Impulss mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Impulss - ja hüppekajad Impulsskaja on orienteeritud süsteemi reaktsioon väljundsignaalina, kui sisendisse nullajahetkel antakse delta-impulss 8(t). Ideaalne impulss moodustub piirväärtusena lühikesest impulsist selle kestuse lähendamisel nullile nii, et impulsi pindala säilib ühikulisena. Ideaalse impulsi põhjustatud süsteemi väljundreaktsioon Laplace'i kujutiseks osutub ülekandefunktsioon, millest tuleneb impulsskaja ja ülekandefunktsiooni võrdvaarsus süsteemi omaduste kajastajana.

Süsteemiteooria 4-nda KT vastused

1

Impulss - ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis INERTSUS-keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja JÕUD-vastastikmõju mõõt HÕÕRDEJÕUD-mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele ja tekib kehade vahetul kokkupuutel, mõjub pikki kokkupuutepinda GRAVITATSIOON-Maa külgetõmbejõud ELASTSUSJÕUD-keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, deformatsiooniga vastassuunaline

Füüsika 10. klassi teemad

0

Impulss - ja hüppekajad- Kui rakendada z-teisendust diskreetaja süsteemi olekuvõrranditele, saame nullistel algtingimustel kujutisvõrrandid X[k+1]=ФX[k] + ГU[k] →z→zX(z)= ФX[z] + ГU[z] Y[k]=CX[k] + DU[k] →z→ Y(z) = CX(z) + DU(z) ,millest on hõlbus arvutada diskreetsete ülekandefunktsioonide maatriksi avaldist: H(z)=C(zE-F)-1Г+D. See on struktuurilt täiesti analoogiline pidevaja süsteemi vastavale avaldisele.

Süsteemiteooria kordamisküsimused

0

Impulss - stabilisaator koosneb mikroskeemist LM2575, paispoolist, Schottky dioodist ning kondensaatoritest. Esmalt, kui mikroskeemis olev transistorlüliti sulgub, siis vool läbi induktiivpooli kasvab vastavalt pooli induktiivsusele ja koormustakistusele (τ = L/R), mistõttu poolil tekib esialgu lülitamise hetkel suur pingelang ja koormusel on pinge väike.

IMPULSS – STABILISAATORIGA TOITEPLOKK

0

Impulss - ja hüppekajad- Impulsskaja on orienteeritud süsteemi reaktsioon väljundsignaalina, kui sisendisse nullajahetkel antakse delta-impulss 8(t). Ideaalne impulss moodustub piirväärtusena lühikesest impulsist selle kestuse lähendamisel nullile nii, et impulsi pindala säilib ühikulisena.

Süsteemiteooria kordamisküsimused

0

Impulss - kood modulatsiooni korral; Otsimine (sageduse, amplituudi, modulatsiooni liigi, faasi järgi); Avastamine; Sünkronisatsioon (sageduse, faasi, kandevlaine viiteaja, alamkandesageduse, taktsageduse, koodi järjestuse järgi); Parameetrite (amplituudi, sageduse, faasi, viiteaja) hindamine.

Test 2. kokkuvõte (lubatud spikker)

0

Impulsskaja z - kujutise diskreetseks ülekandefunktsiooniks Tulemusena saab avaldise 2.3.1 väljendada kujul Y(z)=H(z)U(z). Seega osutub diskreetaja süsteemi ülekandefunktsioon võrdseks väljund-ja sisendmuutujate z- kujutiste suhtega analoogilselt pidevaja süsteemi ülekandefunktsioonile.

Süsteemiteooria 4-nda KT vastused

0

Impulss - e. liikumishulk on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektorti suunaga, impulss sõltub keha massist, võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega: p=mv Impulsi jäävuse seadus- suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.

Jõud

0

Impulss – p=p0e-Tcos(t+0+), kus p0=ma00 ja   nihutamisel tuleb teha tööd, mis on x 't '  T C kx 2   x x tan=- /. Eksponenttegur muudab ellipsi x  A    F dx   kxdx  Lambda= 2*10- 7 m. 0 0 2 spiraaliks.

Gravitatsiooniseadus ja võnkumine

0

Impulsskaja on avaldatav järgmiselt: Määramatuse funktsiooni lõigete laiused poolel maksimaalväärtuse . Praktikas nivool näitavad antud signaali pakub FIR filtrite juures huvi nende eristusvõimet lõiketasapinnal muutuva lineaarne faasikarakteristik ja parameetri suhtes.

3 töö spikker

0

Impulsside polaarsus – kõrvalekalde suund impulsi vältet, on olemas +, - ja kahe polaarseid impulsse(kahepolaarsete imp. korral korduvad perioodiliselt positiivsed ja negatiivsed impulsid). 5. Impulsi kuju – pinge, voolu või võimsuse muutumise seaduspärasus impulsi kestel.

Elektriajamid

0

Impulss on vektor. Kuid kui on oluline töö tegemise hindamine, siis pole suund oluline, oluline on keha energia. Selle iseloomustamiseks pole suund oluline: ei oma mõtet rääkida energia suunast. Kineetiline energia on skalaar, sest m on skalaar ja v2 on skalaar.

Füüsikaline maailmapilt

0

Impulss – keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada (p = mv) Impulsi jäävuse seadus – „väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimplulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv“

Füüsika spikker 10ndale klassile

0

Impulssgeneraatori signaalita on selleks sirgjoon). 6. Lülitage sisse impulssgeneraator (asub stendis ostsillograafist vasakul). 7. Saavutage ostsillograafi sünkronisatsiooniseadme abil ekraanil seisev kujutis sumbuvatest võnkumistest.

Vabad Võnkumised

0

Impulss - kood modulatsioon IKM töötati välja juba 1930-ndatel aastatel, kuid leidis laialdase kasutuse alles alates 1960-ndatest kuiintegraalskeemid transistorlülitustega said laialdaselt kättesaadavaks.

Sidesüsteemid ja -võrgud

0

Impulss - keha massi ja liikumise korrutis,liikumisehulk,purustamisvõime.[p=Fr] Impulsi jäävuse seadus- suletud süsteemi kogu impulss on jääv süsteemi kuuluvate kehade mistahes vastastikmõjude korral.

Newtoni seadused. Jõud looduses

0

Impulss - raha, võim, Impulss on raha- sageli inimesed kui nad tunnevad, et on „õiglaselt tasustatud“ ja piisavalt kindlustatud ei motiveeri neid enam lisateenistus ega rahalised preemiad.

Juhtimisaluste materjalid

0

Impulss – kehale mõjuva jõu ja aja korrutis – I=F*t ( I-impulss; F-jõud; t-aeg ) 16. Kuidas lahutada vektorid kaheks liidetavaks? Mis peaks olema teada? Joonis ja sammud.

Eksam

0

Impulsside poolperioodid on paarisarvulise n korral võrdsed τ (n/2); paarituarvulise n korral on kõrge nivooga poolperioodi kestus τ (n+1)/2 ja madala nivooga poolperioodi kestus τ (n-1)/2.

Mikroprotsessortehnika

0

Impulss - signaalvõimendites kasutatakse sageli KSK-ks negatiivset TS-i, mille rakendamisel stabiliseerub võimendustegur, vähenevad sagedus- ja mittelineaar- moonutused.

Skeemitehnika konspekt

0

Impulss - Liikumishulgaks ehk impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p(vektor)=m*v(vektor). Impulss on vektoriaalne suurus st. Tal on suund ja arvväärtus.

Kogu 2008. aasta 12. klassi eksamimaterjal

0

Impulss - stabilisaatori komponendid sai joodetud valmis trükkplaadile, millel kasutatakse kahte integraalset pinget alandavat (Buck) impulss-stabilisaatorit LM2575.

IMPULSS – STABILISAATORIGA TOITEPLOKK

0

Impulss – agrssiivsed impulsid, tendents käituda nii. Osa pole see, mida ajendab väline stiimul, võib ajendada ka agressiivne impulss (acting out behavior).

Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013

0

Impulss - stabilisaatoriteks. Analoogstabilisaatorites töötab reguleerelement võimendi- ehk aktiivrežiimis, impulssstabilisaatorites aga lülitirežiimis.

