Koduõppe liikumine (0)

5 VÄGA HEA

Miks valisin? Ei tea sellest midagi, tahan saada lasteaiaõpetajaks ja kui lapsevanem peaks küsima, miks ta võiks/ei võiks oma last edasi kodus õpetada, siis oskan vastata. Magistritöös tuli välja see, et need õpetajad, kes koduõppest midagi ei tea, ei ole selles suhtes kuigi sallivad ja postitiivsed ning näevad koduõppes isegi konkurentsi

Slaid – olemus
Laps võib olla koduõppel vanema soovil või tervislikel põhjustel
Oma lapsi kodus õpetav ema näeb koduõppes elustiili, koduõppe õpilane näeb seda pideva õppimisena ning haridusteoreetiku jaoks on koduõpe eelkõige lapsevanema vastutuse võtmine oma lapse heriduse eest
Nii vanema soovil kui tervislikel põhjustel koduõppel olevale lapsele koostatakse uue koduõppe korra järgi individuaalne õppekava.
Alates sügisest 2008 on nii vanema soovil kui tervislikel põhjustel koduõpe lubatud kuni põhikooli lõpuni.
Koduõppe peamine eelis seisneb individuaalse lähenemise võimalikkuses. Kodus on võimalik toetuda konkreetse lapse huvidele, arvestada tema tugevuste ja nõrkuste, tempo, pere elustiili ning väärtushinnangutega. Koduõppel oleval lapsel on võimalik soovi korral käia huvikoolis ja ringides ka tavapärasel koolitundide toimumise ajal. Individuaalse lähenemise korral juhtub sageli, et kohustuslik materjal saab selgeks kiiremini, kui koolis ja on aega pühenduda sellele, mis enda jaoks huvitav ja oluline. Mõeldes, kas valida koduõpet ja kuidas seda korraldada, on oluline alustada sellest, mida vanemad oma lastele ellu kaasa anda soovivad ja kuidas selleni jõuda. Milliseid tingimusi on selleks vaja enda ümber luua ja milline inimene ise olla. Kes on see konkreetne laps ja mis tema jaoks hea on.
3. slaid MIKS
Soov lastega rohkem koos olla, lähedasemaks saada, neid ise suunata/juhendada. Vanemad saavad justkui teise võimaluse oma last avastada, nendega lähedased suhted luua
Koduõpe ei võta lastelt nii palju aega kui koolis, sest koolis läheb palju aega ootamisele-teiste õpilaste tegant, vahetunnid-lapsevanem peab lihtsalt aega planeerima.
Pärast “õppetööd” jätkub lastel alati piisavalt energiat meisterdamiseks, mängimiseks, sportimiseks, lugemiseks. Ka küpsetamiseks, taimede-loomadega tegelemiseks jne.
Vanemad soovivad, et nende lapsed omandaksid sotsiaalsed oskused teiste täiskasvanutega.
Koduõpe loob head suhted inimestega kõikides vanustes- huviringi kaaslastega, naabrite , vanematega. Tegelikult ollakse koolis ka päevast-päeva samas klassis samade õpilastega (Üheski muus kollektiivis ei ole inimesed vanuse ja elukoha järgi gruppidesse jagatud, seega sobitutakse ühiskonda pigem tänaval, poes, ühiskondlikes asutustes, suheldes eri vanuses ja elualadel tegutsevate inimestega ja õppides käituma reaalse elu olukordades , millel kooli ja sealse korraga erilist seost pole. 12 aastat ühes koolis käiv laps on pidevalt samas seltskonnas, mida ta oma peaga ei pruugiks valida ja kus tal pole erilist vajadust kontakte luua, sest samad inimesed on niikuinii kogu aeg kõrval. Seega on väide, et koduõppel lapsel tekib elus ja ühiskonnas sotsialiseerumisega raskusi, vaid müüt.)
Ei liigset udu, ajaraiskamist ega lapse väsitamist.
Ümbruskonnakoolide kvaliteet-vägivald, eakaaslaste surve, terviseriskid
4 SLAID Koduõppe puudused
Rahaline pool
Ajanappus
Vanemad peavad olema kannatlikud, motiveerima
Teadmiste/oskuste/kogemuste nappus
Suurem vaev , et laps sotsialiseeruks
5. SLAID
19. sajandi esimesel poolel domineeris Eestis valdavalt koduõpe, kuigi 18. sajandi lõpus mõtles aadel ka juba koolide rajamisele. Kuid siiski said esimesed hariduslikud alged lapsed kodust, enamasti emadelt, kes neid lugema õpetasid
Ivan Illich ja koolideta ühiskond
"Koolideta ühiskond" võib pidada koduõppe liikumise alusdokumendiks. Teoloog , filosoof, sotsioloog , ajalooline. Radikaalne mõtleja, kes kritiseeris kaasaegset tehnoloogiat, haridussüsteemi, standardiseeritud tervishoisüsteemi. Illichi vaidlusi tekitavad teosed levisid laialt 1970. aastatel, neist tuntuim on “Koolideta ühiskond” (“Deschooling Society“ ( 1971 )).
Hariduses esindas Illich radikaalset alternatiivsuunda ning soovitas muuta ühiskonna koolivabaks. Ehkki koolideta ühiskonna idee ei rakendunud kusagil, juhtisid tema seisukohad tähelepanu hariduse kitsaskohtadele. Illichi ideed on mõjutanud koduõppe arengut ning leidnud väljenduse näiteks täiskasvanuhariduses.
Eestis oli koduõppel 2006/7 aastal vanemate soovil 79 last, tervislikel 1057 last
07/08 vanemate soovil 90, tervislikel 988
08/09 vanemate soovil 96, tervislikel 571
09/10 vanemate soovil 71, haiglaõppel 605
Ameerikas oli koduõppel 2002/2003 hinnaguliselt 2,2% kõikidest kooliõpilastest, Kahe viimase kümnendi jooksul on kodus õpetatud laste arv suurenenud aastas 7-15%
6. SLAID – Lainemine
Tehnoloogia areng, mis ühelt poolt võimaldab lastele ja lapsevanematele parema juurdepääsu infole – enam ei ole kool ainuke teadmiste allikas – ning teisalt annab lapsevanematele järjest rohkem võimaluse töötada kodus. Seega on vanemad oma ajakasutuselt järjest vähem piiratud ning neil on vabadus tegelda oma lapse harimisega. Ühiskonnas kasvav üleilmastmine ja sellest tekkiv individualiseerumine – iga inimene ja tema valikud on järjest individuaalsemad, enam ei lepita sellega, et kõik teatud vanuses lapsed peavad õppima ühel ajal sama asja ligilähedaselt samade meetoditega. Seega on koduõppe levimine märk sellest, et vanemad on teadlikumad ja valmis võtma rohkem vastutust oma lapse tuleviku eest. Üks peamisi vastuväiteid koduõppele on lapse sotsialiseerumine – see jääb justkui olemata, kui laps koolis ei käi. USA-s läbi viidud uuring, mille käigus küsitleti koduõppel olnud täiskasvanuid, näitas, et nemad ei näe sotsialiseerumises probleemi.
7 SLAID
Koduõppe erinevad suunad
School-at-Home kasutatakse kõige rohkem, imiteeritakse kooli mudelit. Lapsed õpivad laua taga ja lapsevanem juhedab tegevust. Kallis aga kindel ja turvaline struktuur
Unit study keskendub sellele, mis last huvitab ja seob selle matemaatika , lugemise, õigekirja, looduteaduste, kunsti ja ajalooga
Unschooling- lapsekeskne ja huvikeskne õpetamine, lapsed ei õpi formaalse õppekava järgi, vaid õpivad igapäevatoiminguid tehes (plussiks on see et laps võib saada spetsialistiks, sellel alal mis teda huvitav, miinus see et unarusse jäävad teised valdkonnad)
Waldorf - pedagoogika Tähtis on harida last tervikuna:keha, mõistust, hinge. Lastele õpetatakse enese teadvustamist
Veebipõhine koduõpe- enamus õppest toimub arvuti ja interneti kaasaabil, kasutatakse virtuaalkoolide või –õpetajate abi (pluss on see et vanem saab õpetada aineid, mis endale ei meeldi või ei oska)
On veel ja ka segameetodid
8 SLAID
Eestis taolised uurimused puuduvad
Pooltel emadel on kõrgharidus, valge pere, kahe lapsega, 30-37% paremad tulemused üleriigilistle ühtlustatud testidel. Vanemate haridusel ja testitulemustel pole seost. Suheldakse ikka naabrite, sõprade, huviringikaaslastega, teevad väljasõite – see on küll lisatöö
http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-214/Kodu%C3%B5pe-%E2%80%93-mis-see-on-kellele-ja-milleks -

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 18 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MannuM Õppematerjali autor

Lisamaterjal esitusele koduõppe kohta Eestis ja USAs

pedegoogika Koduõppe

Sarnased õppematerjalid

doc

ANTIPEDAGOOGIKA: KOOLIDETA ÜHISKOND

Sellest hoolimata usun, et mingid algteadmised peaks laps siiski omandama. 9 Illich tegi oma ideedele aktiivset propagandat, kuid 1980. aastatest alates vajusid tema ideed unustusse. Ehkki koolideta ühiskonna idee ei rakendunud kusagil, juhtisid tema seisukohad tähelepanu hariduse kitsaskohtadele. Illichi ideed on mõjutanud koduõppe arengut ning leidnud väljenduse näiteks täiskasvanuhariduses. Tema idee on siiski rakendunud kolmanda õppekava teesides: haridus pole kohustus, vaid õigus. 10 Kokkuvõte Kool on tänapäeva ühiskonnaga paratamatult tihedas ühenduses olev institutsioon, mille eesmärgiks on anda haridust. Isegi, kui praegune Eesti haridussüsteem ei vasta kõigile ootustele, on arenguruumi küllaga

Ühiskond

pdf

Suurbritannia eripedagoogilise sekkumise süsteem

.................. 19 2 SISSEJUHATUS Suurbritannias peetakse haridust väga tähtsaks, seal on umbes 30 000 riigikooli ja 2000 erakooli. Briti seadused kohustavad kõiki lapsi haridust saama seni kuni nad on 16 aastased. Haridus on kohustuslik, kuid koolis käimine mitte, mis tähendab et õpilased ei pea koolis haridust omandama vaid võivad õppida ka koduõppe meetodil. Haridus on tasuta kõigile lastele vanuses 5 kuni 18. Umbes 93 % Inglismaa õpilaste haridusest rahastatakse avalikest vahenditest, samas 6 % õpilastest käib erakoolides, mille rahastamine toimub lapsevanemate poolt. Referaadis anname ülevaate põhiliselt Inglismaa eriharidussüsteemist, seda kahel põhjusel, esiteks Inglismaa on Suurbritannia üks suurimaid haldusüksuseid, teiseks Walesi, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa eriharidussüsteemid on siiski üldjoontes sarnased

Eripedagoogika

rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.

Ühiskond

docx

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-

Perekonnaõpetus

doc

"Andekus kui erivajadus"

TALLINNA ÜLIKOOL Sotsiaaltöö Instituut Liisa Otsak ANNE KUI ERIVAJADUS Referaat Juhendaja: PhD, Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ANDEKUS?.............................................................................................................4 2.MILLEST ON ANDEKUS TINGITUD?................................................................................6 3.ANNE KUI ERIVAJADUS.....................................................................................................8 3.1.Andekus Eesti seadusandluses.............................................................................................8 3.2.Kuidas andekat last märg

Lastekaitse

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................

Perepsühholoogia

docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?..........................................................................

Alushariduse pedagoog

doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25

Avalikud suhted

Rohkem sarnaseid