem kultuurinähtusi. Pühad loomad on öökull ja madu . Lisaks on ta veel käsitööjumalanna. Koldetulejumalanna oli Hestia , kes oli kodukolde kaitsja. Hestia oli neitsilik jumalanna. Sõjajumal oli Ares , kelle kultuspaik Ateenas oli areopaag. Kreeklased Arest ei armastanud. Ares oli ka abielupetja. Jumalate sepp oli Hephaistos , kes oli ainuke inetu jumal. Ta on ainuke jumal, keda kujutati ette tööd tegevana. Hermes oli karjajumal, jumalate käskjalg, õnnejumal ning varaste jumal.Hermese kultusesammas oli herm (falosse kujuline tulp). Allilma ja surnute jumal oli Hades.
Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi. Paljud loodusjumalad olid nümfid, kes jagunesid elupaiga järgi liikidesse. Aastaaegu kehastavad jumalannad olid hoorid. Kunstide kaitsjad olid muusad. Palju oli kangelasi e heeroseid ( Herakles , Achilleus). Heeroste kultus sai alguse esivanemate austamisest. Heerosed olid pooljumalad. Ktoonilised jumalad olid seotud maapõue ja taimekasvuga (Hades, Gaia,
Pluton . Tontide ja nõidustega oli seotud Hekate. Dionysos on pärit Väike-Aasiast. Algselt
oli ta viljakusjumal , hiljem veinijumal . Dionysose ümber tekib müsteerium. Sümboliteks on erekteerunud fallos ja seotud menaadid (ekstaasiseisundis viibivad naised). Dionysos oli veini valmistamise leiutaja. Tema sümbol oli viinamarjakobar. Ktoonilised jumalad olid talupoegade jumalad.
Jumalaid austati ohverdamisega. Jumalate suhtes pidi käituma sündsalt (eusebeia). Ohvrid sõltusid jumala isikust. Ohvriloomadel põletati spetsiifilisi osasid (liha jäi
inimestele). Jumalatele lauldi ülistuslaule e Homerose hümne. Algselt korraldasid kultust
pereisad, al 7. saj-st püstitati templeid. Hellenismi ajal hakkavad levima idamaise päritolu jumalate kultused ( Isis , Serapis). Tekkis sünkretism. Idamaiste kultuste põhjal tekkisid uued müsteeriumid. Jumalate vastu mässajad saadeti Tartarosse. Õndsate koht oli Elysion. Tuntud oli ka reinkarnatsiooniõpetus (hea inimene sündib kasuliku loomana). Hellenismis hakkab levima kultus , et on olemas alternatiivne surmajärgne maailm peale allilma. Maailma kujutati hiljem ette kontsentriliste sfääridena, keskel asub Maa ning nende ümber igas sfääris planeedid . Saatus e umbisikulist jõudu heimarmenet valitses jumalanna Tyche. Itaalias olevat etruskite usundeid tunneme puudulikult, põhil mälestiste ja Rooma autorite kaudu. Tuntud on jumalan Tin ( Jupiter ), Turam ( Venus ), Nethums
( Neptunus ), Maris ( Mars ). Seega viitavad jumalate nimed sarnasusele. Tuntud oli etruskide ennustuskunst ( haruspeksid ). Peale jumalate oli palju allilmaga seotud deemoneid (nt Tuhulha) ning paadimees Harum. Itaalia kultuurile panid aluse itaalikud ( latiinid , sabiinid , umbrid). Latiinid rääkisid ladina keeles, tähtsaim linn oli Rooma . Rooma usundis on palju laene kreeka usundist, alates hilisest vabariigist avaldasid mõju idamaad. Noumen ebaisikuline jumalik jõud, mis avaldub ebatavalisel viisil inimeste hulgas. Palju oli maaharimisjumalaid (Tellus, Liber , Silvanus, Faunus ). Kodukolde kaitsjad olid laarid , kurjad vaimud olid lemuurid , kelle tõrjumiseks peeti lemuuria püha. Kardetud haigusevaim oli Febris. Peajumalate kolmik oli Jupiter, Mars ja Quirinus.
Quirinuse pühad täiskuupäevad oli iidid . Jupiter saatis vihma ja müristamist ning oli võidutooja. Mars oli sõjajumal. Peajumalate kolmik asendati etruskite mõjul: Jupiter, Juno ja Minerva . Tähtsamad jumalad olid veel Ceres, Mercurius , Fortuna, Venus, Saturnus, Neptunus ja Vulcanus (kolm viimast etruski päritolu). Etruskite mõjul hakati püstitama ka templeid. Talupojad austasid laaride kõrval geniust, kellest sai maja kaitsevaim ja koldejumalad tenaadid. Igavene koldetuli asus Vesta templis . Oli erinevaid preestrite vennaskondi (arvaalid – nurmevennad, maajumalate teenijad , saliused – hüppajad, tantsupreestrid, luperkused – Faunuse preestrid , osalesid pidustustel e lupergaalidel, kus joosti nahka riietatult mööda Rooma linna ümber Palatinuse künka). Tähtsaimad preestrid olid pontifexid. Pontifexide esimees oli eluagne Pontifex Maximus . Kultus seisnes põhil veretute ohvrite toomises. Püha tseremoonia oli letisternium e jumalate võõrustamine. Maagiline jumalate mõjutusvahend oli palve . Päevi jaotati headeks ja halbadeks . Niimoodi kujunes välja religioosne kalender (saturnaalid). Keisririigi ajal levisid idamaised kultused nagu Isise ja Mitra kutus. Müsteeriumiusundite
kaudu hakkas levima emotsionaalne vagadus. Levisid uued Rooma jumalate kultused, nt Roma kultus. Levis ka keisrikultus .