Demokraatia liigid (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ
Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus
Helena Tomson
DEMOKRAATIA LIIGID
Referaat
Tallinn 2013

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.DEMOKRAATIA PÕHILIIGID 3
1.1.Otsene demokraatia 4
1.2. Esindusdemokraatia 4
1.3. Osalusdemokraatia 4
2.DEMOKRAATIA LIIGITUS IDEOLOOGILISTE SÜSTEEMIDE TASANDIL 5
2.1.Liberaaldemokraatia 5
2.2. Sotsiaaldemokraatia 5
2.3. Rahvademokraatia 6
3.MUID DEMOKRAATIA KONSEPTSIOONE, VORME JA VARIANTE 7
3.1.Antiikdemokraatia 7
3.2. Modernne otsedemokraatia 7
3.3.Kristlik demokraatia 7
3.4.Arutlusdemokraatia 8
3.5. Konstitutsiooniline demokraatia 8
3.6. Korporatiivne demokraatia 8
3.7.Delegatiivne demokraatia 9
3.8.Hääletusdemokraatia 9
3.9. Pluralistlik demokraatia 9
3.10.Peredemokraatia 10
3.11.Sugupoolte demokraatia 10
KOKKUVÕTE 11
VIIDATUD KIRJANDUS 12

SISSEJUHATUS

Demokraatia sõna tuleneb vanakreeka keelest: δημοκρατία, mis koosneb tüvedest δημος ('rahvas', 'hulk') ja κρατος ('võim', 'valitsus') ( http://et.wikipedia.org ).
Demokraatia on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva pool kontrollitav. Seda iseloomustab poliitiline pluralism , üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas. Demokraatia olulisteks tagatisteks on võimude lahususe põhimõtte järgimine, sõltumatu kohtu olemasolu ja seaduslikkuse printsiibist kinnipidamine . Selle nõuetele vatsab tänapäeval kõige täielikumalt õigusriik ( Kiris , A., Kukrus, A., Nuuma , P., Oidermaa, E. 2003)
Rahvas teostab võimu konsensuse , otseste referendumite või rahva poolt valitud esindajate kaudu ( http://et.wikipedia.org ).
Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid ( http://et.wikipedia.org ).
Demokraatiat võib aga väga paljudel erinevatel alustel liigitada. Demokraatia põhiliigitus on seotud selle teostamise viisiga , kuid demokraatiat saab veel liigitada ideoloogiliste süsteemide alusel, osalejate järgi, teostamise ala järgi ja väga paljude muudel tunnuste, omaduste või muu järgi.

DEMOKRAATIA PÕHILIIGID

Otsene demokraatia

Otsene demokraatia on demokraatia liik, kus rahvas osaleb vahetult otsustamisel. Selle vormideks on referendum ehk rahvahääletus ning rahva algatus , mille käigus saab rahvas osaleda tähtsate otsuste langetamises ning algatada ka näiteks põhiseaduse muudatusi ja muud ( http://www.hot.ee ).
Selline demokraatia liik on iseloomulik väiksematele gruppidele ja kogukondadele ( http://et.wikipedia.org ).

Esindusdemokraatia

Esindusdemokraatia on demokraatia liik, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu ( http://www.hot.ee ).
Riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada ( http://et.wikipedia.org ).
Selline demokraatia liik on iseloomulik enamikele tänapäeva demokraatlikele riikidele. ( http://et.wikipedia.org ).

Osalusdemokraatia

Osalusdemokraatia on demokraatia liik, kus esindusdemokraatias esineb otsese demokraatia elemente näiteks rahvahääletuste näol, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda ehk rahvas kaasatakse osalusprotsessi (kairi.wiseman.ee).

DEMOKRAATIA LIIGITUS IDEOLOOGILISTE SÜSTEEMIDE TASANDIL

Liberaaldemokraatia

 
Liberaalne demokraatia taotleb just indiviidi vabadust ja õigusi ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele. Liberaalide jaoks tähendab demokraatia eelkõige enamuse reeglite piiravat mõju. Seepärast rõhutavad liberaalid , et reeglite / seaduste põhiline eesmärk seisneb indiviidi enda vabaduse ja õiguste kaitses. Sellest aga tuleneb, et enamuse reegleid endid tuleb piirata, et need ei rööviks indiviidilt tema põhilisi tsiviilõigusi - õigust vabalt rääkida ja palvetada, õigust olla avalikus ametiteenistuses, õigust omandusele jne. Liberaaldemokraatide jaoks on indiviidi vabadus ja parteide poliitiline konkurentsivõime õiges suhtes neil oleva varanduse ja rahaga ning mingit ümberjaotamist või reguleerimist riigi poolt ei vajata, või kui, siis vaid minimaalsel määral ( http://www.hot.ee ).
 
 

Sotsiaaldemokraatia

 
Sotsiaalse demokraatia võtmesõnaks on võrdsus, eriti võimu võrdsus ühiskonnas ja valitsuses. Kui demokraatia tõepoolest on inimeste reeglid, siis tähendab see seda, et iga inimene omab ligikaudu võrdset mõju valitsusele. Kuid sotsiaaldemokraatide arvates koosneb võim reaalselt nii poliitilisest kui ka majanduslikust võimust, seega tuleb rääkida mõlema mõjust valitsusele. Kaasaegses maailmas on raha üks peamisi võimu allikaid ja seepärast need, kel on rikkus, omavad ka võimu nende üle, kel rikkust ei ole. Rikkus teeb võimalikuks mõjutada valitsuse poliitikat ning selle kaudu siis ka seadusloomet ja seadusi ( http://www.hot.ee ).
 
Just seepärast seisavad sotsiaaldemokraadid rikkuse teatud määral ümberjagamise eest, et vähendada ebavõrdsust, eelisatavad pigem avalikku kui era kontrolli maavarade ja peamiste tööstuste üle, tööliste kontrolli töökohtade üle jne ( http://www.hot.ee ).
 
Liberaaldemokraatide moel soovivad ka sotsiaaldemokraadid säilitada tsiviilvabadusi ja edendada ausat konkurentsi poliitiliste ametikohtade pärast. Kuid erinevalt neist, sotsiaaldemokraadid eitavad, et enamus inimesi on tõesti vabad või et poliitiline konkurents on aus, kui rikkuse ja võimu omamisel on suuri erinevusi. Lääne-Euroopas ja eriti Põhja-Euroopas on rahvaste poolt selgelt eelistatumaks poliitiliseks võimuvormiks sotsiaaldemokraatia ( http://www.hot.ee ).
 
 

Rahvademokraatia

 
Rahvademokraatia vorm on levinud niinimetatud kommunistlikes riikides. Mõnes mõttes olevat rahva demokraatia lähemal originaalsele kreeklaste demokraatiale (reeglid on inimeste poolt ja inimeste huvides), kui seda liberaaldemokraatia või sotsiaaldemokraatia. Tavalised inimesed on nii-öelda töölisklass ja demokraatia on saavutatav alles siis, kui valitsus toimib nende huvides. Seejuures ei eelda rahvademokraatia ilmtingimata seda, et töölisklass ise otse peab kontrollima / juhtima valitsust. Rahva demokraatias põhinevad reeglid / seadused nendele ettepanekutele, mis tehtud kommunistliku partei poolt töötava enamuse heaks. Peale Nõukogude Liidu ja Idabloki lagunemist kehtib see vorm näiteks Hiinas, Kuubal, Vietnamis ( http://www.hot.ee ).
 

MUID DEMOKRAATIA KONSEPTSIOONE, VORME JA VARIANTE

Antiikdemokraatia

On demokraatia liik, milles kodanikud enamuse huvides peavad ise vahetult osa võtma otsuste tegemisest ja seaduste vastuvõtmisest ning seda funktsiooni ei saa delegeerida teistele ega ka teiste kaudu edasi. Ükski poliitiline süsteem rahvuslikul tasandil seda tänapäeval ei kasuta, kuna see on puhtfüüsiliselt võimatu. Küll võiks seda kasutada ja kasutatakse kõige madalamatel tasanditel, kodanike liikumistel ja ühendustes, eriti väljaspool poliitiliste parteide tegevust, kus osavõtjate arv ei ole liiga suur ( http://www.hot.ee ).
 

Modernne otsedemokraatia

Väiksemate kommuunide või omavalitsuste tasemel peaksid inimesed ise arutlema ja otsustama neid puudutavate asjade suhtes. Selle kõrval peaks olema ka hierarhiline struktuur, milles kommuun valib oma delegaadid kommuuni kogunemisele, millel arutletakse ja otsustatakse kogu kommuuni puudutavaid või ka laiemaid küsimusi. Kommuuni kodanikud peaksid ise valima oma delegaadid rahvusliku / riigi tasemega kehamitesse. Et aga seejuures säilitada kontrolli nende delegaatide üle, peaksid nad kinni hoidma neile antud juhistest ja alluma ka tagasikutsumisele kuni delegaadi staatuse minetamiseni välja ( http://www.hot.ee ).
 

Kristlik demokraatia

Demokraatia üks ideoloogiad ja kontseptsioone, tavaliselt konservatiivne , mis rõhutab perekonna kui sotsiaalse grupi tähtsust seoses ühiskonnaga ning on ühtlasi nii reguleerimata turu kui ka tugeva riigi vastu, võib teatud riikides olla valitsuse pragmaatiliseks ideoloogiaks . Kristlik demokraatia on mitmete lääneriikide parempoolsemaks vooluks ( http://www.hot.ee ).
 

Arutlusdemokraatia

Demokraatia selline kontseptsioon , mis rõhutab lahenduse leidmisel pigem vestluse ja diskussiooni tähtsust, kui hääletamise tähtsust, kuna arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid kollektiivseid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii mikrokollektiivis kui ka suuregi huvigrupi esindusorganis. Siia alla mahuks ka diskursusdemokraatia, mis rohkem rõhutab siiski huvigruppide ja kodanikuliikumiste demokraatlikkuse tähtsust oponeerides riigivõimu ja ulatudes tegevuselt väljaspoole riigi piiregi ( http://www.hot.ee ).
 

Konstitutsiooniline demokraatia

Konstitutsioonilises demokraatias ülimaks arbiteriks on riigi põhiseadus . Kõigepealt peab põhiseadus ise olema demokraatliku arutelu tulemus ja seejuures peab omakorda määratlema demokraatia olemuse küllalt ühemõtteliselt ja täpselt, et sellele tuginevad probleemikäsitlused ja otsusetegemised ei sõltuks ainuüksi juristide ja kohtunike endi subjektiivsetest tõlgendustest ( http://www.hot.ee ).
 

Korporatiivne demokraatia

Korporatiivset demokraatiat võiks defineerida kui valitsemissüsteemi, milles riigi poolt tunnustatud korporatsioonid või assotsiatsioonid esindavad piiratud hulka tähtsamaid huve ühiskonnas ning osalevad nii poliitilistes läbirääkimistes kui ka vastavate poliitiliste otsuste täideviimises. Eristatakse riigi- ja liberaalkorporatismi. Esimest seostatakse rohkem küll autoritarismiga. Liberaalkorporatismi või ka neokorporatismi seostatakse peamiselt tööliste, ametiühingute, põllumajanduse, usuliste jt huvigruppidega, kellel poliitilistel läbirääkimistel riigiga on privilegeeritud seisund. Korporatismi võib vaadelda ka kui funktsionaalse esinduse üht vormi ( http://www.hot.ee ).

Delegatiivne demokraatia

See on lähedane hääletusdemokraatiale, kuid pole täielikult esindusdemokraatia, kuna valitud esindajad on oma tegevuses vabad otsustama nii nagu ise tahavad, olles piiratud vaid neil olevate reaalsete võimusuhetega. Tavaliselt selline demokraatlik valitsus, milles pole veel täielikule demokraatlikule režiimile omaseid toimivaid institutsioone ja konsolidaarsust. Kui peame silmas, et demokraatias on kõige peamiseks tunnuseks rahva enamuse tahte peegeldumine seadusandluses, siis tegelikkuses ei saa rääkida siiski demokraatiast, sest delegatiivse demokraatia puhul otsustavad rahvaesindajad ühiskonna asjade üle mitte rahva, vaid enda tahte kohaselt ( http://www.hot.ee ).

Hääletusdemokraatia

Modernne kontseptsioon, mis rõhutab hääletamise tähtsust esindajate valimisel. Kaasajal kasutatakse valdavas enamuses just hääletamismehhanismi kui üht peamist komponenti demokraatias. Sellega rõhutatakse erinevust arutlusdemokraatiast, milles otsused langetatakse arutelude tulemusena, kuid mida praktikas kasutatakse siiski hoopis harvem ( http://www.hot.ee ).
 

Pluralistlik demokraatia

Modernne kontseptsioon, mis rõhutab huvide paljusust ning huvigruppide tahtest ja võimalusest nende huvide paljususe eest demokraatias ka välja astuda. Selle suuna esindajad teevad maha hääletamismehhanismi ja tõstavad esile huvigruppide süsteemi kui demokraatliku poliitika südame, seega eelistavad sisulist lähenemist formaalsele / konstitutsioonilisele lähenemisele ( http://www.hot.ee ).

Peredemokraatia

Demokraatia, mis iseloomustab eelkõige naise ja mehe omavahelisi suhteid perekonda puutuvate ühiste probleemide lahendamist. Siia võib lisada suhteid ka laste arvamuste-soovide-tahtmiste kohta, ehk isegi peres elavate (vana)vanemate arvamusi ( http://www.hot.ee ).

Sugupoolte demokraatia

Demokraatia vorm, kus teatud probleemide, mille lahendus võib olulisel määral sõltuda arutlejate soost, lahendamisel ja otsuste vastu võtmisel luuakse tasakaal meeste ja naiste vahel, et mõlema sugupoole huvisid võrdselt ja demokraatlikult arvestada ( http://www.hot.ee ).

KOKKUVÕTE

Demokraatiat ehk rahva võimu saab väga erinevatel alustel liigitada. Liigitus võib olla nii ideoloogiliste süsteemide alusel, teostamise viisi järgi, teostajate, probleemide ja küsimuste lahendamise viiside ja muu järgi. Kõige põhilisemateks ja levinumateks demokraatia liikideks on aga osaludemokraatia, esindusdemokraatia ning otsene demokraatia ehk liigitus demokraatia teostamise viisi järgi.

VIIDATUD KIRJANDUS

Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õiguse alused: õpik majanduseriala üliõpilastele. Tallinn. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. 2003.

Demokraatia. http://et.wikipedia.org/wiki/Demokraatia , 28.09.2013

Demokraatia. http://www.hot.ee/eririnne/demokr/05types.ht m, 28.09.2013

Demokraatlik valitsemine. kairi.wiseman.ee/static/files/036/demokraatlik_valitsemine.ppt, 28.09.2013