Muistne Egiptus ja Mesopotaamia (8)

Muistne Egiptus lk 17-28
Umbes 5000 a. eKr tekkisid esimesed asulad Niiluse ننres ning jنrk-jنrgult kujunesid vنlja kaks riiki: Alam- Egiptus ja ـlem-Egiptus, mis liideti umbes aastal 3000 eKr vaarao Menese poolt ühtseks riigiks pealinnaga Memphis . Umbes samal ajal tekkis ka egiptuse hieroglüüfkiri ning algas vase kasutamine. Muistse Egiptuse ajalugu jaguneb:

Vana riik (2650-2100 a. Ekr)

Egiptuse sisemise ühtsuse ja vaaraode vُimu kُrgaeg. Loodi suured püramiidid. Kujunesid vنlja Egiptuse tsivilisatsiooni olulisimad tunnused.

Keskmine riik (1950-1650 a. Ekr)

Tنhtsal kohal olid noomide asevalitsejad nomarhid. Nuubia allutati Egiptusele. Hنvis umbes 1650 a. eKr hüksoslaste sissetungi tagajنrjel.

Uus riik (1550-1075 a. Ekr)

Egiptuse vنlise vُimsuse hiilgeaeg . Alistati Süüria ja Palestiina . Egiptusest sai suurriik . Elukutselise preesterkonna tنhtsuse kasv.

Hilis-Egiptus (1075-525 a. Ekr)

Tihti vُimul vُُramaised valitsejad .
Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline:

Vaarao – oli piiramatu vُimuga valitseja, kelle isik ja vُim olid jumalikud ja keda samastati mitme jumalaga . Osales jumala ja ülempreestrina kُigil tنhtsamatel religioossetel pidustustel.

Kُrgem ametnikkond : *Vaarao sugulased *Nomarhide asevalitsejad * Preestrid -

Preestritel korraldav vُim templites, juhtivad preestrid valiti ülikute hulgast.*Kُrgemad vنepealikud

Kirjutajad ehk keskmise ja madalama astme ametnikud

Sُjavنgi – koosnes suures osas talupoegadest

Talupojad – harisid vaarao ehk riigi maad; tنitsid kindlaid kohustusi ja koormisi