Heaoluriik ja kodanikuühiskond Riigi ülesanne on pehmendada turumajanduse poolt põhjustatud ebavõrdsust ühiskonnas->sotsiaalne turumajandus. Tänapäeval on vasak- ja parempoolsus lähenenud: Rõhutatakse aktiivse kodaniku ideaali Suhtumises heaoluriiki on liberaalid nõustunud selle vajadusega, samas püütakse turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele Uus vasakpoolsus ehk nn kolmas tee leiab, et heaoluriik peaks olema paindlikum ja konkurentsivõimelisem ning nõudma indiviidilt suuremat panust. Erinevused on säilinud suhtumises võrdusesse. Uusparempoolsed leiavad, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus. Uusvasakpoolsed leiavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks hariduse, kontrollima palgapoliitikat.
Kui kõik on nii selge, siis milleks oleme nõnda kaua käed rüpes passinud, et UV kiirgus läbi osooniaukude meid küpsetab nagu ühekordne grill saslõkitükke. Üks inimene ei suuda oma käitumisega maailma muuta, kuid kuna enamik inimesi on massist mõjutatavad siis on vaja vaid lihtsalt lüket, et käivitada lumepalli effekt, mis tipneks ökoloogilise olukorra paranemisega. Kõige lihtsam viis anda oma panus oleks prügi sorteerimine, mis ei nõua indiviidilt ülemäära suurt energiakulu ega vaeva. Õnneks on selline käitumismall jõudnud enamike inimeste ajju sööbida vähemasti Eestis. Ka taaskasutus on võimalik variant säästa loodust kuhjuvast prügist ning prügimägedel tekkivatest gaasidest, mille tagajärjel suureneb kasvuhooneeffekt. Lihtsad asjad, mis aitavad hoida me linnu muutumast Napoliks. Aasta tagasi hulgaliselt meediakajastust saanud prügiuputus Napolis avas paljude silmad ja aitas rohelise mõtteviisi levimisele kaasa
omakasupüüdlikkus ning kindlameelsus ei tee sugugi paha. Tänapäeval avaldab ühiskond rahvale suurt survet olla edukas, seetõttu leidub üha enam inimesi, kes on valmis ennast proovile panema. Tagajärg võib olla põrumine, mis paneb suurema osa oma eesmärkidest loobuma. Proovikive, mida ületada, tekib aina juurde ning näib, et neil ei ole algust ega lõppu. Probleemitulva seljatamine eeldab arukust ja ettenägelikkust rahva valitud esindajatelt ning veelgi enam indiviidilt endilt. Mida on siis ühele edukaks pürgivale isikule õieti vaja? Suurimaks väärtuseks peetakse alatihti sotsiaalset intelligentsust, mida määratletakse kui üldist vaimset võimekust. See paneb inimaju teiste, ümbritsevate ajudega teatavas rütmis koos tegutsema ja keha tootma hormoone, mis vastavalt suhte olemusele võivad toimida kas vitamiini või mürgina. Iseenesest pole sotsiaalse intelligentsuse kontseptis midagi uut selle sõnastas juba möödunud sajandi 20
täita oma ühiskondlikke funktsioone, eristab teda ümbritsevast keskkonnast, aitab tal tunnetada end ühtse tervikuna, tegutseda tal vastavalt oma vaadetele ja veendumustele, moraalinõuetele ja hinnangutele, teadlikult püstitatud eesmärkidele ja vastuvõetud otsustele. Isiksuse aktiivsus enda arendamisel - õppija muutub tegutsevast inimesest uurivaks ja tähelepanekuid tegevaks ning intuitiivsest tajujast arusaajaks ja analüüsijaks. Oma arengus pidev osalemine eeldab indiviidilt iseseisvat mõtlemist, teadlike valikute ja otsuste langetamist ning aktiivset uute teadmiste loomist. (Suutlikud elukestvalt arenema ja oma arenguprotsessi juhtima on ainult subjektina toimivad indiviidid). Isiksuse tunnused – süsteemsuse ning terviklikkuse määrab eneseteadvus, mis on psüühiliste protsesside kompleks, mille abil inimene teadvustab ennast tegevuse subjektina. Isiksus on indiviidi sotsiaalne kvaliteet, mis väljendub inimestevahelises suhtlemises ja võimaldab
Ühisknd peab tagama kõigile võimaluse saada haridust, arstiabi, omandada elukutse ja leida töö. Majanduses pooldavad segamajandust. Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Uusvasakpoolsus leiab, et heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga. Erakonnad tänapäeva poliitikas: Erakondade funktsioonid: koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve, propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Erakondade kohanemine ühiskonna arenguga 20.sajandil: 1950.-1960. aastate erakondi hakati nimetama massiparteideks. Parteid jagunesid äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas selgesti tolle perioodi suhteliselt selgepiirilisele klassijaotusele
nõustuvad selle möödapääsmatusega. Samas püüavad nad laiendada turumajanduse põhimõtteid (konkurents, valikuvabadus, kuluefektiivsus) ka sotsiaalteenustele. Uusparempoolset poliitikat illustreerivad suurepäraselt Margareth Thatcheri reformid 1980.-1990. aastaist. Uusvasakpoolsus, mida tuntakse ka kolmanda teena, leiab samuti, et heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Avalik sektor pole enam ainus, mis vastutab rahva heaolu eest, heaolu tuleb tagada koostöös era ja kolmanda sektoriga. Erinevused vasak ja parempoolsete vahel on kõige selgemalt säilinud suhtumises võrdsusesse. Uusparempoolsed on selles osas üpris karmil seisukohal, väites, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus. Usuvasakpoosed aga väidavad, et riik peab looma töökohti, tegema
Sotsiaaldemokraatia võrdsus, võrdsed võimalused kõigile, ühiskond peab tagama hariduse, arstiabi. Valitsus reguleerib majandus maksusüsteemi abil, suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Igale inimesele tagatakse väärikas elatustase. Kõigil on õigus tasuta meditsiini- ja haridusteenustele. Kõigil on õigus taotleda abirahasid. Uusvasakpoolsus heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks, nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks hariduse, kontrollima palgapoliitikat. Töö leidmine on ka riigi mure. Baasideoloogia SOTSIAALDEMOKRA KONSERVATISM LIBERALISM ATIA Sots. hüve Kõigile Palka teeninutele, Ainult vaestele jagamise printsiip arvestades palga suurust, staazi
Kodakondsus on inimese seisund poliitika subjektina – nii rahvana kõrgeimat riigivõimu teostades kui ka üksikisikuna õigusi ja vabadusi kasutades. Suurema osa ajaloost on inimesed olnud pigem valitseja väheste õigustega alamad kui kodanikud. Kodanikeriik kujunes Lääne-Euroopas välja 18.-19. sajandil. Kaks põhilist vaadet riigi ja kodanike suhtele on vabariiklik ja liberaalne traditsioon. Vabariiklik (sügav) kodakondsus eeldab indiviidilt positiivset aktiivsust, liberaalne (õhuke) ei pea seda obligatoorseks ning väärtustab rohkem indiviidi vabadusi ja õigusi.“ Viimatinimetatud teoses esitatakse üldistatult riigi 5 tunnusjoont, mis on järgmised: 1. Riik on sidus kogum konkreetsel maa-alal tervikliku avaliku korra loomisele suunatud võimuinstitutsioone (riigiaparaat). 2. Riigiaparaadi ülesanne on saavutada kollektiivselt siduvad ja järgitavad (täidetavad) otsused. 3
Suuremal või väiksemal määral on kõikide klientide soovideks olla teretulnud, saada toodet/teenust õigeaegselt, tunda ennast mugavalt ja turvaliselt, olla mõistetav, saada abi ja toetust, tunda end tähtsana, olla äratutud ja meeldejääv ning olla lugupeetud, tähele pandud ja väärt viisakat ning sallivat käitumist. Klienditeenidaja peab olema suuteline ka seda kõike pakkuma. Inimestevaheline suhtlus seisneb selles, et mingi sõnum tuleb anda edasi ühelt indiviidilt teisele, n-ö saatjalt vastuvõtjale. Väga tähtis on osata kasutada klienditeeninduse suhtlusvahendeid, milleks on nii personaalsed suhtlusvahendid kui ka teenindussuhtluse abivahendid. Personaalsed suhtlusvahendid jagunevad verbaalseteks (suulised) ja mitteverbaalseteks (kehakeel). Suulisel suhtlemisel on tähtsad kontakti loomine, vestluse arendamine, informatsiooni andmine, küsimustele vastamine ja õigete küsimuste esitamine, pauside
Tervist on aga aastate jooksul defineeritud enam kui paarisajal erineval viisil. Isegi vaid põgus tutvumine tervist käsitleva kirjandusega teeb selgeks, et tervist mõistetakse väga mitmeti ning et tervise erinevaid kontseptsioone on hulgaliselt. Üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et tervist võib mõista nii personaalse väärtusena kui sotsiaalse väärtusena. Teiseks pohjuseks võib aga olla poliitiline aspekt tervis nõuab igalt indiviidilt ja riigilt suuri finantsressursse. Sellest tulenebki arusaam, et nii kuidas me tervist mõistame, nõnda me sellesse ka investeerime (Rootman ja Raeburn, 1994). Tervist võib indiviidi tasandil defineerida kui heaolu ning kaebuste ja haigussumptomite puudumist. Calnan (1987) uuris tavakäibel olevaid tervise erinevaid tõlgendusi ning leidis, et enamik inimesi kasutabki tervise terminit ainult seoses haigestumise ning haiguse kontseptsiooniga
liikuvusmustrite seletamiseks. Mudeli järgi saame hinnanguliselt määrata kahe regiooni ruumilise suhtluse hulga matemaatiliselt. Mudelit kasutati kõikvõimalike liikumiste seletamiseks, olgu need siis migratsioon, liiklus, telefonivestlused või kaupade liikumised. Nagu selgub, ei suuda antud meetod kuidagi seletada, mis parasjagu motiveerib konkreetset indiviidi migreeruma, telefoniga vestlema, liiklema või kaupu ostma. Selle teooriaga on indiviidilt jällegi võetud vabadus otsustada oma käitumise üle. Populatsiooni üldistatakse mingisuguse üldise tõenäosusmustri abil, mis omakorda on jämedalt tuletatud Newtoni 1687. aastal kirjapandud universaalsest gravitatsiooniseadusest. 4 Seega seadust, mis pandi algselt kirja, et seletada kaugete taevakehade liikumise käitumist universumis kasutati terve hulga sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste tegevusalade jaoks,
organisatsiooni strateegiat selgelt välja tuua ja muuta selle konkreetseks tegevuseks ning annaks organisatsiooni seisundist ja tulevikust tervikliku pildi. Seejuures väidetakse, et 8 Z TEOORIA juhtimis- ja mõõtmismudelite areng on kasumilt väärtustele ja klientidele, funktsioonidelt protsessile ning indiviidilt meeskonnale. (Lipe, 2000: 2) 2.5 Olukorrateooria Selle teadussuuna keskseks (ja lähte)punktiks on situatsioon, st teatud välis- ja sisemõjurite kogum, mis antud hetkel organisatsiooni ja selle juhtimist tugevasti mõjutab. Seda mõju arvesse võttes peab juht organisatsiooni probleemide lahendamiseks kasutusele võtma kõige efektiivsemad vahendid. Situatsiooni tähtsuse rõhutamisega aitab situatsiooniline lähenemine
TASANDIL 2.1. Liberaaldemokraatia Liberaalne demokraatia taotleb just indiviidi vabadust ja õigusi ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele. Liberaalide jaoks tähendab demokraatia eelkõige enamuse reeglite piiravat mõju. Seepärast rõhutavad liberaalid, et reeglite / seaduste põhiline eesmärk seisneb indiviidi enda vabaduse ja õiguste kaitses. Sellest aga tuleneb, et enamuse reegleid endid tuleb piirata, et need ei rööviks indiviidilt tema põhilisi tsiviilõigusi - õigust vabalt rääkida ja palvetada, õigust olla avalikus ametiteenistuses, õigust omandusele jne. Liberaaldemokraatide jaoks on indiviidi vabadus ja parteide poliitiline konkurentsivõime õiges suhtes neil oleva varanduse ja rahaga ning mingit ümberjaotamist või reguleerimist riigi poolt ei vajata, või kui, siis vaid minimaalsel määral (http://www.hot.ee). 2.2. Sotsiaaldemokraatia
Tervist on aga aastate jooksul defineeritud enam kui paarisajal erineval viisil. Isegi vaid põgus tutvumine tervist käsitleva kirjandusega teeb selgeks, et tervist mõistetakse väga mitmeti ning et tervise erinevaid kontseptsioone on hulgaliselt. Üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et tervist võib mõista nii personaalse väärtusena kui sotsiaalse väärtusena. Teiseks pohjuseks võib aga olla poliitiline aspekt tervis nõuab igalt indiviidilt ja riigilt suuri finantsressursse. Sellest tulenebki arusaam, et nii kuidas me tervist mõistame, nõnda me sellesse ka investeerime. Tervist võib indiviidi tasandil defineerida kui heaolu ning kaebuste ja haigussumptomite puudumist. Calnan (1987) uuris tavakäibel olevaid tervise erinevaid tõlgendusi ning leidis, et enamik inimesi kasutabki tervise terminit ainult seoses haigestumise ning haiguse kontseptsiooniga
Viimane omakorda tuleneb isikliku kasu motiivist edendada oma huve. Sellega aga utilitaristid Durkheimi järgi jätsid kahe silma vahele sotsiaalsete reeglite üldisema konteksti, mis toimib indiviidide tegevust piirava faktorina. Seega ei saa igas olukorras rääkida indiviidi vabast tahtest ja piirangute puudumisest käitumisotsuseid tehes. Trade ühiskonnateooria toetas seisukohata, et ühiskond on imiteeriva käitumise tulemus, mille allikaks on sotsiaalsed faktid ja mis kandub üle indiviidilt indiviidile ning ta ei nõustunud Durkheimi väitega, et sotsiaalne reaalsus asub väljaspool indiviidi. Talle jäi arusaamatuks, et kui eemaldada indiviidid, siis kuidas saaks veel järele jääda ühiskond, kuna viimane polnud Trade järgi muud kui indiviidid ja nende teod ning mõtted (individual acts and minds). Seega oleks Trade järgi välistatud ka sotsioloogia kui eraldiseisev uurimisdistsipliin, mida Durkheim oma raamatuga The
2 DEMOKRAATIA LIIGID 2.1 Liberaalne demokraatia Liberaalne demokraatia taotleb just indiviidi vabadust ja õigusi ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele. Liberaalide jaoks tähendab demokraatia eelkõige enamuse reeglite (the rule by the majority) piiravat mõju. Seepärast rõhutavad liberaalid, et reeglite / seaduste põhiline eesmärk seisneb indiviidi enda vabaduse ja õiguste kaitses. Sellest aga tuleneb, et enamuse reegleid endid tuleb piirata, et need ei rööviks indiviidilt tema põhilisi tsiviilõigusi - õigust vabalt rääkida ja palvetada, õigust olla avalikus ametiteenistuses, õigust omandusele jne. Liberaaldemokraatide jaoks on indiviidi vabadus ja parteide poliitiline konkurentsivõime õiges suhtes neil oleva varanduse ja rahaga ning mingit ümberjaotamist või reguleerimist riigi poolt ei vajata, või kui, siis vaid minimaalsel määral. (Rinne, 2013) 2.2 Sotsiaaldemokraatia
mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. Mõjuvõim jaguneb: Ametlik mõjuvõim kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem. Mitteametlik mõjuvõim tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi, nagu meeldivus ja empaatia. Mõjuvõimu allikad: Positsioonist tulenevad tasu, karistus, sundus. Isiksusest tulenevad asjatundlikkus, karismaatilisus. 34. Grupis otsustamise meetodid E.Shein'i järgi Otsustamine vastutuse puudumisel Otsustamine võimu omava inimese reeglite järgi Vähemuse otsustamine Otsustamine enamuse reeglite järgi Otsustamine konsensuse põhimõttel Otsustamine täieliku nõustumise põhimõttel 35
vastutab, kontrollimise viis ja tähtaeg. 28. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Inimeste võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. See jaguneb ametlikuks mõjuvõimuks ja mitteametlikuks mõjuvõimuks. Ametlik kaasneb ametlik positsioon, mille määrab kõrgemal seiseb isik või mingi sotsiaalne süsteem Mitteametlik tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldiv, empaatia) 29. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage näide. Positsioonist tulenev võim tasu, karistus ja sundus Isiksusest tulenev võim asjatundlikkus ja karismaatilisus 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Otsustamisõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus, juht peab tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 31
vastutab, kontrollimise viis ja tähtaeg. 28. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Inimeste võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. See jaguneb ametlikuks mõjuvõimuks ja mitteametlikuks mõjuvõimuks. Ametlik kaasneb ametlik positsioon, mille määrab kõrgemal seiseb isik või mingi sotsiaalne süsteem Mitteametlik tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldiv, empaatia) 29. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage näide. Positsioonist tulenev võim tasu, karistus ja sundus Isiksusest tulenev võim asjatundlikkus ja karismaatilisus 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Otsustamisõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus, juht peab tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 31
SÜSTEEMIDE TASANDIL 3.1 Liberaaldemokraatia Liberaalne demokraatia taotleb just indiviidi vabadust ja õigusi ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele. Liberaalide jaoks tähendab demokraatia eelkõige enamuse reeglite piiravat mõju. Seepärast rõhutavad liberaalid, et reeglite / seaduste põhiline eesmärk seisneb indiviidi enda vabaduse ja õiguste kaitses. Sellest aga tuleneb, et enamuse reegleid endid tuleb piirata, et need ei rööviks indiviidilt tema põhilisi tsiviilõigusi - õigust vabalt rääkida ja palvetada, õigust olla avalikus ametiteenistuses, õigust omandusele jne. Liberaaldemokraatide jaoks on indiviidi vabadus ja parteide poliitiline konkurentsivõime õiges suhtes neil oleva varanduse ja rahaga ning mingit ümberjaotamist või reguleerimist riigi poolt ei vajata, või kui, siis vaid minimaalsel määral (http://www.hot.ee). 3.2 Sotsiaaldemokraatia
mikroobitüvesid eesmärgiga soodustada loodusliku mikroobipopulatsiooni aktiivsust? a) Biostimulatsioon b) Bioventilatsioon c) Biosensibilisatsioon d) Bioaugmentatsioon 14. Teatud organite funktsiooni osaliseks taastamiseks rakendatakse tulevikus järjest enam eukarüoodi rakkude kapseldamist ning manustamist kas oraalsete või implanteeritavate mikrokapslitena. Kui sellel eesmärgil kasutatakse: a) Allogeenseid rakke, siis on tegemist samalt indiviidilt pärit rakkudega; b) Ksenogeenseid rakke, siis on tegemist teiselt liigilt pärit rakkudega. 15. Kuidas luua selliseid transgeenseid taimi, et meie poolt sisestatud tunnus ei kanduks taimede paljunemisel õietolmuga edasi? a) Sisestada meid huvitav transgeen plastiidide genoomi b) Kasutada geeni sisenemise kontrolliks rohelise fluorestseeruva valgu (Green Fluorescent Protein- GFP) geeni
räägitakse, siis lähevad asjad hullemaks. Näivkonflikt on vastuolu, mis vähemalt ühe indiviidi arvates on olemas, kuid mida tegelikult pole. Esineb juhtumeid, mille korral indiviid omistab teisele mingeid varjatud motiive ja hakkab seetõttu teist vihkama. Näivkonfliktide (kui tegelikult olematute vastuolude) puhul on tähtis teada, et need võivad üle kasvada tegelikeks vastuoludeks. Väärtuskonfliktid tekivad siis, kui üks pool (indiviid või grupp) nõuab teiselt poolelt (indiviidilt või grupilt), et too (nood) oma väärtusi muudaks. Iga inimese "peas" omavad väärtused erinevaid positsioone ja on hierarhias. Rokeach (1973) jagab väärtusi kaheks: üldised rahu, õnn, vabadus, elutarkus jms. ning eesmärgile suunatud (näitavad kuidas tulemuseni jõuda) - töökus, õppimine, ausus. Väärtustüübid: - majanduslik-praktiline; - intellektuaal (mõtleja); - võimu hindav; - esteet; - suhete tähtsustaja; - religioosne.
lihtsustamist ja hõlmavaks muutmist. 10. Tajukujundi tasakaalustamine (Balancing the perceived shape) - eeldab teises isikus seletamatu ja vasturääkiva sellist tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik. Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute reduseerimist kõrval vastuolude silumist. 11. Roll (role) - ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviis, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. 12. Rolliootus (the role of expectations?) kujutab endast kindlakujulise tegutsemise ja käitumise ootusi, mida rolli täitjale esitavad teised. Osa rolliootusi on sõnastatud käitumisnõudeis ja etiketis. Teine osa ootustest põhineb üldtunnustatud kirjutamata reeglitel. Ametirollid on osaliselt fikseeritud ametijuhendites. Grupisisesed ootused tekivad sageli harjumusest kedagi just säärases osas näha. Rolliootuste kandjad eeldavad ja loevad
*Säilita kontroll läbirääkimiste üle *Läbirääkimiste lõpetamine *Alati saab paremini 60. Kuidas valmistuda läbirääkimisteks? Läbirääkimiste strateegia ja taktika ettevalmistamine 61. Mida tähendavad sotsiaalsed normid ja reeglid? 62. Mida tähendavad sotsiaalsed rollid? Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist. 63. Mida tähendab rollidevaheline konflikt? Selged rollid kujunevad peale tööalaste rollide ka perekonnas ja sõpruskonnas. Kui need rollid esitavad inimesele vastuolulisi nõudmisi, tekib rollikonflikt. 64. Mis on eneseavamine? enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine 65. Mis on Johari aken? *Avatud ruut... sina tead ja ka teised teavad*Pime ruut... sina ei tea, kuid teised teavad*Varjatud ruut..
psühholoogiliste kaitsemehhanismide tõttu takistatud. Isikutaju abimehhanismidena kirjeldatud tunnetusvahendid annavad teise inimese kohta teavet enamasti verbaliseerimatul kujul. Sinna kuulub ka nn 'keha keel'. Isikutaju juures tuleb arvesse võtta ka esmamulje efekti, korduvtaju, võõristusefekti ja lahkumismulje efekti. Rollid Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Rollid peegeldavad indiviidi tasandil norme ja võimusuhteid. Teatud tegevuse eest vastutavalt või teatud positsioonil olevalt isikult oodatakse positsioonikohast käitumist. Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist. Vähese eneseusaldusega inimesed varjuvad tihti rollide taha. Rolliootuste kammitsev mõju ilmneb näiteks traditsioonilistes soorollides, mille kohaselt naine pidi piirduma koduse tegevusega. Iga inimene täidab korraga paljusid rolle
peaeesmärgist lähtuvate otsuste tegemiseks rikkaliku mõõdikute süsteemi. Paika on vaja panna õige ja tasakaalustatud mõõdikute süsteem, mis aitaks organisatsiooni strateegiat selgelt välja tuua ja muuta selle konkreetseks tegevuseks ning annaks organisatsiooni seisundist ja tulevikust tervikliku pildi. Seejuures väidetakse, et juhtimis- ja mõõtmismudelite areng on kasumilt väärtustele ja klientidele, funktsioonidelt protsessile ning indiviidilt meeskonnale. (Lipe, 2000: 2) BSC eesmärkideks on tagada organisatsiooni majandusalane edukus, juhtida tõhusalt muudatusi, hinnata allüksuste ja töötajate edukust ning rakendada nende hüvitamiseks sobivat ja motiveerivat hüvitussüsteemi. Oma olemuselt on BSC suhteliselt keeruline süsteem, mistõttu selle rakendamine on aeganõudev ja kulukas. Seetõttu on hakatud seda mudelit lihtsustama, vähendades eelkõige selles kasutatavate näitajate arvu.
*Ollakse ausad.*Ei segata isiklikku elu sellese*Lahatakse konflikti mõlemat poolt kuulates. 48. Mis on oluline läbirääkimiste pidamisel?*Analüüsi olukorda *Valmistu läbirääkimisteks *Planeeri ja organiseeri*Säilita kontroll läbirääkimiste üle*Läbirääkimiste lõpetamine *Alati saab paremini 49. Mida tähendavad sotsiaalsed rollid?Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist. 50. Mida tähendab rollidevaheline konflikt?Selged rollid kujunevad peale tööalaste rollide ka perekonnas ja sõpruskonnas. Kui need rollid esitavad inimesele vastuolulisi nõudmisi, tekib rollikonflikt. 51. Mis on eneseavamine?enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine 52. Mis on Johari aken?*Avatud ruut - sina tead ja ka teised teavad*Pime ruut - sina ei tea, kuid teised teavad*Varjatud ruut
Suhetega seotud rollid grupi alalhoidmisega seotud rolled, toetavad sotsiaalseid suhteid grupi liikmete vahel. Enesele suunatud rollid toetavad isiklikke eesmärke, ei pruugi kokku langeda grupi eesmärkidega. Seetõttu nad "kulutavad gruppi". Rollid rühmas- rühmaliikmete võetud rollid mõjutavad oluliselt rühma arengut ja ühtsust Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Rollid peegeldavad indiviidi tasandil norme ja võimusuhteid. Teatud tegevuse eest vastutavalt või teatud positsioonil olevalt isikult oodatakse positsioonikohast käitumist. Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist. 27. Otsustamine grupis Otsustamine grupis võtmeküsimus: kuidas tehakse ühiseid otsuseid? otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel
Materiaalse kultuuri mõtestamisel tuleb kasutada ühiskonnateaduse meetodeid. Mingi tasemeni on materiaalset kultuuri uurida lihtsalt objektina, kuid mõtestada neid asju niiviisi ei saa. Loomade ja inimeste loodud ainelise kultuuri erinevuseks on ainelise kultuuri edasi arenemine ning levimine. Vaadates loomade loodud objekte, siis on need üldjuhul instinktiivselt loodud elamiseks loodud või söögipoolisega seotud esemed. Võime anda oma kogemusi ja teadmisi edasi ühelt indiviidilt teisele ja põlvkondade kaupa on aga siiski vaid inimesel. Ka loomad võivad õppida asju paremini teha (nt lind teeb alguses kehva pesa, hiljem juba parema), kuid nad ei ole võimelised enda kogemusi kellelegi edastama. Inimesel on ka erinevalt loomadest võime midagi täiesti uut välja mõelda, leiutada. Inimese poolt loodud ainelise kultuuri taga on alati mingisugune mõte või kavatsus ning uurimise mõte ongi jõuda selle ainelise kultuurini ning see ka
kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6) Tulemuste hindamine ja tagasiside 5. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Mõjuvõim jaguneb: 1. Ametlik mõjuvõim – kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem 2. Mitteametlik mõjuvõim – tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldivus, empaatia) 6. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage eluline/praktiline näide. *Positsioonist tulenev võim - tasu, karistus, sundus *Isiksusest tulenev võim - asjatundlikkus, karismaatilisus 7. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab
Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. Mõjuvõim jaguneb: 1. Ametlik mõjuvõim – kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem 2. Mitteametlik mõjuvõim – tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldivus, empaatia) Mõjuvõimu allikad: Positsioonist tulenev võim: Tasu, Karistus, Sundus Isiksusest tulenev võim: Asjatundlikkus, Karismaatilisus 51. Otsustamise mõiste, otsustamise etapid • Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. • Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist.
- 1982 a avaldas oma teooria Erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Moraal on endale kehtestatud normide küsimus. Tasemed : I. Orientatsioon individuaalsele ellujäämisele - indiviidi ellujäämine -ainus murepunkt mina ise -moraal on endale kehtestatud küsimus Üleminek egoistlikult indiviidilt teiste eest vastutavaks - Tavapärane - Eneseohverdus ja headus - Iseenda laiendatud määratlus - Oluline teistega loodud sidemed - Mida peaks tegema/ mida ei tohiks II. Headus ja eneseohverdus ( need on võrdsustavad) - Naine jõuab siia, kui saab emaks - Naine näeb ennast hoolitseja ja kaitsjana - Moraalne otsus on tuletatud sotsiaalsetest normidest ja üksmeelest - Peamine on muretseda teiste tunnete pärast
32. Mõjuvõim, allikad. Mõjuvõim- inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. Mõjuvõim jaguneb: 1) ametlik mõjuvõim- kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem. 2) mitteametlik mõjuvõim- tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi ( meeldivus, empaatia). Mõjuvõimu allikad: Positsioonist tulenev võim Isiksusest tulenev võim · Tasu · Asjatundlikkus · Karistus · Karismaatilisus · Sundus 33. Grupis otsustamise meetodid E. Shein`i järgi. 1. Otsustamine vastutuse puudumisel- otsus võetakse vastu sageli sisulise arutluseta.
probleemid on läbiräägitavad, et olla edukas, tuleb arvestada teise poole vajadustega, interpretatsioonid ei ole alati ühesugused. Tuleb püüda teist inimest mõista ja keskenduda huvidele, mitte positsioonidele. 49. Mida tähendavad sotsiaalsed rollid? Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist. 50. Mida tähendab rollidevaheline konflikt? Rollidevaheline konflikt on selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. 51. Mis on eneseavamine? Enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine 52. Mis on Johari aken? Johari aken on kognitiivse psühholoogia vahend, mis näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta.
Võimustruktuurid ja -suhted tähendavad kollektiivi või grupi käsu- e alluvussuhteist moodustuvat tervikut. Käsutamisõigus tugineb eri olukordades erisugustele asjadele, mistõttu selle tähenduski on väga muutuv. Võimu aluseks võib olla formaalne positsioon või võimukasutaja isiklik autoriteet. Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Grupidünaamika tähendab toimuvaid vastastikuse mõjutamise protsesse, mis üheskoos määravad grupi ja selle liikmete tegevuse. Grupiprotsessidel on alati kaks poolt: ühest küljest grupi tervikuks sidumine ja teisest küljest liikmete isiklikud vajadused ja soovid. Etalon- ehk referentgrupiks nimetatakse neid sotsiaalseid rühmi, mille liikmeks olemine vastab kõige paremini inimese sotsiaalsele identsusele. Ühel inimesel on mitu eri tüüpi etalongruppi. Suhtlemine
36 Mõjuvõim, mõjuvõimu allikad + Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. Mõjuvõim jaguneb: 1. Ametlik mõjuvõim kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem 2. Mitteametlik mõjuvõim tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldivus, empaatia) Mõjuvõimu allikad: Positsioonist tulenev võim: · Tasu · Karistus · Sundus Isiksusest tulenev võim: · Asjatundlikkus · Karismaatilisus 37 Siirmise /Delegeerimise mõiste. Siirmise /Delegeerimise sisu. + Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht
· Perekond: Kuidas kaaslast leida; lastekasvatamine; kodune elu · Majandus: tarbimise mõjutamine; uued tooted ja teenused, nt TV Shop · Religioon: tõekspidamiste levitamine · Võim ja poliitika: avalikud debatid, imago kujundus, sobivad programmid, sotsiaalne lojaalsus 49. meediateooriad: Innis, McLuhan, Habermas, Baudrillard, Thompson ja tema erinevat tüüpi suhtlemistüübid? Kommunikatsioon ehk info edastamine ühel indiviidilt teisele või ühelt grupilt teisele Info edastamine on oluline olnud igal ajalooperioodil ning vastavalt sellele saab ennustada ühiskonna olemust ja kultuuri (Harold Innis, 1950, 1951) Nt kui info edastamine toimub ainult kivisse lõigatud sümbolite abil, siis see küll püsib kaua ent pole kergelt teisaldatav ning seab seega piirangud ühiskonna suurusele eriti kui antud sõnum on vajalik kogu ühiskonnale
olema argumenteeritud; Nagu Hiinas- muutused peavad toimuma õigel ajal - inimolemuse ebatäiuslikkus -- indiviidi võimekus liberalismis; konservatism kahtleb selles (Platoni järgi inimesed, kes tahavad, et neid valitsetakse) - orgaaniline ühiskond -- ühtedel on kohustus targalt valitseda, teistel kohustus nõustuda; Konservatismis probleem, kui valitsemine pole olnud tark - võim -- tarkus eemaldatakse indiviidilt, see delegeeritakse võimule; vastutustundlikkuse element - omand -- liberalismis radikaalselt privaatne, indiviidiga seotud; konservatiivis seotud omanikuõiguste ja võimu volitused omandile (reeglid omandile); liberaalid süüdistavad konservatiive majandusvabaduste rikkumises; konservatiivid rõhuvad rahulikule stabiilsele korrale, mis on majandusliku jõukuse eelduseks. o Konservatismi vormid: - 20. sajand konservatismi taassünni periood
- laulude kogum - laul on algselt individuaalse tekkega, - individuaalne pääseb traditsiooni ent pääseb traditsiooni kollektiivi vaid kollektiivi omaksvõtul kaudu Traditsioon levib: - improvisatsioon traditsiooni - põlvest põlve (ajaline mõõde) varieeru(i)mine, kui kollektiiv selle - indiviidilt indiviidile (sptsiaalne muutuse omaks võtab mõõde) Stereotüüpia mõiste. 1950-60. aastate regilaulu-uurimises: Eesmärk leida traditsioonis (s.o. lauludes) põsivad elemendid ja eristada need juhuslikest (väljaöevinud) tekstiosisest. - Stereotüüpsed motiivid - Stereotüüpsed värsid (Teder) - Stereotüüpsed värsisisesed vormelid (Kolk) Laulude stereotüüpia uuringute tuum 1950.-1960. aastetel: Tüpologiseerimise eesmärkidel eristada:
Inimest vaadeldakse olulised on välised reaktsioonid kk-a mõjudele ja teod, mis muudavad kk- aseisundit, tegevuse väline külg, millega toimub käitumispaiga selektsioon v mõju. Vahetuim ja tähtsaim kk-d. Käitumise ja käitumispaiga vahel on vastastikune tajutav seos. Õpilane A. Wicker arendas edasi seda Barkeri väki. (raamat Barkeril 1968). Inimene kui käitumispaiga komponent, siis teatud piirides saab tema käitumist ennustada programm ja asend selles. Indiviidilt nõutakse käitumise kohanemist üldise käitumismustriga. Kui paiga seisund halveneb käitumise adekvaatsus ja osalejate arv, siis muutuvad ka indiviidile esitatavad nõuded ja see kutub esile spetsiifilisi käitumuslikke tagajärgi. Individuaalse käitumise variante see mudel eriti ei seleta. Ühendatud inimkogum, mitte üksikindiviid. Käitumispaik võimaldab realiseerida ainult osa inimese motiividest või soovidest ja valib talle välja vajalikud käitumisviisid paljudest võimalikest
84. Mõjuvõimu mõiste Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. Mõjuvõim jaguneb: 1. Ametlik mõjuvõim – kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem 2. Mitteametlik mõjuvõim – tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldivus, empaatia) 85. Mõjuvõimu allikad Positsioonist tulenev võim: • Tasu • Karistus • Sundus Isiksusest tulenev võim: • Asjatundlikkus • Karismaatilisus 86. Otsustamise mõiste • Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. • Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist.
Intimus) Interaktsiooniline kahe inimese (düaadi või duaadi) vaheline protsess, kus inimesed jagavad nii palju kui võimalik oma tundeid, mõtteid ja tegevust. Intiimsust iseloomustavad hoolitsus ja jagamine, usaldus, kohustus ning ausus, empaatia ja õrnus. Intiimsus on düaadi suhtes väljenduv vastastikune mõju ei ole romantiline armastus, ei ole ainult eneseavamine, vaid palju mitmekesisem suhe. Niisuguses suhtes on olemas ka kohustus, usaldus, empaatia ja ausus. Intiimsus eeldab indiviidilt seda, et ta ennast realistlikult aktsepteerib ning tal peab olema ka adekvaatne enesehinnang. Kellel on negatiivsed tunded endaga seonduvalt, ei oska ka intiimseid suhteid luua. Intiimsus ei pruugi olla pikaajaline. Ka nendes suhetes, kus see on välja kujunenud, võib see olla ajutiselt madalseisus. Ängistus ja depresseeritus blokeerivad intiimsete suhete loomise. Intiimsetes suhetes olemine eeldab aega endasse vaatamiseks, enda reflekteerimiseks. Intiimsust võib lõhkuda võim
kuna arenenud demokraatiates moodustab teenindus u 70% majandussektorist. 1970. aastate majanduskriisi tingimustes heaoluideoloogia populaarsus vähenes. Kujunes sotsiaaldemokraatliku ideoloogia kaasaegne variant, nn kolmanda tee ideoloogia. Seda kirjeldab oma teoses "Kolmas tee" inglane Tony Giddens. Kolmanda tee ideoloogia pooldab segamajandust. Peetakse oluliseks võimalust osaleda ühiskonnaelus. Heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Avalik sektor pole enam ainus, mis vastutab rahva heaolu eest, heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga. Kõige tähtsamal kohal on töö ja haridus. Ei eitata kapitalistliku majanduse osatähtsust, eriti pärast Nõukogude Liidu lagunemist, kus sotsialistlik majandussüsteem osutus kaotajaks. Sotsiaalne võrdsus pole enam esikohal. Tänapäeva sotsiaaldemokraatia ideaaliks on heaoluühiskond, mida ei saa kirjeldada klassikalise
Põhjamaades. Soomes on näiteks igaüheõiguse väärtust hinnatud Nautura 2000 alade hindamisel 1998.a (Pouta ja Rekola, 2000). Maksevalmiduse ja loobumistasu selgitamine Tarbijate maksevalmidust on klassikaliselt püütud selgitada küsitluste kaudu. Kahjuks viivad küsitlused tulemusteni, mis näiteks tulu-kulu-analüüsides on kasutamiskõlbmatud, kuna tarbijad käituvad omakasupüüdlikult ning rakendavad ka vastamisel sobivaid strateegiaid. Nimelt - kui küsida indiviidilt, millist summat ta erinevate koguste ühiskondlike hüvede eest on valmis maksma (ja ta peab arvestama sellega, et ta tõesti ka seda tegema peab), siis ei ole tal kui omakasupüüdlikul tarbijal eelistust. Selline käitumine on individuaalselt ratsionaalne, kuna neid indiviide ei lülitata hüvede kasutamisest välja. Kui aga küsitaks individuaalset maksevalmidust ilma vastavat tasu nõudmata, siis pakuvad
langevad sageli alamate instinktide mõju alla, kuid näitavad mõnikord siiski väga kõrge kõlbluse eeskuju). Juhuslikud ideed ja põhiideed. Hulkade mõtteviis => kollektiivse loogika tunnused: * assotsieeritakse ebasarnaseid asju, millel on üksteisega ainult näilised suhted, * üldistatakse üksikjuhte. Kontrolli transfereerimine (ülekandmine) Ühiskonna liikmed transfereerivad konkreetsetes situatsioonides suure osa oma toimingute kontrollist üksteisele, s.t nad ootavad teiselt indiviidilt sellist tegevust, mis determineeriks ka nende endi käitumise. (enamasti alateadlikult liidrile) Kontrolli transfereerimine võib lõppeda paanika või märatsemisega, aga ka kompromissiga. Kõik sõltub isikute käitumisest, kes ei lootnud teiste tegutsemisele, vaid toimisid iseseisvalt. transfert- liige ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA VI SEMINAR 24.04.2007 1
Hulga korraldumisel hääbub teadvuslik isiksus ning tekivad ühesuguse suunaga mõtted ja tunded. Kollektiivne hing. Hulk on anonüümne => vastutamatu (vastutustunne täielikult kadunud). Vaimne nakatus. Üksikisik ohverdab oma huvi kollektiivsele huvile. Kontrolli transfereerimine (ülekandmine)- Ühiskonna liikmed transfereerivad konkreetsetes situatsioonides suure osa oma toimingute kontrollist üksteisele, s.t nad ootavad teiselt indiviidilt sellist tegevust, mis determineeriks ka nende endi käitumise (enamasti alateadlikult liidrile). Kontrolli transfereerimine võib lõppeda paanika või märatsemisega, aga ka kompromissiga. Kõik sõltub isikute käitumisest, kes ei lootnud teiste tegutsemisele, vaid toimisid iseseisvalt. Kui tekivad vaenulikud teod, võib neid iseloomustada kahe terminiga: märatsev kollektiivne käitumine (vabanemine kontrollist; tegevuse kontrolli
Kodakondsus on inimese seisund poliitika subjektina nii rahvana kõrgeimat riigivõimu teostades kui ka üksikisikuna õigusi ja vabadusi kasutades. Suurema osa ajaloost on inimesed olnud pigem valitseja väheste õigustega alamad kui kodanikud. Kodanikeriik kujunes Lääne-Euroopas välja 18.-19. sajandil. Kaks põhilist vaadet riigi ja kodanike suhtele on vabariiklik ja liberaalne traditsioon. Vabariiklik (sügav) kodakondsus eeldab indiviidilt positiivset aktiivsust, liberaalne (õhuke) ei pea seda obligatoorseks ning väärtustab rohkem indiviidi vabadusi ja õigusi." 160 Viimatinimetatud teoses esitatakse üldistatult riigi 5 tunnusjoont, mis on järgmised: 1. Riik on sidus kogum konkreetsel maa-alal tervikliku avaliku korra loomisele suunatud võimuinstitutsioone (riigiaparaat). 2
Harvard Business School Press, 1996 BSC teooria loojad väidavad, et mida mõõdad, seda ka saad. Seetõttu on vaja paika panna õige ja tasakaalustatud mõõdikute süsteem, mis aitaks organisatsiooni strateegiat selgelt välja tuua ja muuta selle konkreetseks tegevuseks ning annaks organisatsiooni seisundist ja tulevikust tervikliku pildi. Seejuures väidetakse, et juhtimis- ja mõõtmismudelite areng on kasumilt väärtustele ja klientidele, funktsioonidelt protsessidele ning indiviidilt meeskonnale. BSC eesmärgiks on tagada organisatsiooni majandusalane edukus, juhtida tõhusalt muudatusi, hinnata allüksuste ja töötajate edukust ning rakendada nende hüvitamiseks sobivat ja motiveerivat hüvitussüsteemi. BSC on oma olemuselt suhteliselt keeruline süsteem, mistõttu on aeganõudev ja kulukas. Seetõttu on hakatud seda mudelit lihtsustama, vähendades eelkõige selles kasutatavate näitajate arvu.
annaabi.ee 
