Arvestuslik töö Eestimaa Muinasaja kohta (1)

ARVESTUSLIK  TÖÖ  EESTIMAA   MUINASAJA KOHTA  Ülesanne nr.1  Määra lause õigsus või väärus kirjutades õige lause ette + märgi ja ebaõige lause ette – 
märgi. Ebaõiged laused kirjuta ümber õigeteks!  1. Eesti territoorium asustati paleoliitikumi ajajärgul. – Eestis asustus puudus, oli jääaeg
2. Eesti vanim inimasustuse leid on Kunda Lammasmäelt. – Vanim teadaolev paik on Pulli asula 
3. Mesoliitikumis toimus meie aladele 3 erinevat sisserännet. +
4. Eesti keeles on tänaseni sõnu, mis pärinevad nn protoeurooplastelt. +
5. Kammkeraamika kultuur seostub soome-ugrilastega. +
6. Maaviljelus jõudis Eesti territooriumile nn venekirveste kultuuriga. +
7. Muinasaja lõpul kasutati kõikjal raua saamiseks peamiselt kohalikku maaki. +
8. Eestlaste esmamainimine seostatakse Tacituse kirjutises „aestide“ nimetamisega. +
9. Muinaseestlane pidas ennast üheks osaks loodusest ja uskus, et isegi kividel on oma hing. +
10. Muinaseestlane uskus, et kõik elusolendid omavad erilist väge, mida leidub eriti veres ja peas.  -  Muinaseestlane uskus, et kõik elusolendid omavad erilist väge, mida leidub juustes, hammastes, 
südames, küüntes kuid mida leidus ka teatud looduslikes objektides, paikades või taevas, samuti 
sõnades. 11. Eestlaste usundis puudusid nn suured jumalad. +
12. Ristisõdijad alustasid Eesti alade vallutamist aastal 1201. - Ristisõdijad alustasid Eesti alade  vallutamist aastal 1208. 13. Muistse vabadusvõitluse pöördepunktiks võib lugeda aastat 1215. +
14. Eestlased lõid muistses vabadusvõitluses puruks Rootsi kuninga väed. +
15. Vabadusvõitluses võideldi nii ordurüütlite kui Taani kuninga vägedega. +
16. Viimane lahing muistses vabadusvõitluses peeti Muhu linnuse all. +
17. Eestlaste nõrkuseks oli sidemete puudumine üksikute maakondade vahel. +
18. Vallutajate tugevuseks oli hea diplomaatika. + Ülesanne nr.2  Selgita järgmised mõisted:  Muinasaeg, maakond, linnus, kivikirstkalme, tarandkalme, kammkeraamika, venekirveskultuur,  ohvrikivi, Maarjamaa, Mõõgavendade Ordu.  Muinasaeg on aeg, mil kirjalikud allikad puuduvad. Infot selle aja kohta on võimalus saada vaid  muististe uurimise teel. Maakond on territooriumi haldusjaotuse üksus.  Linnus on kaitseehitis, kuhu varjuti vaenlaste kallaletungi korral.  Kivikirstkalme on ringikujuline maapealne kalmeehitus, mille keskele laoti kividest kirst ja sinna  asetati surnu. 


Tarandkalme on kivikalme, mille puhul rajati maapinnale ristkülikukujuliselt asetsevad suurematest  kividest laotud müürid ja nende vahele puistati põletatud surnukeha.  Kammkeraamika on soome-ugri hõimude savinõude valmistamise viis, mis jõudis Eestisse umbes  2500.a. eKr. Anuma välispind oli ilustatud lohukeste ja täkete ridadega, mida arvatakse tehtud olevat 
kammi meenutava riistaga. Venekirveskultuur 3.at algul jõudsid Eestisse uued indoeurooplaste hõimud, kes valmistasid paati  meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid. Ohvrikivi on looduslik pühapaik, mille pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt  õõnestatud 0,2-1 meetrise läbimõõduga lohud. Maarjamaa oli Liivimaa ja Eesti alade üldine nimetus, milles laskis käibele piiskop Albert. Mõõgavendade ordu on vaimulik rüütliordu. Ülesanne nr.3   Vasta järgmistele küsimustele?  1. Milliste rahvaste kokkusulandumise teel kujunesid meie esivanemad?  Soome-ugri, indoeurooplased 2. Kuidas olid muinaseestlased seotud viikingitega?  Umbes 600.aasta paiku muutusid olud rahutumaks, millele viitab aktiivne linnuste rajamine 
Eestis. Peamine oht tuli Skandinaaviast. Viikingid tegid sõjaretki Eestisse, kuid püsivalt siin 
kanda kinnitada ei suutnud. 1187.aastal vallutati Sigtuna saarlaste poolt. Rootsi viikingid tegid 
Saaremaale rüüsteretke ning kui saarlased seda märkasid, läksid nad viikingitele järgi ning 
põletasid Sigtuna maha. 3. Milline oli võiduristimise tõeline eesmärk?  Võiduristimise tõeline eesmärk oli külade juurde puuristide kui oma võimu sümbolite ning 
paganate alistamise märkide paigutamises. 4. Milliste riikide ja rahvastega võitlesid eestlased muistses vabadusvõitluses ja milliste  tulemustega? 
Muistses vabadusvõitluses võitlesid eestlased Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja 
Rootsiga. Vabadusvõitlus lõppes eestlastele muistse iseseisvuse kaotamisega. 5. Mida tähendab Dannebrog ja kuidas on see seotud eestlaste võitlusega?  Dannebrog on Taani Kuningriigi lipp, mis on üks maailma vanimaid riigilippe. Legendi kohaselt 
kukkus see lipp taevast alla 15.juunil 1219, kui Taani kuningas Valdemar II Võitja sõdis 
Tallinnas Lindanise linnuse lähedal eestlastega ja tänu sellele võitsid taanlased lahingu.  6. Mida oleks tulnud eestlastel ja ka teistel paganlikel rahvastel oma võitluses teha teisiti?  Nad oleksid pidanud rohkem tegema koostööd naaberrahvastega. Eestlastel tuli sõdida korraga 
mitme vaenlasega ning nad ei osanud ära kasutada ristisõdijate omavahelisi vastuolusi.  7. Millistest arheoloogilistest allikatest pärinevad meie teadmised muinasaja kohta?  Muinasaja kohta andmeid on kogutud etnograafia, lingvistika, antropoloogia ja muude ajaloo 
abiteaduste abil. 


8. Millistest kirjalikest allikatest pärinevad meie teadmised muinasaja kohta?  Eestlaste elu ja tegevuse kohta on ka kirjalike andmeid, mis dokumenteeriti kroonika näol  ristisõdijate poolt vallutussõdade ajal. Ülesanne nr.4  Loetle eestlaste lüüasaamise põhjused muistses vabadusvõitluses alustades kõige olulisema  põhjusega ja edasised järjestada samuti olulisuse alusel tähtsamast vähemtähtsatele liikudes. (min 6)   1. Eesti vallutati süstemaatiliste rüüsteretkedega, mis kestsid seni kuni murti eestlaste sõjaline  vastupanu ja kurnati nende majanduslik kandejõud.  2. Eestlastel polnud riik veel välja kujunenud ja sidemed üksikute maakondadega olid nõrgad.
3. Eestlaste sõjaväeline korraldus ja relvastus oli kohendanud üksikute sõjakäikude jaoks ning see ei  olnud piisav plaanipärase vallutuse vastu.  4. Eestlastel tuli korraga sõdida mitme vaenlasega ja nad ei osanud ristisõdijate omavahelisi  vastuolusi ära kasutada.  5. Vallutajate selja taga seisis Lääne-Euroopa mõjukaim jõud – Katolik kirik ja sõjaline ülekaal oli  vastaste poolel. 6. Vaenlastel oli parem ja täiuslikum relvastus ning neil oli lihtsam leida lisajõude.  Ülesanne nr.5  Nimeta ja selgita, mida näed piltidel !                                                           1.    Kivikirstkalme. Maapealne kalmeehitis.                


2. Pronksist ehtenõel 3. Väikeselohuline kultusekivi 4. Rauast mõõgatera  5. Ristisõdija 6. Ristisõdija 7. Eestlaste sõdalane 8. Eestlaste sõdalane  9. Amb  10. Kiviheitemasin 


Ülesanne nr.6  Kirjelda eestlaste elukorraldust, majanduslikku tegevust  ja vaimuelu andes eestlastest muinasaja  lõpul lühida, kuid piisavalt ülevaatliku kokkuvõtte.   Eesti oli juba ühtlaselt asustatud. Tihedam asustus oli Kesk-Eestis ja viljakamatel aladel.  Põlluharimine oli muinasaja lõpul tõsnud kõrgele järjele. Inimesed olid rahumeelsed, sõditi ainult 
välisvaenlaste vastu ja peaaegu kõik olid maaomanikud. Valitsemine ja huvid olid suguvõsapõhised. 
Tähtsamate suguvõsa liikmete vahel seast valiti välja pealikud, suguvõsad võitlesid omavahel ja 
saavutasid mõjuvõimu teiste üle. Oli varanduslik ebavõrdsus, ülikud elasid tihti küladest väljaspool 
paiknevates suurtaludes. Väga suure osa moodustasid vabad maaharijad. Põlluharimises kasutati 
kolmeviljasüsteemi. Karjakasvatus oli samuti oluline, vähenes kalapüügi ja küttimise osatähtsus. 
Mõnes kohas tegeleti ka mesindusega, mesi oli tollal ainus magusaine. Riided, tööriistad ja muud 
vajalikud esemed valmistati ise. Eestlased olid aktiivsed meresõitjad ning mereteede kaudu toimus ka
kaubandus. Tegeleti olulisel määral raua tootmisega kohalikust soomaagist ja selle töötlemisega. 
Relvaseppade toodangut turustati ka väljapoole Eestit. Toodi sisse pronksi, tina ja muid metalle, 
veini, soola, vürtse jne. Välja veeti kuivatatud kuid idanemisvõimelist teravilja, mesilasvaha ja 
karusnahku. Eestlaste usundist on vähe teada aga teadaolevalt kummardati erinevad loodusvaime. 
Usuti, et kõik elusolendid omavad erilist väge.

Document Outline

• Ülesanne nr.1