Elektroonika alused

0

Impulss – liikumishulk, . Selle muutumiskiirus on võrdne kehale mõjuvate jõudude summag,, mis korral on esitatav kujul . 7. Newtoni II ja III seadus.

Füüsika I konspekt

0

Impulss - liikumishulk Impulsi jäävuse seadus – Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.

Füüsika mõisteid ja tähiseid ühikutega

0

Impulsside kestvus - ja positsioonikood (PWM ja PPM). PWM signaali formeerimine komparaatorlülituse abil, PPM signaali formeerimine PWM signaali baasil.

Elektroonika Alused

0

Impulsside vahel on paus ja pidev voolu reziimi kus implussid järgnevad vaheldult teineteisele, ning toimub türistori voolude ümber kommuteerimine.

Elektriajamid

0

Impulsssüsteemides on viiteaeg τ tavaliselt suurem sondeeriva signaali kestusest, kasut tugisignaalina ajas ja sageduses nihutatud suurust.

3 töö spikker

0

Impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutamisega p=mc 9. Metalli valgustamisel kollase valgusega fotoefekti ei teki.

Fotoefekt

0

Impulss on keha liikumise hulk (p=mv). Impulsi muutus on võrdeline jõuga ja selle mõjumise ajaga ning toimub jõu suunas.

Füüsika I kt1 kordamine - Mehaaniline liikumine

0

Impulssmoment on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöördliikumises olevat keha, so tema raadiuse ja impulsi vektorkorrutis.

Füüsika eksam

0

Impulss - signaalide jälgimine Signaali periood T = 10,07 ms Signaali amplituud Um = 11,44 V Impulsi pikkus t = 4,95 ms

Digitaalostsillograaf

0

Impulsslaserid on eriti kahjulikud, kuna nad vilguvad nii kiiresti, et silm ei suuda vilgutusrefleksiga end kaitsta.

Infrapunakiirguse tehisallikad

0

Impulss – Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.

FÜÜSIKA EKSAM

0

Impulsskaja on küllalt lühikese impulsi kasutamisel sisendis eksperimentaalselt piisavalt täpselt mõõdetav.

Süsteemiteooria 4-nda KT vastused

0

Impulsside arv on etteantud kiirusel muutumatu, kuid seda võidakse muuta erinevate etteandekiiruste korral.

Elektriajamite elektroonsed susteemid

0

Impulss - laserdiood 905 nm Kiire hajumine: horisontaalne ja vertikaalne 4 cm /100 m ja 8 cm /100 m

Trimble S3 ja VX võrdlemine

0

Impulss - stabilisaatorite väljundpinge pulsatsioon on siiski suurem kui analoogstabilisaatoritel.

Elektroonika aluste õppematerjal

0

Impulss on vektor, mille suund ühtim kiiruse suunaga ja moodul keha massi ja kiiruse korrutisega.

Füüsika

0

Impulss – STABILISAATORIGA TOITEPLOKK Aruanne õppeaines SKK0122 Elektroonika alused – projekt

IMPULSS – STABILISAATORIGA TOITEPLOKK

0

Impulss on keha liikumisolekut iseloomustav suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.

Füüsika teemade konspekt

0

Impulss e. liikumishulk on keha liikumist iseloomustav suurus, massi ja kiirusvektori korrutis.

Jõud ja Impulss

0

Impulss – Impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist.

Füüsika kordamine 10.klass

0

Impulss on jääv suletud süsteemides, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel.

Jõud ja impulss

0

Impulssi on järjest. Vastuvõttev rakk ei saa samal ajal teist infot vastu võtta.

INIMENE

0

Impulss - on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.

Füüsika KT konspekt

0

Impulss – p kg*m/s Keha kiirus – v m/s Vabalangemise kiirendus – g 9,8 m/s2

Mehhaaniline liikumine

0

Impulss - signaalide jälgimine Signaali frondiajad: Tlangus = 44ns Ttõus = 52ns

Digitaalostsillogfaar

0

Impulss - on vektoriline suurus, mis on võrdne massi ja kiiruse korrutisega.

Füüsika eksami küsimused ja vastused

0

Impulss – keha impulls ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis.

Kehade vastastikmõju (mõisted)

0

Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga.

Jõud ja Impulss

0

Impulss - signaalides kodeeritakse informatsiooni impulsi parameetritega.

Mikroprotsessortehnika

0

Impulss on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega.

Jõud, impulss ja energia

0

Impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude.

Füüsika eksami konspekt

0

Impulss - elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule.

Pärilikkus. Organisismi homöostaas

0

Impulsssignaal – sel juhul ei anta sisendisse mitte hüpe vaid impulss.

Automaatika konspekt

0

Impulsstrafod on jõupooljuhtide ohjuritrafod ja impulss- eraldustrafod.

Elektroonika komponendid

0

Impulssmoment on kehade pöörlemise ja tiirlemisega määratud suurus.

Füüsika I kordamisküsimuste vastused

0

Impulss - laius-modulaator muudab impulsside laiust ja sagedust.

Impulsslaiusmodulaator aruanne

0

Impulss - ja hüppekajad. Hilistumine diskreetaja süsteemides.

Süsteemiteooria 4-nda KT vastused

0

Impulss – keha massi ja kiiruse korrutis p=mv ühik kg*m/s

Füüsika KT dünaamika

0

Impulss – liikumishulk – keha massi ja kiiruse korrutis.

Füüsika täiendõpe

0

Impulssmüra – telefoni puhul suvaline krõbin ja muu taoline.

Kommunikatsioonimudel

0

Impulsside harvendus on siin määratud võtmele antavate impulssidega.

Test 2. kokkuvõte (lubatud spikker)

0

Impulss on vektor . P=mv 43.Impulss sõltub keha massist.

Jõud

0

Impulssiks nim. f.s, mis võrdub keha massi ja Ja sirgjoon.

Mehaanika mõisted

0

Impulss - ja hüppekajade eksperimentaalne määramine.

Süsteemiteooria 4-nda KT vastused

0

Impulsslülitustele on iseloomulik hüppeline väljundpinge muutus.

Elektroonika aluste õppematerjal

0

Impulss - füüsh suurus mis isel iga liikuvat keha.

Impulss lühidalt

0

Impulsside vallapäästjaks on takistused eesmärgipärasel käitumisel.

Psühholoogia alused

0

Impulss on vektor, mille suund ühtib kiirusvektori

Jõud ja impulss

0

Impulss - signaalide korral välja impulsi küljed.

Elektroonika aluste õppematerjal

0

Impulsselementide sisend - ja väljundsignaalideks on pingeimpulsid.

Elektriajami juhtimine

0

Impulss - stantsimisseadmeid d. vasaraid ja presse

Survetöötluse e-test

0

Impulss on võimeline juhteteed uuesti erutama.

Südame rütmihäirete tekkemehhanismid

0

Impulss on võrdeline kehale mõjuva jõuga.

Dünaamika KT-ks kordavad küsimused.

0

Impulss - signaali jälgimine ja mõõtmine

Digitaalotsillograaf

0

Impulss on keha massi ja kiiruse korrutis.

Mehaanika, kinemaatika, dünaamika ja staatika.

0

Impulss - keha kiiruse ja massi korrutis.

Mehaanika konspekt füüsika kohta

0

Impulsside summa on antud juhul süsteemi impulss.

Mehaanika eksam

0

Impulss – kiiruse ja massi korrutis.

FÜÜSIKA RIIGIEKSAM: MÕISTED

0

Impulssostukaubad on paigutatud kassa juurde.

Reklaamiõpetuse eksam

0

Impulss on suunaga suurus, vektor.

Loodusteaduslikud mõtlemisviisid

0

Impulss p on kehade impulsside geom.

Potentsiaalne energia on süsteemi energia

0

Impulss – tegevus – rahuldus.

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused

0

Impulss - signaalide jälgimine

Digitaalostsillograaf

-1

Impulssmoment – → → → → → L =[ r p ]=m[ r v ] r - impulssi õlg p - jõuimpulss

Mehaanika spikker

-1

Impulssmüra – üksikute (kuni 1 s) impulssidena kostuv heli.

Küsimustik ehitusakustika arvestuse andmiseks

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti