Etruskid (1)

Etruskid -muistne roomlaste-eelne rahvas, pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste-eelsetest asukatest, etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Etruskid tegelesid maaharimise, metallitöötluse, meresõidu ja kaubandusega ning armastasid muusikat ja mänge, sealhulgas hasartmänge. Tugevasti mõjutasid etruske kreeklased : etruskid võtsid üle kreeka tähestiku ja austasid kreeklaste jumalaid.
Rooma linna tekkimine-Tiberi jõu alamjooksul, asub seitsmel künkal(Palatinuse künkal varem, hiljem ka teised künkad) ajajooksul koondus rahvas linnataolistesse asulatesse.
Kuningate aeg Roomas- Seitse kuningat, viimased kolm etruskid, orgu rajati turu ja koosoleku plats , Kapitooliumi künkale kindlus, templid, ühiskondlikud hooned, müür. Kuningas kinnitati rahvakoosolekul ja ta valitses koos senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja rooma ühiskonna põhijooned.
Varane rooma ühiskond-Talupojaühiskond, proletaarid-maata vaesed kodanikud, patrooni ja kliendi vahekord -vaesem andis end rikkama eestkoste ja kaitse alla. Proletaar andis maad ja kaitset, klient saatis sõjaretkedel ja kandi koormisi.
Patriitsid ja plebeid-suursuguste suguvõsade liikmed kellel olid kõik kodanikuõigused ja kodanikud kes jäid jõukuselt patriitsidele alla, paljud olid patriitside kliendid, enamus vaesed talupojad, võisid osaleda rahvakoosolekutel kuid riigiametisse ja senatisse ei pääsenud. Nende tisuhted olid pingelised . Rahvatribuunid-ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike seadusi kui need kahjustasid plebeide huve. Hiljem sai sellest kogu rooma riigi rahvakoosolek ning patriitsige ja plebeide erinevust pold. Kaheteistkümne tahvli seadus-pronktahvlil kirjas olevad esimesed rooma seadused, plebeid lasid kirja panna et vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt.
Rooma vabariik-kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomakodanikud seaduse ees võrdsed, tegelt siiski aristokraatlik, riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud - magistraadid ja vanemate nõukogu-senat. Sinna pääsesid aint need kes olid piisavalt jõukad-nobliteet. Rahvakoosolekud võimaldasid lihtrahval riigiasjades osaleda.
Keisririik- roomast sai vahemeremaid hõlmav suurriik , sõjavägi koosnes palgasõduritest kes sõltusid rohkem nende pealikust kui rahvakoosolekust ja senatist. Alagasid kodusõdad, võimu haaras Augustus kes tegi sellele lõpu ja kehtestas ainuvõimu. Riigijuhtimine koondus valitsejate kätte, senatist sai valitseja nõuandja ja viisid ellu keisri otsuseid.
Itaalia ja provintsid - roomlased ei surunud rahvastele ühesuguseid alitusmistingimusi peale vaid tehid igaühega eraldi kokkuleppe, et vältida võidetud rahvaste ülestõusu. Itaalia enamik linnu ja rahvaid olid rooma liitlased, nad pidid andma sõjajõud ja osa maast rooma käsutusse. Osa linnu sai munitsiipiumi staatuse e elanikud said rooma kodakindsuse ja linn säilitas kohaliku omavalitsuse. Provintsid said keisririigi ajal raamoa võimust kasu, tagati sisekord ja saadi kaitset välisvaenlaste eest.
Armee -algselt kodanikest ja liitlastest koosnev sõjavägi asendus elukutselistest palgasõduritest, ülesehitus, relvastus, võitlustaktika jäi samaks. Roomlased olid head kindluse piirajad, kasutasid katapulte, müürilõhkujaid, piiramistorne. Kujunes piirikaitsevöönd.
Rooma linn- vahemeremaade suurim linn, elanike arv oli ligi 1 mln, elanike varanduslik ja ühiskondlik seisund oli väga erinev, sisserännanud, üldine kõnekeel oli ladinakeel , keisririigi ajal hakati linna sihipärasemalt ehitama, ehitati hipodroome, amfiteatreid, templeid, triumfikaari, obeliske. Kujunes välja kanalisatsiooni süsteem, avalikest saunadest- termidest -kujunesid puhkeasutused. Ehitati korruselamuid vaesemate jaoks.
Ehituskunst-väga arenenud, rajati kivist sildu, teid, monumentaalseid veejuhtmeid(akvedukte), linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon, majades põrandaalused küttesüsteemid. Peamiselt kasutati tellist, kaeti marmoriga, lubjamördi abil saadi teha võlve, kaari, kupleid. Interjööri kaunistas sambad ja poolsambad.
Traditsioon ja võõrmõjud-loodi ajalooteemalisi eeposeid. teatris, kõnekunstis, ajalookirjutistes võeti eeskuju kreekast. Kujundati järkjärgult oma originaalne kirjandus. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga etruskildelt.
Jumalad-roomlased austasid loodusjõude ja vaime, usuti et igal esemel ja elusolendil on oma hing ja jõud ( nuumen), igal majal oli oma kaitsevaim, laarid, nende kujud seisid pühitsetud nurgas . Maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Tähtsad ka inimesekujulised jumalad, peajumal -jupiter, merejumal -neptunus, ilujumal-venus.
Riik ja religioon-jumalate austamine, pühamud riigi kontrolli all, preestrid olid ka riigiametnikud, preestrid jagunesid ül järgi kolleegiumidesse. Augustuse ajal hakati keistrit jumalana austama,
Haridus - lastekasvatus oli perekonna ül, ja see sõltus perek rikkusest ja ühiskonndlikust positsioonist. Praktiline, poistepuhul ka sõjaline suunitlus . Hakati pöörama tähelepanu ka vaimsele haridusele. Lapsed saadeti kooli kirjatarkust õppima, rikkamad võtsid koduõpetaja,
Teater-kreeka mõjud, näitlejate positsioon oli madal, ning nende seas oli isegi orje, alguses olid aint mehed, hiljem ka mõned naised naerutati ja lõbustati rahvast, ei käsitletud tõsiseid probleem, kajastati igapäeva elu.
Ristiusu sünd-juutidel oli monoteism ning rooma jättis neile religioosse vabaduse. Juutidele aga ei meeldinud rooma ülemvõim, ning nad ootasid taaveti soost messiast kes toob rahu ja hiilguse. Jeesuse (jutlustaja ja imetegija) õpetus põhines messia ootusele. Taevariiki said aint need, kes tema sõnumit usuvad, ütlevad lahti isekusest, armastavad ligimesi, usuvad jumalariigi saabumisse.jumalariik oli eeskätt avatud viletsaile ja põlatuile. Jeesus läks vastuollu juudi preeterkonnaga ja roomavõimudega, kardeti et ta võib tekitada rahvarahutusi. Jeesus arreteeriti ja mõisteti surma. Tema pooldajad uskusid et kolmandal päeval pärast hukkamist tõusis ta ülesse. Juurdlus suk et jeesus oligi messias e kristus, teda peeti jumala pojaks kes tuli maapeale jumalariigi saabumist ettevalmistama.
Kristluse levik- kristlus tekkis juutide seas, ning see hakkas levima ka teistesse rooma impeeriumi teistesse riikidesse, need kes jeesusesse kui ka kristlusesse uskusid, nim kristlastex. Kristlust levitasid usukuulutajad e apostlid . Peetrus oli jeesuse jünger juba jeesuse eluajal, temast sai esimene rooma piiskopp . Paulus oli mõjukaim usulevitaja, sai palju pooldajaid.
Kristlased ja rooma riik-teiste jumalate sustuse avaldamise keeld tekitas kristlaste vastu umbusku, keisritele austuse mitte avaldamisest võis näha märki allumatusest, ning seetõttu oli roomas kristlus keelatud.
Riik ja ristiusk -kristluse leagiseerimise ajaks oli juba kuj.kristlaste org- kirik , kuna kirik hõlmas kogu kristlaskonda nim seda katoliiklikuks. Eesotsas oli piiskopp, temale alluvat piirkonda nim diötseesix, 5 piiskoppkonda: jeruusalemm , aleksandria, antiookia , rooma, konstatinoopol . Tähtsamaid küsimusi arutati sinoditel. Kirik muutus tähtsamaid org rooma riigis, ta hoolitses vaeste ja haigete eest, korraldas kooliharidust, mõistsid kohut .
Kloostrite teke-et taevariiki saada pidi oma keha eest täiuslikult hoolitseda: maha suruda oma himusi ja tarvidusi. Paljud asusid äärealadele elama, et pühenduda täielikult usule , neid nim eremiitideks v munkadeks, aja jooxul tekkisid nende kogukonnad- kloostrid . Seal elati kindlaks määratud eeskirjade järgi.
Rooma riik ja germaanlased -neid hakati värbama aina rohkem sõjaväkke, sest elanikud püüdsid sõjaväe kohustusest mööda hiilida. Osa germaane sai väepealikuks, ohvitserideks ning isegi kõrgemasse juhtkonda. Rahvasterändamise ajal tungis germaanivägi keisririigi aladele ja nõudsid tunnistada neid rooma liitlasteks, germaanlaste osatähtsus aina kasvas ning 476a keiser kukutati .
Linnade allakäik-linnaelanike arv vähened, kaubanndus kaotas oma tähtsust, rikkamad eelistasid maamõisaid linnale , nõrgenesid sidemed piirkondade vahel.