Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vanad idamaad konspekt (7)

3 HALB
Punktid
  • Tsivilisatsioonid
  • Eeldused ( viljelusmajandus ja paikne eluviis; metallitöötlemine-suurem saak; kirja tekkimine-ühiskonnakorraldus)
  • Põhjused(võimekamate esiletõus, juhtide vajadus-niisutussüsteemide korrashoid; soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu)
  • Tunnused(varanduslik kihistumine ; rikkam ülemkiht valitses seaduste jõude; riiklik korraldus tänu kirjale; arenenud vaimne tegevus; ulatuslik mteallikasvatus)
    Primaarsed ja sekunsaarsed tsivilisatsioonid
    Mesopotaamia(Tigris-Eufrat), Egiptus ( niilus 3000), India(Hindus 2500), Hiina(Huange 1600), Peruu (1260), Kesk-Ameerika(1200)
    Kirja tekkimine
    Kirja tekkimine=arvutamisoskus; üleujutuste aeg, koguda makse ja see kirja panna; ilma poleks olnud riikide teke ega valitsemine mõeldav; vanimad on majandusliku sisuga(kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks); kirja tekkimine vältimatu kuna tekkis erinevates tsivilisatsioonides ; lõpule esiaeg , algas ajalooline aeg
    3500ekr
    3300
    2900
    1500
    Piktograafiline-
    Ideograafiline-
    Silp-
    Tähestikuline-
    Märk-eset
    Märk-mõistet
    Tähistab silpi
    - häälikut
    Vana- Egiptus
    • Niilus kui toitja: Mõlemal kaldal sadade km. laiune viljakas ala, millest edasi laius kõrb, deltas 150km. lai. Jagunemine: üleujutus(suvi-sügis), põlluharimine(talv-kevad), saagikoristus ja põus(suve hakul )
    • Eripära: Egiptuses ühiskonna aastatuhandete pikkune püsivus ja suletus. Looduslik eraldatus ei vajanud kaitsevajadust. Üleujutused näitasid looduse ja ühiskonna seost
    Ühiskonnakorraldus
    A-vaarao (absoluutse võimuga jumalkuningas, teostas oma võimu ametnike abil)
    B-kõrgem ametnikkond (asevalitsejad, preestrid ja sõjapealikud)
    C-kirjutajad (alamametnikud, kes kontrollisid töötajate tegevust)
    D-talupojad ja käsitöölised
    E- orjad
    Ajaloo põhietapid
    Varadünastiline aeg
    3000- 2650 ekr
    • Ülem-E valitseja Menes ühendas Alam-E ühtseks riigiks
    • hieroglüüfid
    • vase kasutamine
    • Dsoseri astmikpüramiid

    Vana riik
    2650-2100 ekr
    • Sisemise ühtuse ja valitsejate kõrgvõimu aeg
    • kujunenud tsvilisatsiooni põhitunnused
    • Giza püramiidid ja sfinks

    Keskmine riik
    1950-1650
    • Riigi taasühinemine(lähtudes Teebast)
    • asevalitsejate tähtsuse kasv
    • vallutati Nuubia

    Uus riik
    1550-1075ekr

    Hilis Egiptus
    1075-525 ekr
    • Egiptus jagatud kaheks: Alam- ja Ülem-.
    • Hiigelaja lõpetasid 7 saj Asüürlased, kellele järgnesid Pärslased

    Sõjavägi
    • Vana riigi ajal sõjaväge ei olnud
    • Uue riigi ajal oli hästi treenitud alaline sõjavägi, mis loodi sundvärvabisega(osa võimekamaid talupoegi võeti terveks eluks ja vanas eas said veteranid harimiseks maalapi)
    • Põhijõuks kilpide ja odadega jalavägi, eliitväeks 2 mehelised hobukaarikud

    Perekond ja olustik
    • Pere elas pereisa sissetulekust
    • Isa roll: meestel õigus haridusele, oma seisus ja amet kanti järeltulijale edasi, õpetas pojale kombeid
    • Naiste roll: hoolitses maja ja laste eest

  • Egiptuse religion
    Jumalad ja püha loomad
    • üle 700(Ra-päikesejumal, Amon-loomis ja viljakusjumal , Horos-taevajumal, Osiris - surnute jumal, Isis-viljakuse jumalanna, Seth-kurjajõud, Hathor - armastuse ja taevajumalanna , Thot-tarkusejumalanna, Anubis - surnutejumal)
    • Pühad loomad sümboliseerivad jumalaid(Scarabeus ehk sitasitikas kehastas Ra-d)

    Matmiskombestik
    Hauakambrid pidid tagama häirimatu elu surnuteriigis, peamiselt ehitati vaaraole ja ülikutele , seintel maalingud lahkunu elust
    • Hauakambrid(ehitati vaaraodele ja ülikutele et neil oleks rahulik elu pärast surma)
    • Mastaba-madal, äralõigatud püramiid
    • Vana-riigi ajal suured püramiidid
    • Keskmise riigi ajal mõõtmed väiksemad
    • Uue riigi ajal kaljudesse raiutud hauakambrid
    Ettekujutus
    Elu jätkub tingimustel, et keha säilinud. Balsameerimine.
  • Egiptuse kultuur
    Kiri: tekkeaeg 5000, hieroglüüfid, algul piltkiri, hiljem mõisted, tähestik. Kirjutusmaterjal-raidkirjad vaaraode elust, levinumaks papüürusrullid. Kirja taasavastamine-vanaajal, 1882, pr teadlane Champillon
    Haridus : koolid peamiselt template juures, õpetajateks preestrid. Õpilasteks ülikute pojad, õpiti kirjatarkust, arvutamist . eelus pääsemisel ametnikuks/preestriks.
    Teadus: astronoomia-esimene täpne päikesekalender, geomeetria-vajalik ehitustödel, pindala, ruumala; arstiteadus - keerukad silmaopid, haiguse tõrjeks õige diagnoos ja ravi.
    Kirjandus: seotud religiooniga, hümnid; ilmalik kirjandus lähivormidega, Sinune jutustus-minavormis, tagasivaade üliku elule
    Arhitektuur : kivi, hauakambrid-mastaba, astmikpüramiidid vaaraole, suurpüramiidid. Hiljem vaarao kaljuhauad peidetud sissepääsudega, püramiidid-ainus säilinud maailmaime .
  • Mesopotaamia
    Loodusolud ja eripärad:
    Asukoht-jõgedevaheline maa, tsivil. Kujunes jõeorgudes
    Eripära-kuivendustöid soistel aladel, niisutuskanaleid alamjooksudele, haritavat maad laiendati, kaasnes viljatuks muutumine, savi, avatus ( kauplemine , sõjad, rüüsteretked)
    Sumerite linnriigid
    Templiühiskond- temple umber koondunud kogukond , mis moodustas linna. Linna ümbruse maavaldused kuulusid jumalatele, mida juhtisid preestrid. Inimest peeti jumala orjaks. Karistuseks tuli uputus , näg, vaenlased.
    Linnad-ehitati savitellistest kindla plaani järgi. Väljaspool müüri lihtrahva elamud
    Leiutised-esimesed linnaehitajad, niisutus ja kuivenduskanalid, ratas, vanker , mõõdud kaalud, seadused, eepos
    Sumerite häving-nende tugevaim kuningas vallutas sumerid , pani aluse akadi riigile. Sumerid sulasid ühte ja kadusid ajaloost. Semiidid arendasid sumerite kultuuri.
    Semiidi rahvaste rigid
    Akadi riik(2340-2160)peale sumerite vallutamist jõudis SargonI Vahemere rannikuni . Sargon oli I Mesop . Ühendaja ja impeeriumi rajaja.
    Vana-Babüloonia(1792-1595)rajajaks hammurapi , allutas kogu mesop. Hammurapi koodeks sai eeskujuks teistele. Riigi purustasid hetiidid
    Assüüria impeerium (934-609)assüüria tugevnes sõdades, kuningad olid sõjakad
    Uus babüloonia(626-536)assüüria nõrgenes, babüloonia koos liitlastega vallutas assüüria, pärslased hävitasid riigi
    Mesopotaamia religioon ja kultuur
    Jumalad ja templid:
    Sumeri päritolu inimesenäolised jumalad, kes kehastasid loodusjõude
    Anu-jumalate isa taevas
    Enlil-anu poeg, jumalate kuningas, valitses õhku ja maad
    Ea-mageda vee ja tarkuse jumal
    Šamaš-päikesejumal
    Eštar-armastuse ja sõjajumalanna
    Templid: tähendas jumakla kohalolekut ja kaitses linna. Tähtsaim oli temple linna kaitsejumalale. Enamlevinum oli tsikuraat-astmiktempel
    Ettekujutus: algul oli vesi, millest sündisid maa, taevas ja jumalad. Inimkonna lõid jumalad nende eest töö tegemiseks. Väärtustati elu enne surma, mila saavad osaks ka jumalate karistused. Surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head
    Kiri-3500 ekr sumerite leiutatud. Kiilkiri , savitahvlitest raamatukogu
    Haridus-koolid template juures, õp. Preestrid.; õpil. Ülikute pojad. Õpiti kirj, arvutamist, kirjandust, tähetarkust.
    Kultuur-kangelaseeposed “Gilgameš”
    Teadus-preestrie kätte koondus teadustöö.
    Astronoomia-taevavaatlusi tehti tsikuraadi tipus, ajaarvestamiseks kujunes kuukalender, tunti planeetide trajektoori, kuuja päikesevarjutusi
    Astroloogia - tähtede järgi ennustamine sai alguse mesop., jumalaid seostati taevakehadega
    Arhitektuur- materjaliks kuivatatud ja põletatud savitellised, kaldtrepid, rippaiad, suured kuningalossid assüürias.
  • Tsiviliastsiooni levik vihmaga niisutavale alale
    Kaananimaa vahemereisaranniku alad. Tänapäeva süüria, liibanon , palestiina. Maaharimine , käsitöö, kauplemine
    Foiniikia
    Linnriigid-byblos, siidon, tüürus
    Transiitkaubandus-peamine jõukuse allikas, osavaimad vahemerel
    Kolooniad-vahemere pr., tähtsaim kartaago
    Tähtsaim kultuurisaavutus-22täishäälikust tähestik
    Religion-austati linna kaitsejumalaid, tuntuim jumal Moolök-inimesi õgiva metsiku jumala sünonüüm
    Saatus-jõukus viis neid välisvaenlaste võimu alla, sühteline iseseisvus aleksander suure
    Heebrealaste riigid
    Ajaloo põhietapid- u 200ekr, heebrealaste esiisa aabraham rändas mesopot. Uri linnast Kaananimaale.
