Sõnu seletav sõnaraamat

Impulss - ja hüppekajad Impulsskaja on orienteeritud süsteemi reaktsioon väljundsignaalina, kui sisendisse nullajahetkel antakse delta-impulss 8(t). Ideaalne impulss moodustub piirväärtusena lühikesest impulsist selle kestuse lähendamisel nullile nii, et impulsi pindala säilib ühikulisena. Ideaalse impulsi põhjustatud süsteemi väljundreaktsioon Laplace'i kujutiseks osutub ülekandefunktsioon, millest tuleneb impulsskaja ja ülekandefunktsiooni võrdvaarsus süsteemi omaduste kajastajana.
Impulss - ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis INERTSUS-keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja JÕUD-vastastikmõju mõõt HÕÕRDEJÕUD-mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele ja tekib kehade vahetul kokkupuutel, mõjub pikki kokkupuutepinda GRAVITATSIOON-Maa külgetõmbejõud ELASTSUSJÕUD-keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, deformatsiooniga vastassuunaline
Impulss - ja hüppekajad- Kui rakendada z-teisendust diskreetaja süsteemi olekuvõrranditele, saame nullistel algtingimustel kujutisvõrrandid X[k+1]=ФX[k] + ГU[k] →z→zX(z)= ФX[z] + ГU[z] Y[k]=CX[k] + DU[k] →z→ Y(z) = CX(z) + DU(z) ,millest on hõlbus arvutada diskreetsete ülekandefunktsioonide maatriksi avaldist: H(z)=C(zE-F)-1Г+D. See on struktuurilt täiesti analoogiline pidevaja süsteemi vastavale avaldisele.

Impulss - stabilisaator koosneb mikroskeemist LM2575, paispoolist, Schottky dioodist ning kondensaatoritest. Esmalt, kui mikroskeemis olev transistorlüliti sulgub, siis vool läbi induktiivpooli kasvab vastavalt pooli induktiivsusele ja koormustakistusele (τ = L/R), mistõttu poolil tekib esialgu lülitamise hetkel suur pingelang ja koormusel on pinge väike.
Impulss - ja hüppekajad- Impulsskaja on orienteeritud süsteemi reaktsioon väljundsignaalina, kui sisendisse nullajahetkel antakse delta-impulss 8(t). Ideaalne impulss moodustub piirväärtusena lühikesest impulsist selle kestuse lähendamisel nullile nii, et impulsi pindala säilib ühikulisena.
Impulss - kood modulatsiooni korral; Otsimine (sageduse, amplituudi, modulatsiooni liigi, faasi järgi); Avastamine; Sünkronisatsioon (sageduse, faasi, kandevlaine viiteaja, alamkandesageduse, taktsageduse, koodi järjestuse järgi); Parameetrite (amplituudi, sageduse, faasi, viiteaja) hindamine.

Impulsskaja z - kujutise diskreetseks ülekandefunktsiooniks Tulemusena saab avaldise 2.3.1 väljendada kujul Y(z)=H(z)U(z). Seega osutub diskreetaja süsteemi ülekandefunktsioon võrdseks väljund-ja sisendmuutujate z- kujutiste suhtega analoogilselt pidevaja süsteemi ülekandefunktsioonile.
Impulss - e. liikumishulk on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektorti suunaga, impulss sõltub keha massist, võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega: p=mv Impulsi jäävuse seadus- suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
Impulss – p=p0e-Tcos(t+0+), kus p0=ma00 ja   nihutamisel tuleb teha tööd, mis on x 't '  T C kx 2   x x tan=- /. Eksponenttegur muudab ellipsi x  A    F dx   kxdx  Lambda= 2*10- 7 m. 0 0 2 spiraaliks.

Impulsskaja on avaldatav järgmiselt: Määramatuse funktsiooni lõigete laiused poolel maksimaalväärtuse . Praktikas nivool näitavad antud signaali pakub FIR filtrite juures huvi nende eristusvõimet lõiketasapinnal muutuva lineaarne faasikarakteristik ja parameetri suhtes.
Impulsside polaarsus – kõrvalekalde suund impulsi vältet, on olemas +, - ja kahe polaarseid impulsse(kahepolaarsete imp. korral korduvad perioodiliselt positiivsed ja negatiivsed impulsid). 5. Impulsi kuju – pinge, voolu või võimsuse muutumise seaduspärasus impulsi kestel.
Impulss on vektor. Kuid kui on oluline töö tegemise hindamine, siis pole suund oluline, oluline on keha energia. Selle iseloomustamiseks pole suund oluline: ei oma mõtet rääkida energia suunast. Kineetiline energia on skalaar, sest m on skalaar ja v2 on skalaar.

Impulss – keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada (p = mv) Impulsi jäävuse seadus – „väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimplulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv“
Impulssgeneraatori signaalita on selleks sirgjoon). 6. Lülitage sisse impulssgeneraator (asub stendis ostsillograafist vasakul). 7. Saavutage ostsillograafi sünkronisatsiooniseadme abil ekraanil seisev kujutis sumbuvatest võnkumistest.
Impulss - kood modulatsioon IKM töötati välja juba 1930-ndatel aastatel, kuid leidis laialdase kasutuse alles alates 1960-ndatest kuiintegraalskeemid transistorlülitustega said laialdaselt kättesaadavaks.

Impulss - keha massi ja liikumise korrutis,liikumisehulk,purustamisvõime.[p=Fr] Impulsi jäävuse seadus- suletud süsteemi kogu impulss on jääv süsteemi kuuluvate kehade mistahes vastastikmõjude korral.
Impulss - raha, võim, Impulss on raha- sageli inimesed kui nad tunnevad, et on „õiglaselt tasustatud“ ja piisavalt kindlustatud ei motiveeri neid enam lisateenistus ega rahalised preemiad.
Impulss – kehale mõjuva jõu ja aja korrutis – I=F*t ( I-impulss; F-jõud; t-aeg ) 16. Kuidas lahutada vektorid kaheks liidetavaks? Mis peaks olema teada? Joonis ja sammud.

Impulsside poolperioodid on paarisarvulise n korral võrdsed τ (n/2); paarituarvulise n korral on kõrge nivooga poolperioodi kestus τ (n+1)/2 ja madala nivooga poolperioodi kestus τ (n-1)/2.
Impulss - signaalvõimendites kasutatakse sageli KSK-ks negatiivset TS-i, mille rakendamisel stabiliseerub võimendustegur, vähenevad sagedus- ja mittelineaar- moonutused.
Impulss - Liikumishulgaks ehk impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p(vektor)=m*v(vektor). Impulss on vektoriaalne suurus st. Tal on suund ja arvväärtus.

Impulss - stabilisaatori komponendid sai joodetud valmis trükkplaadile, millel kasutatakse kahte integraalset pinget alandavat (Buck) impulss-stabilisaatorit LM2575.
Impulss – agrssiivsed impulsid, tendents käituda nii. Osa pole see, mida ajendab väline stiimul, võib ajendada ka agressiivne impulss (acting out behavior).
Impulss - stabilisaatoriteks. Analoogstabilisaatorites töötab reguleerelement võimendi- ehk aktiivrežiimis, impulssstabilisaatorites aga lülitirežiimis.

Impulss – liikumishulk, . Selle muutumiskiirus on võrdne kehale mõjuvate jõudude summag,, mis korral on esitatav kujul . 7. Newtoni II ja III seadus.
Impulss - liikumishulk Impulsi jäävuse seadus – Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
Impulsside kestvus - ja positsioonikood (PWM ja PPM). PWM signaali formeerimine komparaatorlülituse abil, PPM signaali formeerimine PWM signaali baasil.

Impulsside vahel on paus ja pidev voolu reziimi kus implussid järgnevad vaheldult teineteisele, ning toimub türistori voolude ümber kommuteerimine.
Impulsssüsteemides on viiteaeg τ tavaliselt suurem sondeeriva signaali kestusest, kasut tugisignaalina ajas ja sageduses nihutatud suurust.
Impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutamisega p=mc 9. Metalli valgustamisel kollase valgusega fotoefekti ei teki.

Impulss on keha liikumise hulk (p=mv). Impulsi muutus on võrdeline jõuga ja selle mõjumise ajaga ning toimub jõu suunas.
Impulssmoment on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöördliikumises olevat keha, so tema raadiuse ja impulsi vektorkorrutis.
Impulss - signaalide jälgimine Signaali periood T = 10,07 ms Signaali amplituud Um = 11,44 V Impulsi pikkus t = 4,95 ms

Impulsslaserid on eriti kahjulikud, kuna nad vilguvad nii kiiresti, et silm ei suuda vilgutusrefleksiga end kaitsta.
Impulss – Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
Impulsskaja on küllalt lühikese impulsi kasutamisel sisendis eksperimentaalselt piisavalt täpselt mõõdetav.

Impulsside arv on etteantud kiirusel muutumatu, kuid seda võidakse muuta erinevate etteandekiiruste korral.
Impulss - stabilisaatorite väljundpinge pulsatsioon on siiski suurem kui analoogstabilisaatoritel.
Impulss - laserdiood 905 nm Kiire hajumine: horisontaalne ja vertikaalne 4 cm /100 m ja 8 cm /100 m

Impulss on keha liikumisolekut iseloomustav suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
Impulss on vektor, mille suund ühtim kiiruse suunaga ja moodul keha massi ja kiiruse korrutisega.
Impulss – STABILISAATORIGA TOITEPLOKK Aruanne õppeaines SKK0122 Elektroonika alused – projekt

Impulss e. liikumishulk on keha liikumist iseloomustav suurus, massi ja kiirusvektori korrutis.
Impulss – Impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist.
Impulss on jääv suletud süsteemides, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel.

Impulssi on järjest. Vastuvõttev rakk ei saa samal ajal teist infot vastu võtta.
Impulss – p kg*m/s Keha kiirus – v m/s Vabalangemise kiirendus – g 9,8 m/s2
Impulss - signaalide jälgimine Signaali frondiajad: Tlangus = 44ns Ttõus = 52ns

Impulss - on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
Impulss - on vektoriline suurus, mis on võrdne massi ja kiiruse korrutisega.
Impulss – keha impulls ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis.

Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga.
Impulss on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega.
Impulss - signaalides kodeeritakse informatsiooni impulsi parameetritega.

Impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude.
Impulss - elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule.
Impulsssignaal – sel juhul ei anta sisendisse mitte hüpe vaid impulss.

Impulsstrafod on jõupooljuhtide ohjuritrafod ja impulss- eraldustrafod.
Impulssmoment on kehade pöörlemise ja tiirlemisega määratud suurus.
Impulss - laius-modulaator muudab impulsside laiust ja sagedust.

Impulss - ja hüppekajad. Hilistumine diskreetaja süsteemides.
Impulss – liikumishulk – keha massi ja kiiruse korrutis.
Impulss – keha massi ja kiiruse korrutis p=mv ühik kg*m/s

Impulssmüra – telefoni puhul suvaline krõbin ja muu taoline.
Impulsside harvendus on siin määratud võtmele antavate impulssidega.
Impulss on vektor . P=mv 43.Impulss sõltub keha massist.

Impulssiks nim. f.s, mis võrdub keha massi ja Ja sirgjoon.
Impulss - ja hüppekajade eksperimentaalne määramine.
Impulsslülitustele on iseloomulik hüppeline väljundpinge muutus.

Impulss - füüsh suurus mis isel iga liikuvat keha.
Impulsside vallapäästjaks on takistused eesmärgipärasel käitumisel.
Impulss - signaalide korral välja impulsi küljed.

Impulss on vektor, mille suund ühtib kiirusvektori
Impulsselementide sisend - ja väljundsignaalideks on pingeimpulsid.
Impulss - stantsimisseadmeid d. vasaraid ja presse

Impulss on võimeline juhteteed uuesti erutama.
Impulss on võrdeline kehale mõjuva jõuga.
Impulss - signaali jälgimine ja mõõtmine

Impulss - keha kiiruse ja massi korrutis.
Impulsside summa on antud juhul süsteemi impulss.

Impulss – kiiruse ja massi korrutis.
Impulssostukaubad on paigutatud kassa juurde.

Impulss - signaalide jälgimine

Vote UP
-1
Vote DOWN
Impulssmoment – → → → → → L =[ r p ]=m[ r v ] r - impulssi õlg p - jõuimpulss
Vote UP
-1
Vote DOWN
Impulssmüra – üksikute (kuni 1 s) impulssidena kostuv heli.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto