Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muistne Egiptus ja Mesopotaamia (8)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

Muistne Egiptus lk 17-28
Umbes
5000 a. eKr tekkisid esimesed asulad Niiluse ننres
ning jنrk-jنrgult
kujunesid vنlja
kaks riiki: Alam- Egiptus ja ـlem-Egiptus,
mis liideti umbes aastal 3000 eKr vaarao Menese poolt ühtseks
riigiks pealinnaga Memphis . Umbes samal ajal tekkis ka egiptuse
hieroglüüfkiri ning algas vase kasutamine. Muistse Egiptuse ajalugu
jaguneb:
  • Vana riik (2650-2100 a. Ekr)
  • Egiptuse sisemise ühtsuse ja vaaraode vُimu kُrgaeg. Loodi suured püramiidid. Kujunesid vنlja Egiptuse tsivilisatsiooni olulisimad tunnused.

  • Keskmine riik (1950-1650 a. Ekr)
  • Tنhtsal kohal olid noomide asevalitsejad nomarhid. Nuubia allutati Egiptusele. Hنvis umbes 1650 a. eKr hüksoslaste sissetungi tagajنrjel.

  • Uus riik (1550-1075 a. Ekr)
  • Egiptuse vنlise vُimsuse hiilgeaeg . Alistati Süüria ja Palestiina . Egiptusest sai suurriik . Elukutselise preesterkonna tنhtsuse kasv.

  • Hilis-Egiptus (1075-525 a. Ekr)
  • Tihti vُimul vُُramaised valitsejad .
    Egiptuse
    ühiskond oli rangelt hierarhiline:
  • Vaarao – oli piiramatu vُimuga valitseja, kelle isik ja vُim olid jumalikud ja keda samastati mitme jumalaga . Osales jumala ja ülempreestrina kُigil tنhtsamatel religioossetel pidustustel.

  • Kُrgem ametnikkond : *Vaarao sugulased *Nomarhide asevalitsejad * Preestrid -
  • Preestritel korraldav vُim templites, juhtivad preestrid valiti ülikute hulgast.*Kُrgemad vنepealikud

  • Kirjutajad ehk keskmise ja madalama astme ametnikud

  • Sُjavنgi – koosnes suures osas talupoegadest

  • Talupojad – harisid vaarao ehk riigi maad; tنitsid kindlaid kohustusi ja koormisi

  • Kنsitِِlised – tِِtasid enamasti vaarao ja ülikute teenistuses, allusid riigivُimu kontrollile . Said tasu toiduainete ja tarbeesemetena.

  • Orjad – orjusesse langenud talupojad ja kنsitِِlised ning sُjavangid.
    Mesopotaamia lk 49-58
    Aeg ja riigid
    Iseloomustus
    IV aastatuhande lُpp, III aastatuhat eKr
    SUMERI RIIGID
    III aastatuhande teine pool eKr tekkisid suurriigid , millele allus kogu Mesopotaamia ja sageli ka naaberalad.
    24. saj. eKr
    AKADI RIIK
    18. saj. eKr
    VANA-BABـLOONIA
    9.-7. saj. eKr
    ASSــRIA RIIK
    7. saj. eKr (612 eKr – 539 eKr)
    UUS-BABـLOONIA
    * kiilkirja olemasolu
    *suurte templite ümber tekkisid linnad, mis moodustasid sُ ltumatud linnriigid
    *igas linnas kaitsejumalusele pühendatud tsikuraat * templitel ja preesterkonnal tنhtis koht ühiskonna elus
    *aja jooksul lنks riigi juhtimine kuninga kنtte, kes oli ka kُrgem kohtum ُistja ja suurmaa omanik *suurema osa elanikkonnast moodustasid vabad talupojad ja kنsitِِlised, kes osalesid ka rahvakoosolekul.
    *Akadi kuningas Sargon alistas kُik sumerite linnad ja ühendas oma vُimu alla peaaegu kogu Mesopotaamia
    *Akadi keel püsis kasutusel umbes 2000 aastat.
    *rajas Hammurapi , kes allutas kogu Mesopotaamia *koostati enamikku eluvaldkondi hُlmav seadustekogu
    *purustati umbes 1600 a. eKr hetiitide poolt
    *alistati kogu Mesopotaamia, Süüria, Palestiina ning korraldati sُjakنike uute maade alistamiseks. *alistatud rahvad orjastati vُi asustati vنgivaldselt ümber.
    *Nebukadnetsar II ajal ehitati Babüloni linna mitmeid uhkeid ehitisi (nنiteks Paabeli torn, Babüloni rippuvad aiad). Aastal 539 eKr langes Uus-Babüloonia Pنrsia vُimu alla.
    Usk
    lk 59-62
    Mesopotaamia
    religioonile oli iseloomulik:
    • preestrid juhtival kohal

    • palju vastandlikke müüte ja ُpetusi

    • seotus riigivُimuga – pُhjendas ja kinnitas valitseja positsioone

    • kuningaid ei jumalikustatud, nad olid vahetalitajateks ilmaliku ja jumaliku maailma vahel

    • rahvapنrased jooned

    • jumalad entropomorfsed ehk inimnنolised. Tنhtsamad neist: taevajumal Anu, tuule-,tormi-, vihma- ja piksejumal Enlil , maa-aluste vete ja sügavuste jumal Ea, tنhtsaim jumalanna – Ištar (armastuse ja viljakuse jumalanna)

    • igal linnal oli oma kaitsejumalus

    • erinevad müüdid maailma loomisest, mille ühiseks jooneks oli uskumus , et jumalad lُid inimese endi eest tِِle. Rahvastiku liigset juurdekasvu vنlditakse laste suremuse abil.

    • surmajنrgsusele ei pِِratud suurt tنhelepanu

    • pragmaatilisus – jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse hنsti

    • kombetalitlused olid seotud ennustamisega

    Indoeuroopa rahvad :
    Hetiidid ja Pنrsia
  • Muistne Egiptus ja Mesopotaamia #1 Muistne Egiptus ja Mesopotaamia #2 Muistne Egiptus ja Mesopotaamia #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 111 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor insomnia Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    doc

    Egiptus

    hieroglüüfkiri. kohustuste täitmised. · Vana riigi periood 2700-2200 a eKr ­ sealt pärinevad püramiidid, · Talupojad ­ harisid riigi või ülikute maid, olid sunnismaised, täitsid ühiskond oli juba rangelt hierarhiliselt korraldatud. Egiptuse usk. töökohustusi, maksid makse, rajasid niistussüsteeme, töötasid Aastatel 2200-2000 a eKr oli Egiptus jagunenud mitmeks sõltumatuks ehitustöödel. piirkonnaks · Käsitöölised ­ osalt eraettevõtjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad · Keskmise riigi periood 2000-1600 a eKr ühendas Teeba valitseja maa sõtlased. Töötasid vaarao või ülikude losside/templite juures täites ühtseks. Pealinn viidi tagasi Memphisesse, Teebast sai usukeskus. nende tellimusi

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    Vana aeg: Idamaade tsivilisatsioonid

    VANAAEG: Idamaade muistsed tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon- selline ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö, välja on kujunenud ühiskonnaklassid ning tuntakse kirja. Kultuur- harimine, hoolitsemine. 4 suurt kultuur: soojad maad, jõgede ääres, viljakad maad. Mesopotaamia (Tigris, Eufrat 3000 eKr) kiilkiri, kuningas. Egiptus(Niilus, vaarao,piltkiri), India (Indus, Ganges,märgikiri),Hiina (Huanghe,Jangtse, hieroglüüfid) Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. Tekke põhjused - Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad ülesandeid

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Tsivilisatsioonide tekkimine

    kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura ­ harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama).

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    doc

    TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE

    kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama).

    Ühiskond
    thumbnail
    14
    doc

    Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

    · Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). d. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte jõgede viljakates orgudes. · Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) ­ u 3000 eKr. · Egiptus (Niilus) ­ u 3000 eKr. · India (Indus) ­ 2500 eKr. · Hiina (Huanghe) ­ 1600 eKr. · Peruu ­ u 1200 eKr. · Kesk-Ameerika ­ u 1200 eKr. 2. Kirja tekkimine a. Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on võrdne arvutamisoskus: · Oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda maksa ja kõik kirja panna. b

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    docx

    Ajalooallikad ja eesmärgid

    Rauast esemete valmistamine algas Lähis-Idas u. 1 300 a eKr. Põlluharimiseks soodsamad metallileiukohtadele lähemal paiknevad piirkonnad arenesid kiiremini. Tekkisid linnad. Tsivilisatsioonide sünd. Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond: põlluharimine ja karjakasvatamine, varanduslik kihistumine, riiklus, kiri, arenenud usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid jõgede äärde . 3. Egiptus 3.1 Geograafilised ja looduslikud olud. Egiptus paikneb Niiuse kesk- ja alamjooksul. Jagunes Alam- ja Ülem- Egiptuseks. Lõuna poole jäi Nuubia. Idast ja läänest piiravad Egiptust poolkõrbe- ja kõrbealad. Põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Rajati niisutussüsteemid. Geograafiline eraldatus kaitses välisvaenaste eest, kuid pidurdas suhtemist välismaaga. Ajaloo põhietapid. Tekkisid kaks

    Ajalugu
    thumbnail
    14
    docx

    Esiajalugu ja idamaad

    Kummalgi juhul pole sellest kõige varasemast perioodist jäänud pikki kirjalikke tekste. Varajase tsivilisatsiooni tunnused 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama).

    Ajalugu
    thumbnail
    13
    doc

    Esiajalugu, tsivilisatsiooni sünd

    · Eraomandi ja varandusesliku ebavõrdsuse teke. Varanduse kaitsmine. · Ühiskonna kihistumine. Rauaaeg (1300 eKr) · Hetiidid leiutavad raua toorsulatuse. · Kõrgkultuuride, tsivilisatsioonide kujunemisvõimalus. · Ees- Aasia ja Lähis- Ida: viljaka poolkuu piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsiooni Tsivilisatsioonide tekkimine : Primaarsed tsivilisatsioonid : 1. Mesopotaamia (3000 eKr) Eufrati ja Tigrise alamjooksul. KIILKIRI 2. Egiptus (3000 eKr) Niiluse ääres HIEROGLÜÜFID 3. India (2500 eKr) Induse kallastel 4. Kreeta (2000 eKr) Saar Vahemeres 5. Hiina (1600 eKr) Huang He jõe orus · Primaarne tsivilisatsioon erines sekundaarsest kirja (kirja oskuse), kihistatuse poolest. Sekundaarsed on tekkinud primaarsete eeskujul. · Tsivilisatsiooni tekke aluseks peetakse viljelusmajandust ning metalli töötlemis, sest nendeta oli

    Ajalugu




    Kommentaarid (8)

    katukas14 profiilipilt
    katukas14: Suht kasulik , kuid võiks Mesopotaamia kohta natuke rohkem olla :)
    17:50 19-10-2008
     profiilipilt
    : materjal polnud nii põhjalik kui lootsin
    19:32 16-11-2010
    mommik1 profiilipilt
    Külli Kelder: Kasulik, kui on vaja lühi üelvaadet.
    18:45 14-10-2008



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun