hääbunud mitmeid stiile ja koolkonde. Induse kultuur kujunes välja III aastatuhandel Induse jõe orus (Tähtsamateks linnadeks Harappa ja Mohenjo-Daro, nendes linnades ei asunud templeid ega paleesid). Kunst oli religiooni teenistuses. Eri usunditega seotud kunst oli väga sarnase kujutamisviisiga. Kuningas Asoka ajast on pärit mitmekümnetonnised monoliitsed Buddha mälestussambad, mille tipus budistlike sümbolitega tähistatud kapiteelid. Samal ajal hakati ehitama ka stuupasid (poolkera kujulise kupliga kaetud ehitisi). Ehitajate ja kujurite kunst on alati teineteist täiendanud. Kunstis ei rõhutata erinevusi inimeste ja loomade vahel, sest inimese taassünni kaudu võib inimene sündida kellena tahes. Buddha õpetuse algusaastatel teda portreeliselt eriti ei kujutatud, alates 1. sajandist e.Kr said Buddha kujud tavaliseks. 1.-2. sajandil Grandharas loodud kujud loovad seoseid hellenismiga. Sellest kujunesid välja ka mediteerivad Buddha kujud
Inimesed elasid tänaval neljas osas, mis olid määratud nelja kasti jaoks. Ristumiskohal, kunstluku künkal oli viigipuu, mille alla vanemad kogunesid nõu pidama. Tänavad lõppesid nelja puust väravaga. Lehm, madu ja ahvid on Indias pühadeks loomadeks. Kuigi naine oli ilma õigusteta, austati teda kui esiema. Küla ümbritses tee ja kaitsesid tõkked, mis ei olnud üksnes kaitseks vaenlase vastu, vaid ka kurjade vaimude vastu. IV-II saj. e.m.a. hakati Indias ehitama stuupasid. Stuupa peasissekäigu juures seisab kõrge lõvifiguuridega sammas. Võimalik, et stuupa on välja arenenud hiiglaslikest mägedest, mis kuhjati vanade väejuhtide ja kuningate haudade kohale ning milles ühtlasi säilitati reliikviaid. Stuupa püstitati austuseks maale, kuhu asusid elama India jumalad Brahma ja Buddha. Stuupa ahitektuurilised vormid olid hilisemate India templitega võrreldes lihtsad ja ranged. Stuupasid võiks võrrelda Egiptuse püramiididega
BUUUUUUUUDIIIIIIISSSSMMMM Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budismile pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. *Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi*. Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve: Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat. Mediteerimine: Medi...
Kontrolltöö Idamaade ja Vana-Ameerika kunstist 11.klassile 1. India kultuur kujunes välja III at. eKr ja levis sealt edasi naaberriikidesse (Hiina, Tai, Indoneesia, Malaisia, Nepaal). 2. Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse neljailmakaarde. Stuupasid hakati ehitama peatselt pärast Buddha surma. Arvatakse, et vanim stuupa on Bharhutis. 3. India templite saalide uksed olid ühel joonel ja laed olid kiviplaatidest. Templid ehitati kvist ja ilma mördita, harva kasutati metallklambreid. Templite välisseinad koosnevad skulptuuride massist, vaba seina pinda on väga vähe. Tornid koosnevad kiht-kihilt arhitektuurilistest elementidest ning kõige peal on suur padjakujuline ümar element-amalaka.
India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Mütoloogiast ammutab ka kunst on ainestiku. Jumalad, deemonid, suurte eepostekangelased need on olnud sagedased kujutamisobjektid. Kogu India skulptuur on nagu kivistatud muinasjutt. III saj. e.m.a. valitses suurt osa Indiat rahuarmastav kuningas Asoko, kes levitas budismi. Ta laskis budismi pühadesse paikadesse püstitada monoliitsed kivisambad, mille tipus on lõvifiguuridega kapiteelid. Umbes samal ajal hakati ehitama stuupasid poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Suupasid ümbritses kiviplokkidest piirdeaed, milles on nelja ilmakaare avanevad väravad ehk tosnanad. Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skluptuuridega. Näiteks Sanchi stuupa on kaetud inim- ja loomafiguuridega. Budismi sümbolitega ja kitsapihaliste ning lauapuusaliste haldjate kujutistega, kes kehastavad India naiseilu ideaali. Kaljusse raiuti monoliitseid koobastempleid ja kloostreid. Rikkalikult
nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Arhitektuur Indias on arhitektuur ja skulptuur sulandunud omapäraseks tervikuks. 3. saj e.Kr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Ta lasi budismi pühapaikadesse püstitada mitmekümnetonnised monoliitseid Buddha mälestussambaid stambhasid, mille tipus on budistlike sümbolitega kaunistatud kapiteelid. Umbes samal ajal hakati ehitama ka stuupasid poolkerakujulise kupliga kaetud massivseid ehitisi Buddha mälestuseks. Tuntuim on Sarnathi stambha. Stuupa peasissekäigu juures seisab kõrge lõvifiguuridega sammas. Võimalik, et stuupa on välja arenenud hiiglaslikest mägedest, mis kuhjati vanade
budismi. Ta lasi budismi pühapaikadesse püstitada mitmekümnetonnised monoliitseid Buddha mälestussambaid stambhasid, mille tipus on budistlike sümbolitega kaunistatud kapiteelid. Üht sellist lõvidega kapiteeli võib näha India Vabariigi vapil. Kõik uhkemad ja silmapaistvamad ehitised Indias ning selle ümbruses on vähemal või rohkemal määral seotud usuga. Stuupad 3. sajandil eKr hakati ehitama ka stuupasid- poolkerakujulise kupliga kaetud ehitisi Buddha mälestuseks. Asoka lasi neid riiki püstitada umbes 84 000. Stuupa peasissekäigu juures seisab kõrge lõvifiguuridega sammas. Kupli tasndatud tipus oli nelinurkne aedik, millest kõrgus maailmatelge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega. Kogu ehitist ümbritses kiviplokkidest aed, milles olid nelja ilmakaarde avanevad värvad. Väravaid moodustanud kiviplokid olid tavaliselt kaetud skulptuuridega
vahel. Inimesed elasid tänaval neljas osas, mis olid määratud nelja kasti jaoks. Ristumiskohal, kunstluku künkal oli viigipuu, mille alla vanemad kogunesid nõu pidama. Tänavad lõppesid nelja puust väravaga. Lehm, madu ja ahvid on Indias pühadeks loomadeks. Kuigi naine oli ilma õigusteta, austati teda kui esiema. Küla ümbritses tee ja kaitsesid tõkked, mis ei olnud üksnes kaitseks vaenlase vastu, vaid ka kurjade vaimude vastu. IV-II saj. e.m.a. hakati Indias ehitama stuupasid. Stuupa peasissekäigu juures seisab kõrge lõvifiguuridega sammas. Võimalik, et stuupa on välja arenenud hiiglaslikest mägedest, mis kuhjati vanade väejuhtide ja kuningate haudade kohale ning milles ühtlasi säilitati reliikviaid. Stuupa püstitati austuseks maale, kuhu asusid elama India jumalad Brahma ja Buddha. Stuupa ahitektuurilised vormid olid hilisemate India templitega võrreldes lihtsad ja ranged. Stuupasid võiks võrrelda Egiptuse püramiididega. (1)
Peajumalateks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva, lisaks arvutu hulk teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. 3. saj e.Kr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Tema ajast on pärit mitmekümnetonnised monoliitsed Buddha mälestussambad, mille tipus on budistlike sümbolitega kaunistatud kapiteelid. Üht sellist kapiteeli võib näha India Vabariigi vapil. Umbes samal ajal hakati ehitama ka stuupasid poolkerakujulise kupliga kaetud ehitisi Buddha mälestuseks. Asoka laskis neid oma riiki püstitada umbes 84000 tükki. Indias on arhidektuur ja skulptuur sulandunud omapäraseks tervikuks ja eraldi neist kahest rääkida on raske. Templid peamised vana kunsti mälestusmärgid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes. India templi kõige püham paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber aga võis kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks.
· 7. Hoidu tantsust, muusikast ja teatrist · 8. Hoidu kaunistustest ja parfüümidest (näilisuse ja ilmalikkuse vastu) · 9. Hoidu pehmest, kõrgest asemest (mugavuse vastu) · 10. Hoidu vastu võtmast kulda ja hõbedat Palverännak: Budistidel on neli peamist palverännaku sihtkohta: Buddha sünnikoht- Lumbini puudesalu, Buddha virgumise koht Bodhgayas, Buddha esimese jutluse pidamise koht Sarnathis ja Buddha surma koht Kusinaras. Lisaks austatakse mitmeid stuupasid ning Dalai-laama sünnikohta Dharasalas. Mõisted Askeet inimene, kes eetilistel või usulistel põhjustel on keeldunud naudingutest Bodhgaya paik, kus Buddha virgumise saavutas. Tänapäeval palverändurite sihtkohaks. Bodhisattva kutsutakse sageli ka Kaastunde-Buddhaks. Tema jääb alati maailma, et aidata teisi inimesi virgumise poole. Buddha tiitel, mis anti Siddharthale, kui ta virgunud oli. See tähendab: ,,virgunu".
aastaid. Müüdid räägivad Kirati rahvast, kes elas sajandeid Katmandu orus, ja tema 29 kuningast, kes rahvast valitsesid. Budism saabus Nepali varakult ning on väidetud, et Buddha koos oma õpilase Anandaga külastas Katmandu orgu ja peatus mõnd aega Patanis. Umbes 2. sajandil e.Kr. külastas Katmandud suur budistist India keiser Ashoka. Pärimuse järgi püstitas ta neli stuupat (pagoodi) Patani ümbrusesse ning laiendas suuri Bodhnathi ja Swayambhu stuupasid. Himaalaja : Nepali piiridele jääb umbes kolmandik Himaalaja mäestiku kogupikkusest. Sinna hulka kuuluvad 10 maailma 14st kõrgeimast mäetipust, mis kõik kõrguvad üle 8000 m. Nende mägede maad haritakse kuni umbes 2700 m kõrguseni ehk pilvepiirini. Selle tulemusena on kõrgem parasvöötmeline mets, mis sellest piirist kõrgemale jääb, päris ilusti säilinud. Sisemised orud on need, mis jäävad Himaalaja mägede vahele. Nende orgude kõrgemad osad ei ole nii tugevasti
Rajaja - Sakjamuni (e. Gautama, Siddhartha, Buddha)sünd. Nepaalis, arvatakse elanud aastail 560- 480 e.m.a. (vt. kronoloogia) Pühakirjad (kanoonilised tekstid) - Tipitaka, Kandzur Ainestik - budism, filosoofilised ja teaduslikud teemad. Jumal - puudub, algolemus on üks (dharma), mingit kindlat tunnust kehastav informatsioonikvant. Stuupa - (kupliga) kaetud koda milles sisalduvad reliikviad ja/või annetused. Kujult meenutab istuvat Buddhat. Stuupasid on 8 põhivormi, igaüks kujutab mingit järku Õpetaja elus. Algselt olid stuupat lihtsalt kivihunnikud v. kuhjad mis moodustusid (pühaku kalmule) kantud kividest. Hiljem arenesid nad omaette (sümbolistlikeks) ehitisteks. Teenistuse ajal käiakse ümber stuupa päikesega samas suunas. Budism - sisu On olemas 4 õilsat tõde a) on olemas kannatus (dukha, tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest, väljendub sünni ja surma ringis =sansaaras (e
hiljem sellele ehitatud kultushoone (harilikult mittekristlik). Vanimad templihooned (IV a.tuh. e.m.a. Mesopotaamias) olid lihtsa nelinurkse kavatise ja ohverdamispaigaga ehitised. Iseloomulik Mesopotamia tempel on tsikuraat. Egiptuses (Karnakis, Luksoris) on säilinud Uue riigi aegseid sammashoovide ja saalidedega templeid. Kesk- ja Lõuna- Ameerikas rajasid eriti maiad ja inkad suurejoonelisi templihooneid ning maa-aluseid templeid. Ida- Aasias ehitati pagoode, stuupasid ja tsaitjasid. Kreeka tempel (arenenud megaronist) on varieeruva põhiplaaniga, osalt või täiesti sammastega ümbritsetud akendeta hoone, mille lame viilkatus toetub antablemaanile. Samasugused etruskide ja roomlaste templid asetsevad harilikult trepiga soklil. Nt Marduki tempel, Luxori tempel, Karnaki tempel. 11) Amfora suur, maalitud, kitsa kaela ja kahe kandmega savinõu. Kasutati Vana- Kreekas ja Roomas veini või õli hoidmiseks ja veoks, harvem urnina
Alates 4. ja 5.sajandist pKr. pärinevad koobastemplid on säilinud Hiina kõigis osades. Pagood: Koos kloostri ja koobastemplitega on pagood üks kolmest olulisest India budistlikust arhitektuurivormist, mis toodi SiseAasia kaudu Hiinasse. India pagoodi prototüüp on sama, mis oli esialgselt munakujulise kupliga muldküngas, mida kasutati reliikviate hoidmiseks. Aja jooksul hakati stuupasid ehitama kivist ja selle kuplit hakkas troonims mitmekorruseline ornamentaalne mast. Hiina linnavärava torn ühendatistuupaga ja saadigi pagood kõrge ehitis, mis koosnes mitmest korrusest (igat korrust märkis eenduvate räästastega katus) ning mida kattis katus. Pagoodiarhitektuuri õitseaeg oli Tangi dünastia ajal. Matuseehitised: Maiste jäänuste aupaklik matmine on hiina tsivilisatsioooni üks põhlisi tunnusjooni
Third level Fifth level Fourth level Fifth level 3. saj. eKr. valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Tema ajal hakati ehitama stuupasid, poolkerakujulise kupliga kaetud ehitisi Buddha mälestuseks. STUUPA: Kupli tasandatud Click to edit Master text styles tipus on nelinurkne Second level aedik, millest kõrgub Third level maailmatelge
Peamine pühade tekstide kogu Tripitaka kanoniseeriti 3. sajandil eKr. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Bhutanis, Birmas, Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Kambodzas, Laoses, Lõuna- Koreas, Mongoolias, Sri Lankal, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis. Sümboleid: · Stuupa - (kupliga) kaetud koda milles sisalduvad reliikviad ja/või annetused. Kujult meenutab istuvat Buddhat. Stuupasid on 8 põhivormi, igaüks kujutab mingit järku Õpetaja elus. Algselt olid stuupat lihtsalt kivihunnikud v. kuhjad mis moodustusid (pühaku kalmule) kantud kividest. Hiljem arenesid nad 9 omaette (sümbolistlikeks) ehitisteks. Teenistuse ajal käiakse ümber stuupa päikesega samas suunas. · Tsörten - sümbolistlik ehitis surnud munkade mälestuseks ja kurjade
kreeka-baktria, partia ja sakade dünastiad. I saj pKr ühendas suure osa Põhja-Indiast oma valdustega Kesk-Aasias tekkinud Kusaani suurriigi kuningas Kaniska. Riigil oli kaks pealinna Pesawar Gandhara piirkonnas ja Mathura Põhja-Indias. Lisaks poliitikale ja majandusele olid nad keskuseks ka kahele huvitavale kuid üksteisest erinevale skulptuurikoolkonnale. Järgides Asoka eeskuju, toetas Kaniska seniseid budistlikke kloostreid, rajas uusi ja ehitas stuupasid. Budismi edendamine oli riigile kasulik. See võimaldas vastanduda võõramastele bramanistidele ja seeläbi ühendada Loode-India üsna kirjut rahvastikku. See seletabki budistliku kunsti nõnda laialdast levikut ta suurriigis. Lisaks oli ta teataval määral hellenistliku kultuuri austaja ta lasi ennast lõpuks ka keisri aunimega kutsuda. 3.1 GANDHARA I saj pKr tekkis Gandharas stiil, mis püsis Indias kuni V saj lõpuni, Kasmiris veelgi
PALVERÄNNAK Budistidel on neli peamist palverännaku Palverännakud on budistlikes sihtkohta: Buddha sünnikoht- Lumbini maades populaarsed. Kuna India oli puudesalu, Buddha virgumise koht Bodhgayas, Buddha esimese jutluse pidamise Buddha kodumaa, siis asub palju koht Sarnathis ja Buddha surma koht Kusinaras. Lisaks austatakse mitmeid palverännakute sihtkohti justnimelt stuupasid ning Dalai-laama sünnikohta seal. Tähtsamad kohad on Lumbini Dharasalas. puudesalu praeguses Nepaalis, kus Buddha sündis. Bodhgaya on koht, kus Buddha bodhipuu all virgus. Puu all on kivi, millel väidetakse olevat Buddha jalajälg ning ka puu ise on tähelepanuväärne ning on sageli kaetud värviliste palvelippudega. Sarnath, mis tänapäeval on Varanasi eeslinn ja
m.a välja üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Tähtsamad linnad olid reeglipärase planeeringuga ja eeskujulikult heakorrastaud. Ehitusmaterjaliks oli põletatud tellis. Keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. 3. Sajandil e.m.a valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi Tema ajast on pärit monoliitsed kivisambad., mille tipus on lõvifiguuridega kapiteelid. Umbes samal ajal hakati ehitama stuupasid, - poolkerakujulise kupliga kaetud ehitisi Buddha mälestuseks. Indias on arhitektuur ja skulptuur sulanud nii omapäraseks tervikuks , et ühest eraldi rääkida on rasek. Templid ise peamised vana kunsti mälestusmärgid meenutavad rohkem monumente kui ehitis meie mõistes. India pühakodade seinad äivad koosnevat mitte logilistest ehitusdetailidest, vaid skulptuurides massist. Tühja, vaba pinda ei leidu peaaegu üldse. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. Reljeef vastab kõige
enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Varase budismi monumentide seas avaldavad muljet Kesk-Indias asuvad Sanchi stuupad. Need on Buddha mälestusmärgina ühed iseloomulikumad näiteid budistlikustarhitektuurist. Kuigi väline kuju ja neile omistatav nimi võib sõltuvalt kohast ja ajast erineda, on stuupa algne idee ja funktsioon sama. Stuupasid hakati ehitama peatselt pärast Buddha surma. Ašoka ajal ehitati esimesed kaunistustega stuupad, ja populaarsuse kultuse objektidena saavutasid II saj keskel eKr. Vanim stuupa asub Bharhutis Põhja-Indias, kuid see on säilinud vaid osaliselt. Parem on Sanchi stuupakompleks mille varasemad detailid pärinevad Ašoka ajast, lõplikult valmis ta alles I saj eKr. Stuupa terrassi, medhi, eesmärgiks on pradakšina (“paremale”), mis on Indias üks
annaabi.ee 
