Rooma kunst (2)

KÄINA GÜMNAASIUM
Maria Paat
10. klass
Rooma kunst
Referaat
Juhendaja : Ingrid Rüütelmaa
Käina, 2008

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
ROOMA KUNST 4
ARHITEKTUUR 5
ROOMA MAALIKUNST 6
ROOMA KUNSTKÄSITÖÖ 7
ROOMA SKULPTUUR 7
UUENDUSED 7
KOKKUVÕTE 9

SISSEJUHATUS

Kunst on inimese põline kaaslane – kõik rahvad nii meie ajal kui kauges minevikuski on ikka püüdnud luua ilu enda ümber ning alati on kunstiteoseid imetletud ja nende loojaid austatud. Miski muu peale kunsti ei suuda nii hästi edasi anda maailma kogu selle rikkuses ja mitmekesisuses. Muistsetest aegadest ja ammu kadunud rahvastest teame just kunsti vahendusel. Tihedalt on kunst seotud ajaloo ning oma ajastu vaimse eluga.
Selles referaadis saab teada nii Rooma kunstist, arhitektuurist , skulptuurist ja paljust muust . Rooma kunst on muutnud paljusid maid, sest omal ajal arenesid roomlased väga kiiresti, ja nad võtsid vastu ka uuendusi , mis aitasid ka teiste maade arengule kaasa.

ROOMA KUNST

I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa-alasid laiendama naabrite arvel. Riigi südamik – praegune Itaalia – oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Roomlased olid väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Kuid tegelikult olid roomlased ennekõike ise poliitikud ja sõjamehed, kunstitegemine jäi rohkem muudest rahvastest pärit kunstnike hooleks. Kuid vaatamata sellele ehitasid nad väga palju, ja lõid hulgaliselt uusi kunstiteoseid. Roomlaste üks teeneid ajaloos on just kreeka kunstipärane säilitamine. Kuid kui algas suur rahvaste rändamine 3. – 5. sajandil, lagunes Rooma riik.
Itaallaste ja kreeklaste kõrval etendasid Itaalia varases ajaloos olulist rolli etruskid . Nende päritolu on tundmatu, kuid kindlasti ei kuulunud nad indoeurooplaste hulka. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed , suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Peamiseks allikaks etruskide kultuuri sealhulgas kunsti tundmaõppimiseks ongi nende hauad . Avatud ja uuritud on tuhandeid etruskide haudu. Neid on mitut tüüpi: kivisse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad kambriteks, kivist ehitatud majataolised hauakambrid , jne. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Nad tutvusid varakult ka kreeka kunstiga. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude nägudel- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride „arhailist“ naeratust. Väga osavalt olid etruskid pronksivalajad. Nad on loonud ka tuntud kujusid , näiteks see kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Reemust. Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda.
Kõige silmapaistvamad ehitusmälestised pärinevad meie ajaarvamise järgi esimestest sajanditest. Siis polnud Rooma enam vabariik, vaid teda valitsesid keisrid . Iga valitseja lasi ehitada oma auasjaks väljakuid, nn foorumeid ja avalikke hooneid . Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele hauakambreid, mida Halikarnassose hauakambri rajaja kuninga Mausolose nime järgi hakati nimetama mausoleumideks.

ARHITEKTUUR

Rooma arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile. Nendelt võtsid nad üle nii ehitistüübid, kui ehituskonstruktsioonid . Ehitistüüpidest võtsid roomlased kreeklastelt üle templid. Nagu Kreekas, nii on need Roomaski seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga, ehitiste paigutuses on aga olulisi erinevusi. Sambatüüpidest on eelistatumaid korintose sambad (mis on ka pildil) kui kõige toredamad. Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse ülesande – kanda ülal mingit ehitisosa. Nad muutusid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Väga peetakse lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonulise katusega. Templiarhitektuuris kujuneb kreeka arhitektuurist sõltumatult välja kuppelehitus - kupliga kaetud silindriline hoone. Ehitustehnikas paistsid roomlased silma oma tähelepanuväärsete insenerioskustega. Laiendades Kreekast pärinevaid kompositsioonilisi võtteid, võtsid roomlased talakonstruktsioonide kõrval kasutusele võlvkonstruktsiooni ja kaaristu .
Teistest Roomas levinud ehitistest on tuntuimad basiilikad, amfiteatrid, termid , akveduktid, triumfikaared ja - sambad, teedeehitus :
1) Basiilika algidee pärines samuti Kreekast. Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist.
2) Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi, kiskjate ajujahte, merelahinguid jm. vaatemänge.
3) Termid olid avalikud saunad, mis moodustasid kokku keerulise kompleksi, ühendades endas peale kümblusruumide ka sporditegemiseks vajalikke rajatisi, puhkealasid, söögisaale, raamatukogu.
4) Akvedukt kujutas endast lahtist vöi kaetud veejuhet, mis oli ehitatud sillataolise kaaristuna ning kandis üht või mitut, üksteise kohal asetasevat veekanalit. Torude kaudu suunati vesi avalikesse kaevudesse, termidesse, eramajadesse.
5) Triumfikaared olid võidukatele Rooma väejuhtidele püstitatud auväravad, mis püstitati vabalt seisva monumentaalse ehitisena ( 1 - 3 läbikäiku ) ja kaunistati asjaomast sündmust kujutavate või allegooriliste reljeefidega.
Tituse triumfikaar
6) Roomlased said kuulsaks oma avalike lõbustusasutuste poolest. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn . Tema suurim teater Colosseum (pildil) mahutas 50 000 pealtvaatajat. See oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater. Colosseumi välismüür oli veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas.

ROOMA MAALIKUNST

Maalikunsti näidised on suures osas hävinud. Portreemaalid olid enamasti tahvelmaalid, mis on kõik hävinud. Kuid portreed paistsid silma tõepärasusega. Eeskätt võib selle eelduseks pidada roomlaste austust esivanemate vastu. Rooma maalikunsti pakuvad hästi aastal 79 Vesuuvi tuha alla mattunud ülikute suvituslinna, Pompeji , väljakaevatud majad Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid
Väga tuntud on nn. “Poetessi portree”(mis on ka pildil).

ROOMA KUNSTKÄSITÖÖ

Kunstkäsitöös viljeldi 8.-4. saj. eKr keraamikat (must bucchero , punasefiguurilised vaasid ), kreeka mõju avaldus glüptikas, pronksmööblis, pronksist ja hõbedast tarbenõudes ning –riistades (küünlajalad, peeglid), mustas ja punases keraamikas . Umbes 1. saj. eKr levis Süüriast ja Egiptusest Rooma klaasi valmistamise kunst; eelistati kahelisklaasi. Rooma kunsti vahetu järglane on bütsantsi kunst.

ROOMA SKULPTUUR

Rooma skulptuur oli arhitektuuriga võrreldes vähem iseseisev. Kreekast rööviti ohtrasti skulptuure, tehti koopiaid , tegutsesid kreeka meistrid. Hellenite plastika mõju avaldus eriti figuurikäsitluses ja reljeefis. Portree- ja monumendikunstis aga lõid roomlased väga originaalseid ja kõrgtasemelisi taieseid.
Rooma skulptuuri huvitavamaid alaliike on võidusambad, mida püstitati suurte ja võidukate sõjakäikude jäädvustamiseks. Kivist sambasse raiuti spiraalidena üleskeerduv linditaoline reljeef, millel kujutati üksikasjalikult kõiki tähtsamaid sõja sündmusi.

UUENDUSED

Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud.
Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Koos sellega muutusid valitsevaks uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid .

KOKKUVÕTE

Rooma kunsti mälestistel on olnud suure tähtsus hilisemate ajastute kunsti jaoks. Neist on inspiratsiooni saanud renessansiaja kunstnikud , ja samuti on neist eeskuju leidunud klassitsistliku laadi harrastajad hiljemgi. Ma valisid selle referaadi teema, sest Rooma kunst on olnud alati huvitav, ja roomlased on ehitanud palju suuri ja võimsaid maju, mis alati inimestele meeldivad. Kuigi roomlased on väga palju võtnud üle teistelt rahvastelt, siis ikkagi on nad suutnud jääda omapäraseks ja teha palju neid iseloomustavaid skulptuure, maale ja hooneid.
9