    17-16 saj. Ekr egiptuse vangipõlv, palestiina langes egiptuse võimu alla, nälja tõttu suunduti egiptusesse, kus paljudest said orjad.
    U. 1200ekr mooses vii soma rahva egiptusest välja. Siinai mäel andis 10 käsku.
    12-11 sai. Kohtumõistjate aeg, võitlused paletiina pärast, elati 12 hõimuna.
    10saj. Kun taavet rajas iisraeli riigi ühendades palstiina oma võimule. Lõhenes iisraeliks ja juudaks.
    8 saj. Assüürlased vallutasid iisraeli, rahvas küüditati.
    6 saj. Paabeli vangipõlv. Uus-babüloonia vallutas juuda riigi.
    539 ekr pärsia vallutusega saavad juudalased koju.
    Monoteismi kujunemine
    Ainujumalakultus, prohvetid-usukuulutajad preestrite ja kohalike jumalate vastu. Pärsia võimu ajal juutide hulgas ainujumalakultus.
  • Indoeurooplaste riigid
    Algkodu ja laialiränne-Musta ja Kaspia mere põhjapiirkonna steppides. Rändkarjakasvatus, põlluharmine
    Laialiränne-2000ekr lahkusid, indiasse , iraani , v.- aasiasse , euroopasse
    Hetiidi impeerium
    Loodus-ja tegevusalad- stepp , mida piirasid mäed: rikkad loodusvarad (puit, kivi, raud, kuld ), karjakasvatus, põlluharimine, käsitöö
    Uuendused- esimesed rauasulatajad 1300ekr(tööriistad, relvad), hobune ja kodaratega ratas, sõjakaarik
    Riik ja valitsemine – 1700ekr koondas kun Hattušilile I hõimud ühtseks riigiks, pealinn Hattuša, kun oli valitseja ja väejuht, toetus sõjalisele ühiskonnale, kujunes impeeriumiks, koosnedes vallutatud sõltlasriikidest, 1200ekr langes kallaletungi tõttu
    Kultuur-sulam, kiilkiri, kultuurivahendajad
    Pärsia suurriik
    Riigi kujunemine ja langus- riigi tuumikala oli Iraani kiltmaa, millel asusid indoeurooplased . Suurriigi rajas Kyros I, vallutades iraani, v- aasia , mesop. Ja egiptuse. Parilose I proovimine alistada Kreekat. 330ekr langes Pärsia impeerium makedoonia aleksandri valllutustega
    Valitsemine ja suhtumine alistatud rahvastesse- suurkun sagely õukonnaga ringreisil, straabid, toetuti kohalikele ülikutele, nõudeks maksud, suhteline stabiilsus.
    Kultuur- võeti palju teistelt üle, uhked lossid, teede korrashoid
    Tulekummardamine-maagid mäetippudel, puhtus-surnutele laibatornid, et laibad ei puutuks puhta maa ja vee, tulega.
    Mazdaism- usuuuendaja Zarathustra õpetus:
    Dualistlik religion-rõhutati 2vasttandikku, pärast surma saavad tema kummardajad paradiisi , austati kui peajumalat, mõjutas ka islaismi ja ristiusu kujunemist
  • Vanad idamaad konspekt #1 Vanad idamaad konspekt #2 Vanad idamaad konspekt #3 Vanad idamaad konspekt #4 Vanad idamaad konspekt #5
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 308 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sumo Õppematerjali autor
    kokkuvõte vanadest idamaadest

    Sarnased õppematerjalid

    Egiptus-Mesopotaamia-konspekt
    14
    doc

    Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

    Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal 1. Tsivilisatsioon ­ hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon ­ Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon ­ teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad ­ nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: o IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra leiutamine, mis sai aluseks künnipõllund

    Ajalugu
    Egiptus
    5
    doc

    Egiptus

    EGIPTUS Sõjaväe ülemjuhataja Looduslikud olud: Kõrgeim preester · Asub Vahemere ääres Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja, maakondade asevalitsejad, · Ümbritsetud Liibüa, Nuubia ja Araabia kõrbetega kõrgemad preestrid ja väepealikud. Osales rituaalides ja pidustustes. · Vihma ei saja, mistõttu põlluharimine toimis Niiluse üleujutuste abil Ülemkiht (tõi viljaka mudakihi kallastele). · Ülemkihi moodustasid vaaraoga sugulussidemetes olevad ülikud. · Rajati niisutussüsteeme. · Maakondade/nomoste valitsejad ­ viisid elllu vaarao korraldusi, kogusid · Võõrmõjud ja välisvaenlaseid ei kibutanud eraldatuse tõttu.

    Ajalugu
    Tsivilisatsioonide tekkimine
    4
    doc

    Tsivilisatsioonide tekkimine

    TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur ­ hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis ­ kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura ­ harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht

    Ajalugu
    TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE
    8
    doc

    TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE

    TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis – kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemki

    Ühiskond
    Egiptus-Mesopotaamia - Kordamisküsimused
    9
    rtf

    Egiptus, Mesopotaamia - Kordamisküsimused

    Mõisted delta ­ jõesetete kuhjumisel tekkinud mitmeharuline jõesuu sfinks ­ lõvi peaga ja inimese kehaga mütoloogiline olend papüürus ­ paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao ­ nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom ­ haldusüksus Egiptuses hierarhia ­ astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid ­ vaaraode hauaehitis muumia ­ palsameeritud surnukeha sarkofaag ­ kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond ­ Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel ­ Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt

    Ajalugu
    Esiajalugu-tsivilisatsiooni sünd
    13
    doc

    Esiajalugu, tsivilisatsiooni sünd

    Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi ­ 3000 eKr. Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni. Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia, bioloogia, keemia, antropoloogia Inimese eellased Millal elasid Mida oskasid, kuidas elatasid Australopiteekused 5-2 milj. a tagasi. Püsti käimine. Hominiitide liik Aafrikas. Raipesööjad ja taimetoitlased. Homo habilis 2.5 milj. a tagasi. Esimesed tööriistad. Esialgu Osav inimene Ida-Aafrias. taimetoitlased, hiljem küttisid ja KIVIAEG sõid surnud korjuseid. Rändava eluviisiga. Homo erectus

    Ajalugu
    Vana aeg-Idamaade tsivilisatsioonid
    3
    doc

    Vana aeg: Idamaade tsivilisatsioonid

    VANAAEG: Idamaade muistsed tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon- selline ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö, välja on kujunenud ühiskonnaklassid ning tuntakse kirja. Kultuur- harimine, hoolitsemine. 4 suurt kultuur: soojad maad, jõgede ääres, viljakad maad. Mesopotaamia (Tigris, Eufrat 3000 eKr) kiilkiri, kuningas. Egiptus(Niilus, vaarao,piltkiri), India (Indus, Ganges,märgikiri),Hiina (Huanghe,Jangtse, hieroglüüfid) Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. Tekke põhjused - Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad ülesandeid. (Kuningad ja preestrid- valitsev klass) Riik kui vahend ühiskonna paremaks toimimiseks. Asjade ülesmärkimiseks leiutati kiri( piltkiri- mõistekiri-silpkiri) Inimesed asusid elama suurtesse asulastesse-linnad. Jumalatele rajati p?

    Ajalugu
    Mesopotaamia ja Egiptus
    6
    docx

    Mesopotaamia ja Egiptus

    Esimesed taivilisatsioonid tekkisid eufrati ja tigrise jõe orgudes ja niiluse orus enamvàhem ühel ajal u 3000 a ekr. Eeldudekspaikne eluviis, viljelev majandus, varajane kihistumine, tööjaotus. tsivilisatsiooni tunnusteks on veel 1. riigi olemasolu 2. kiri 3. mitmekesise vaimse tegevuse olemasolu (kultuur) Primaarsete tsivilisatsioonide saavutused: 1. Sumerite linnriigidkõige vanem tsivilisatsioon (IV at. Lõpp ekr) 2. Ratas 3. Vask 4. Maailma vanim eepus ­gilgames 5. Vanim kirjalik seaduste koguHammurami seadused 6. Leiutati metallitöötlemine 7. Järgmine avastus pronks sai uue ajastu alguseks 2500 a ekr 8. Kiilkiri 9. Suured mõjutused naaberriikidelt Seknudaarsete tsivilisatsioonide saavutused: 1. hetiidid võtaid kasutusele raua (1300a ekr) 2. foiniiklased leiutasid tähestiku (14 saj ekr) 3. juudid võtaid esimesena kasutusele monoteistliku religiooni (judismi)

    Ajalugu




    Kommentaarid (7)

    nailissa profiilipilt
    nailissa: Väga hea, aitab mind oma konspekti kadumise tõttu.
    15:17 05-10-2008
    R1im profiilipilt
    Rain Ungert: SEDA SAAB AVADA TAVALISE WORDIGA !!!!
    15:10 06-09-2009
    GreeteT profiilipilt
    GreeteT: ma ei saanud seda avadagi.
    14:39 06-09-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun