Globaliseerumine (0)

Globaliseerumine
Seostatakse:

• Rahu
  
• Õitsengu
  
• Majanduskasvuga
  
• Protsessiga, mis pühib ära riigipiirid ja kukutab despootlikud valitsused; vähendab makse; annab suurema vabaduse üksisikule
  

Kuid on ka neid kes vaatlevad ülemaailmastumist kui :

• Uut imperialismi vormi
  
• Kolonialismi kordusetendust-võimaldab lääne suurkorporatsioonidel ära kasutada töölisi, vaeseid maid, etnilisi vähemusi ja loodust
  

Omadussõna globaalne tuli käibele aeglaselt, teadaolevalt tarvitati seda terminit esmakordselt 17.sajandi lõpus, 1990.aastatel sai aga globaliseerumisest kultusmõiste ja trendisõna.
21.sajandil on globariseerumise pooldajate optimism siiski tugevasti taandunud. Liikumine maailma ühiste väärtuse poole, isegi kui see varem tõepoolest toimus, on kogenud mitmeid tagasilööke.
Niisiis on mõiste globaliseerumine tulnud ja jäänud. Tänapäeval keskenud globaliseerumisega seotud teemdale hul uurimisasutusi, -projekte ja –võrgustikke, ülikoolide erialasid, õppeaineid, õpikud ning veebilehti.
Mitmeti mõistetud fenomen
Eri valdkondade teadlased ja eri maade poliitikud ning igat masti maailmaparandajad kasutavad seda terminid erinevalt.
Globariseerumise mõistet tarvitatakse järgmistes tähendustes:

• Seisund
  
• Nähtus
  
• Staadium
  
• Faas
  

Ning isegi ka:

• Diskursus
  
• Ideoloogia
  

Paljuski sõltub globaliseerumise definitsioon sellest, mida peetakse globaliseerumise liikumapanevaks või kandvaks jõuks. Enamlevinud koolkondadeks on liberalism , hegemoonilise stabiilsuse teooria, marksism ja postmodernism.
Kõige levinumast, liberalistlikust vaatenurgast lähtudes esindab globaliseerumine inimese „loomulikku“ tungi, mis püüdleb majanduslike hüvede ja poliitilise vabaduse poole.
Rahvastikukeskselt ja ajaloolise perspektiiviga
Lääne- ja Põhja-Euroopas algas demograafiline üleminek, mis levis järk-järgult mujale Euroopasse, seejärel Aasiasse , Ladina-Ameerikasse ja Aadrikasse. Lääne ühiskonnad, kus demograafiline üleminek algas varem, asusid esimesena ka kiire majanduskasvu ning laienemise teele.
1970. aastatest on rahvastikuteadlased fikseerinud lääne rahvastiku uue arengufaasi, mida iseloomustab:

• Kasvav eluiga
  
• Süvenev individualiseerumine
  
• Soorollide jätkuv võrdsustamine
  
• Perevormide mitmekesistumine
  
• Sündimuse langus alla taastetaset
  

Domineerima on hakanud mentaliteet , mille kohaselt isik saab ja peab tegema eluvalikud, lähtudes iseendast, sest elada on ainult üksainus elu.
Maailmastumine on protsess, mille arengu jälgimiseks tuleb vaadelda rahvastikuprotsesse, eelkõige migratsiooni ning analüüsida majandussuundumusi eeskätt väliskaubanduse ja välisinvesteeringute arengut, mille kaudu on võimalik iseloomustada majanduse avatust ning tehnoloogilisi muutusi.
Globaliseerumine on vähemalt teataval määral juhitav protsess. Asjakohane on käsitleda ka globaliseerumisest huvitatud institutsioonide tegevust.Oluline on analüüsida nii positiivseid kui negatiivseid globaliseerumise tulemusi, muu hulgas globaalseid sotsiaal- ja keskkonnaprobleeme, sest on võimalik et just need piiravad globaliseerumise jätkumist senise mudeli järgi.